Pular para o conteúdo
Publicidade

Lucas 16

LSG

He Tuari Teka

1 Ā, i mea anō ia ki āna ākonga, "Tērā tētahi tangata whai rawa i mua, he tuari taonga tōna; ā, ka kōrerotia ki a ia kei te maumauria e ia āna taonga. 2 , karangatia ana ia e ia, ā, ka mea atu ia ki a ia, He aha tēnei e rangona nei e ahau mōu? Kōrerotia mai te tikanga o ngā mea i tuaritia e koe; e kore hoki e āhei kia waiho koe hei tuari.

3 ", ko te meatanga a taua tuari i roto i a ia, Me aha ahau? E tangohia ana hoki i ahau te tuaritanga e tōku ariki; e kore ahau e kaha ki te keri; e whakamā ana ahau ki te tono mea māku. 4 E mōhio ana ahau ki tāku e mea ai, tōku peinga rawatanga atu i te tuaritanga, ka ai ō rātou whare hei tukunga atu mōku.

5 ", ka karangatia e ia tēnei tangata, tēnei tangata o te hunga i a rātou nei ētahi mea a tōna ariki, ka mea ia ki te tuatahi, E hia ngā mea a tōku ariki i a koe?6 , ka mea tērā, Kotahi rau mēhua hinu., ko tāna meatanga ki a ia, Tangohia tāu pukapuka, hohoro te noho, tuhituhia e rima tekau.

7 "Kātahi ia ka mea ki tētahi, E hia hoki i a koe?Ka mea ia, Kotahi rau mēhua wīti., ka mea ia ki a ia, Tangohia tāu pukapuka, tuhituhia e waru tekau.

8 ", ka mihia te tuari kino e tōna ariki, mōna i whai whakaaro; engari hoki ngā tamariki o tēnei ao, i rātou whakapaparanga, nui te whakaaro i ngā tamariki o te mārama. 9 , ko tāku kupu tēnei ki a koutou, waiho te taonga kino hei mea i ētahi hoa aroha koutou; te rawa iho, ka ai he tukunga atu koutou ki ngā whare ora tonu.

10 "Ko ia e pono ana ki te mea nohinohi rawa, e pono anō i te mea nui; ko ia e kore e tika i te mea nohinohi rawa, e kore anō e tika i te mea nui. 11 , ki te kāhore i pono koutou mahi ki te taonga , wai e tuku ki a koutou hei tiaki i te taonga pono? 12 Ki te kāhore koutou i pono i te mea a te tangata , wai e hoatu he mea koutou ake ki a koutou?

13 "E kore e āhei i te pononga te mahi ki ngā rangatira tokorua; ka kino hoki ki tētahi, ka aroha ki tētahi; ka ū rānei ki tētahi, ka whakahāwea ki tētahi. E kore e āhei i a koutou te mahi ki te Atua, ki te taonga."

Ētahi Pepeha a Īhu

14 Ā, ko ngā Parihi, he hunga apoapo moni i rongo ki ēnei mea katoa, ā, ka whakahī rātou ki a ia. 15 , ko tāna meatanga ki a rātou, "Ko koutou te hunga e whakatikatika ana i a koutou anō i te aroaro o ngā tāngata; ko te Atua ia e mātau ana ki ō koutou ngākau; ko te mea hoki e whakanuia ana e ngā tāngata hei mea whakarihariha i te aroaro o te Atua.

16 "I tutuki te ture me ngā poropiti ki a Hoani; reira i kauwhautia mai ai te rangatiratanga o te Atua, ā, tāruke ana ngā tāngata katoa ki roto. 17 Erangi te pahemotanga o te rangi, o te whenua e takoto noa ana, e kore ia tētahi tohu o te ture e taka.

18 "Ki te whakarere tētahi i tāna wahine, ā, ka mārena i tētahi atu, e pūremu ana ia; ki te mārena tētahi te wahine kua whakarērea e te tangata, e pūremu ana ia."

Te Tangata Whai Rawa me Raharuhi

19 ", tērā tētahi tangata whai taonga i mua, he kākahu pāpura ōna, he rīnena pai, ā, ko tāna mahi he kai tonu i ngā kai papai i ngā katoa. 20 , ka whakatakotoria ki tōna kūwaha tētahi tangata rawakore, ko Raharuhi te ingoa, he tūwhenua, 21 e hiahia ana hoki kia whāngaia ki ngā kongakonga e ngahoro ana i te tēpu a te tangata taonga; ā, ko ngā kurī rawa hoki i haere mai, ka mitimiti i ōna mate.

22 "Nāwai ā, ka mate te tangata rawakore, ā, kawea ana e ngā anahera ki te uma o Āperahama. Ā, ka mate hoki ko te tangata taonga, ā, tanumia ana. 23 Ā, i te rēinga ka titiro ake ia, i a ia e whakamamaetia ana, ka kite i a Āperahama i tawhiti, me Raharuhi i tōna uma. 24 , ka karanga ia, ka mea, E , e Āperahama, kia aroha ki ahau, tonoa mai hoki a Raharuhi ki te tou i te pito o tōna matihao ki te wai, hei whakamātao i tōku arero; e mamae ana hoki ahau i tēnei mura.

25 "Otirā, ka mea a Āperahama, E tama, kia mahara kua riro i a koe āu mea papai i a koe e ora ana, he kino ia ngā mea i a Raharuhi; , ka whakamārietia nei ia, e whakamamaetia ana koe. 26 Hāunga anō ēnei mea katoa, kua oti te whakapūmau tētahi tawhā nui i waenganui o koutou, o mātou. Ā, ki te mea ētahi ki te whakawhiti atu i konei ki a koutou, e kore e āhei; e kore anō e whiti mai i konā ki a mātou.

27 "Anō ko tērā, Koia ahau ka mea nei ki a koe, e , kia tonoa ia ki te whare o tōku pāpā; 28 tokorima hoki ōku tēina? Kia kōrero ai ia ki a rātou, kei haere mai hoki rātou ki tēnei wāhi mamae.

29 "Ka mea a Āperahama ki a ia, Kei a rātou a Mohi rātou ko ngā poropiti; me whakarongo ki a rātou.

30 "Ka mea ia, Kāhore, e , e Āperahama, engari ki te haere atu tētahi ki a rātou o te hunga mate, ka rīpenetā rātou.

31 ", ka mea tērā ki a ia, Ki te kore rātou e whakarongo ki a Mohi, ki ngā poropiti hoki, e kore anō e whakaae ahakoa ara ake te tangata i te hunga mate."

Parabole de l’économe infidèle

1 Jésus dit aussi à ses disciples: Un homme riche avait un économe, qui lui fut dénoncé comme dissipant ses biens.

2 Il l’appela, et lui dit: Qu’est-ce que j’entends dire de toi? Rends compte de ton administration, car tu ne pourras plus administrer mes biens.3 L’économe dit en lui-même: Que ferai-je, puisque mon maître m’ôte l’administration de ses biens? Travailler à la terre? Je ne le puis. Mendier? J’en ai honte.4 Je sais ce que je ferai, pour qu’il y ait des gens qui me reçoivent dans leurs maisons quand je serai destitué de mon emploi.5 Et, faisant venir chacun des débiteurs de son maître, il dit au premier: Combien dois-tu à mon maître?6 Cent mesures d’huile, répondit-il. Et il lui dit: Prends ton billet, assieds-toi vite, et écris cinquante.7 Il dit ensuite à un autre: Et toi, combien dois-tu? Cent mesures de blé, répondit-il. Et il lui dit: Prends ton billet, et écris quatre-vingts.8 Le maître loua l’économe infidèle de ce qu’il avait agi prudemment. Car les enfants de ce siècle sont plus prudents à l’égard de leurs semblables que ne le sontÉp 5:8.1 Th 5:5.les enfants de lumière.9 Et moi, je vous dis:Mt 6:19;19:21.1 Ti 6:19.Faites-vous des amis avec les richesses injustes, pour qu’ils vous reçoivent dans les tabernacles éternels, quand elles viendront à vous manquer.10 Celui qui est fidèle dans les moindres choses l’est aussi dans les grandes, et celui qui est injuste dans les moindres choses l’est aussi dans les grandes.11 Si donc vous n’avez pas été fidèles dans les richesses injustes, qui vous confiera les véritables?12 Et si vous n’avez pas été fidèles dans ce qui est à autrui, qui vous donnera ce qui est à vous?13 Mt 6:24.Nul serviteur ne peut servir deux maîtres. Car, ou il haïra l’un et aimera l’autre; ou il s’attachera à l’un et méprisera l’autre. Vous ne pouvez servir Dieu et Mamon.

Reproches aux pharisiens

14 Les pharisiens, Mt 23:14.qui étaient avares, écoutaient aussi tout cela, et ils se moquaient de lui. 15 Jésus leur dit: Vous, vous cherchez à paraître justes devant les hommes, maisPs 17:10.Dieu connaît vos cœurs;1 S 16:7.car ce qui est élevé parmi les hommes est une abomination devant Dieu.

16 Mt 11:12,13.La loi et les prophètes ont subsisté jusqu’à Jean; depuis lors, le royaume de Dieu est annoncé, et chacun use de violence pour y entrer.17 Ps 102:27.És 40:8;51:6.Mt 5:18.Il est plus facile que le ciel et la terre passent, qu’il ne l’est qu’un seul trait de lettre de la loi vienne à tomber.18 Mt 5:32;19:9.Mc 10:11.1 Co 7:10.Quiconque répudie sa femme et en épouse une autre commet un adultère, et quiconque épouse une femme répudiée par son mari commet un adultère.

Parabole du mauvais riche et du pauvre Lazare

19 Il y avait un homme riche, qui était vêtu de pourpre et de fin lin, et qui chaque jour menait joyeuse et brillante vie.20 Un pauvre, nommé Lazare, était couché à sa porte, couvert d’ulcères,21 et désireux de se rassasier des miettes qui tombaient de la table du riche; et même les chiens venaient encore lécher ses ulcères.22 Le pauvre mourut, et il fut porté par les anges dans le sein d’Abraham. Le riche mourut aussi, et il fut enseveli.23 Dans le séjour des morts, il leva les yeux; et, tandis qu’il était en proie aux tourments, il vit de loin Abraham, et Lazare dans son sein.24 Il s’écria: Père Abraham, aie pitié de moi, et envoie Lazare, pour qu’il trempe le bout de son doigt dans l’eau et me rafraîchisse la langue;És 66:24.Mc 9:44.car je souffre cruellement dans cette flamme.25 Abraham répondit:Job 21:13.Mon enfant, souviens-toi que tu as reçu tes biens pendant ta vie, et que Lazare a eu les maux pendant la sienne; maintenant il est ici consolé, et toi, tu souffres.26 D’ailleurs, il y a entre nous et vous un grand abîme, afin que ceux qui voudraient passer d’ici vers vous, ou de vers nous, ne puissent le faire.27 Le riche dit: Je te prie donc, père Abraham, d’envoyer Lazare dans la maison de mon père; car j’ai cinq frères.28 C’est pour qu’il leur atteste ces choses, afin qu’ils ne viennent pas aussi dans ce lieu de tourments.29 Abraham répondit:És 8:20;34:16.Jn 5:39.Ac 17:11.Ils ont Moïse et les prophètes; qu’ils les écoutent.30 Et il dit: Non, père Abraham, mais si quelqu’un des morts va vers eux, ils se repentiront.31 Et Abraham lui dit: S’ils n’écoutent pas Moïse et les prophètes, ils ne se laisseront pas persuader quand même quelqu’un des morts ressusciterait.

Veja também