Pular para o conteúdo
Publicidade

Lucas 5

LSG

Ka Karanga a Īhu i ngā Ākonga Tuatahi

1 Ā, i te mano e āki ana ki a ia ki te whakarongo ki te kupu a te Atua, , e ana ia i te taha o te roto o Kenehareta, 2 , ka kite ia i ētahi kaipuke e rua e ana i te taha o te roto; ko ngā kaihao ia kua riro i runga, e horoi ana i ā rātou kupenga. 3 , ka eke ia ki tētahi o ngā kaipuke, ki Haimona, ka mea ki a ia kia neke atu ki waho tata. , noho ana ia, whakaakona ana e ia te mano i runga i te kaipuke.

4 Ā, ka mutu tāna kōrero, ka mea ia ki a Haimona, "Neke atu ki te wāhi hōhonu, ka tuku ai i ā koutou kupenga ki te hao."

5 , ka whakahoki a Haimona, ka mea ki a ia, "E kara, mahi noa mātou i te roa nei, mau tētahi; heoi, nāu te kupu me tuku e ahau te kupenga."

6 Ā, rātou meatanga i tēnei, he mano tini ngā ika i mau i a rātou; ka whakapakaru rātou kupenga. 7 , ka tāwhiri rātou ki ō rātou hoa i tērā o ngā kaipuke kia hoe mai hei hoa rātou. Ā, i rātou taenga mai, whakakīia ana ngā kaipuke e rua, ka whakatotohu.

8 Otiia, te kitenga o Haimona Pita, ka hinga iho ki ngā turi o Īhu, ka mea, "Mawehe atu i ahau, e te Ariki, he tangata hara hoki ahau." 9 Mau tonu hoki tōna mīharo me ōna hoa katoa, ki te haonga o ngā ika i haoa nei e rātou; 10 i pērā anō hoki a Hēmi rāua ko Hoani, he tama rāua Heperi, he hoa hoki Haimona.

, ka mea a Īhu ki a Haimona, "Kaua e mataku; i ēnei e takoto ake nei ka hao tāngata koe." 11 Ā, ka whakaūria ngā kaipuke ki uta, mahue ake ngā mea katoa i a rātou, ā, aru ana i a ia.

Ka Whakaoratia e Īhu te Tāne

12 , i a ia i tētahi o ngā , , ko tētahi tangata kapi tonu i te repera; ā, i tōna kitenga i a Īhu, ka takoto tāpapa, ka īnoi ki a ia, ka mea, "E te Ariki, ki te pai koe, e taea ahau e koe te mea kia ."

13 , ka totoro tōna ringa, ka ki a ia, ka mea, "E pai ana ahau. Kia koe." Ā, mutu tonu ake tōna repera.

14 Ā, ka whakatūpato ia i a ia kia kaua e kōrerotia ki te tangata, engari "Haere, kia kite te tohunga i a koe, kawea atu hoki tōu whakamākanga ngā mea i whakaritea e Mohi, hei mea whakaatu ki a rātou."

15 Heoi, tino pakū atu ana tōna rongo; he tokomaha noa atu hoki i huihui ki te whakarongo, kia whakaorangia ai e ia ō rātou ngoikoretanga. 16 Otirā, haere ana ia, ko ia anake ki te koraha ki te īnoi.

Ka Whakaora a Īhu i te Tangata Pararūtiki

17 Ā, i tētahi o aua , e whakaako ana ia, me te noho anō ngā Parihi me ngā kaiwhakaako o te ture, i haere mai nei i ngā kāinga katoa o Karirī, o Hūria, o Hiruhārama; i reira anō te kaha o te Ariki hei whakaora i a rātou. 18 , ka kawea mai e ētahi tāngata i runga i te moenga tētahi tangata, he pararūtiki; mea noa rātou kia kawea ia ki roto, kia whakatakotoria ki tōna aroaro. 19 Ā, i te korenga e kitea e rātou he huarahi hei kawenga mai i a ia ki roto, i te mano o te tangata, ka kakea te whare, ā, tukua iho ana ia ngā taera, me te moenga anō, ki waenganui, ki te aroaro o Īhu.

20 Ā, i tōna kitenga i rātou whakapono, ka mea ia ki a ia, "E hoa, ka oti ōu hara te muru."

21 , ka anga, ka whakaaroaro ngā karaipi me ngā Parihi, ka mea, "Ko wai tēnei nāna ngā kupu kohukohu? Ko wai hei muru hara? Ko te Atua anake."

22 Otirā, i mōhio a Īhu ki ā rātou whakaaroaronga, ka oho, ka mea ki a rātou, "He aha koutou e whakaaroaro i roto i ō koutou ngākau? 23 Ko tēhea te mea takoto noa, ko te mea, Ka oti ōu hara te muru,ko te mea rānei, Whakatika, haere? 24 Otiia, kia mātau ai koutou he mana muru hara te Tama a te tangata i runga i te whenua." Ka mea ia ki te pararūtiki, "Ko tāku kupu tēnei ki a koe, whakatika, tangohia ake tōu moenga, haere ki tōu whare."

25 , whakatika tonu ake ia i rātou aroaro, tangohia ake ana te mea i takoto ai ia, haere ana ki tōna whare, me te whakakorōria i te Atua. 26 , mīharo ana rātou katoa, ka whakakorōria i te Atua, tonu hoki rātou i te mataku, ka mea, "Puta ngā mea i kite nei tātou ināianei!"

Ka Karanga a Īhu i a Rīwai

27 Ā, i muri i ēnei mea, ka haere ia, ka kite i tētahi pupirikana, ko Rīwai te ingoa, e noho ana i te wāhi tango takoha, ka mea ki a ia, "Arumia mai ahau." 28 , whakarērea ake e ia ngā mea katoa, whakatika ana, aru ana i a ia.

29 , ka takā e Rīwai he hākari nui māna i tōna whare; he tokomaha hoki ngā pupirikana me ngā tāngata i noho tahi rātou. 30 , ka amuamu ngā Parihi me ō rātou karaipi ki āna ākonga, ka mea, "He aha koutou ka kai tahi ai, ka inu tahi ai me ngā pupirikana, me ngā tāngata hara?"

31 , ka whakahoki a Īhu, ka mea ki a rātou, "Kāhore he aha o ngā tāngata ora e meatia ai e te rata, engari o te hunga e mate ana. 32 Kīhai ahau i haere mai ki te karanga i te hunga tika, engari i te hunga hara, kia rīpenetā."

Te Take e ana ki te Nohopuku

33 , ka mea rātou ki a ia, "Ko ngā ākonga a Hoani hono tonu te nohopuku, te īnoi, me ngā ākonga anō a ngā Parihi; ko āu ia e kai ana, e inu ana."

34 , ko te meatanga a Īhu ki a rātou, "E taea rānei e koutou te mea kia nohopuku ngā tama o te whare mārena, i te mea kei a rātou te tāne mārena hou? 35 , tērā e tae mai ngā ; ā, ina tangohia te tāne mārena hou i a rātou, kātahi rātou ka nohopuku i aua ."

36 I kōrerotia anō e ia tētahi kupu whakarite ki a rātou: "E kore e haea e te tangata tētahi wāhi o te kahu hou hei pāpaki te kahu tawhito; kei pakaru te mea hou, ā, e kore te pāpaki i tangohia i te mea hou e hāngai ki te mea tawhito. 37 E kore hoki te tangata e riringi i te wāina hou ki ngā ipu tawhito; kei pakaru ngā ipu i te wāina hou, , ka maringi, ā, kore ake ngā ipu. 38 Engari me riringi te wāina hou ki ngā ipu hou. 39 Ka inu hoki te tangata i te wāina tawhito, e kore ia e hiahia ki te mea hou, e mea hoki ia, Erangi te mea tawhito."

Pêche miraculeuse. Vocation de trois disciples

1 Mt 13:2.Mc 4:1.Comme Jésus se trouvait auprès du lac de Génésareth, et que la foule se pressait autour de lui pour entendre la parole de Dieu, 2 il vit au bord du lac deux barques, d’où les pêcheurs étaient descendus pour laver leurs filets. 3 Il monta dans l’une de ces barques, qui était à Simon, et il le pria de s’éloigner un peu de terre. Puis il s’assit, et de la barque il enseignait la foule. 4 Lorsqu’il eut cessé de parler, il dit à Simon: Jn 21:6.Avance en pleine eau, et jetez vos filets pour pêcher.5 Simon lui répondit: Maître, nous avons travaillé toute la nuit sans rien prendre; mais, sur ta parole, je jetterai le filet. 6 L’ayant jeté, ils prirent une grande quantité de poissons, et leur filet se rompait. 7 Ils firent signe à leurs compagnons qui étaient dans l’autre barque de venir les aider. Ils vinrent et ils remplirent les deux barques, au point qu’elles enfonçaient. 8 Quand il vit cela, Simon Pierre tomba aux genoux de Jésus, et dit: Seigneur, retire-toi de moi, parce que je suis un homme pécheur. 9 Car l’épouvante l’avait saisi, lui et tous ceux qui étaient avec lui, à cause de la pêche qu’ils avaient faite. 10 Il en était de même de Jacques et de Jean, fils de Zébédée, les associés de Simon. Alors Jésus dit à Simon: Ne crains point;Jé 16:16.Éz 47:9.Mt 4:19.Mc 1:17.désormais tu seras pêcheur d’hommes.11 Et, ayant ramené les barques à terre, Mt 4:20;19:27.Mc 10:28.Lu 18:28.ils laissèrent tout, et le suivirent.

Guérison d’un lépreux et d’un paralytique

12 Mt 8:2.Mc 1:40.Jésus était dans une des villes; et voici, un homme couvert de lèpre, l’ayant vu, tomba sur sa face, et lui fit cette prière: Seigneur, si tu le veux, tu peux me rendre pur. 13 Jésus étendit la main, le toucha, et dit: Je le veux, sois pur. Aussitôt la lèpre le quitta. 14 Puis il lui ordonna de n’en parler à personne. Mais, dit-il, va te montrer au sacrificateur, et offre pour ta purificationLé 13:2;14:2.Mt 8:4.ce que Moïse a prescrit, afin que cela leur serve de témoignage.15 Sa renommée se répandait de plus en plus, et les gens venaient en foule pour l’entendre et pour être guéris de leurs maladies. 16 Et lui, il se retirait dans les déserts, et priait.

17 Un jour Jésus enseignait. Des pharisiens et des docteurs de la loi étaient assis, venus de tous les villages de la Galilée, de la Judée et de Jérusalem; et la puissance du Seigneur se manifestait par des guérisons. 18 Mt 9:1.Mc 2:3.Ac 9:33.Et voici, des gens, portant sur un lit un homme qui était paralytique, cherchaient à le faire entrer et à le placer sous ses regards. 19 Comme ils ne savaient par l’introduire, à cause de la foule, ils montèrent sur le toit, et ils le descendirent par une ouverture, avec son lit, au milieu de l’assemblée, devant Jésus. 20 Voyant leur foi, Jésus dit: Homme, tes péchés te sont pardonnés.21 Les scribes et les pharisiens se mirent à raisonner et à dire: Qui est celui-ci, qui profère des blasphèmes? Ps 32:5.És 43:25.Qui peut pardonner les péchés, si ce n’est Dieu seul? 22 Jésus, connaissant leurs pensées, prit la parole et leur dit: Quelles pensées avez-vous dans vos cœurs?

23 Lequel est le plus aisé, de dire: Tes péchés te sont pardonnés, ou de dire: Lève-toi, et marche?24 Or, afin que vous sachiez que le Fils de l’homme a sur la terre le pouvoir de pardonner les péchés: Je te l’ordonne, dit-il au paralytique, lève-toi, prends ton lit, et va dans ta maison.25 Et, à l’instant, il se leva en leur présence, prit le lit sur lequel il était couché, et s’en alla dans sa maison, glorifiant Dieu. 26 Tous étaient dans l’étonnement, et glorifiaient Dieu; remplis de crainte, ils disaient: Nous avons vu aujourd’hui des choses étranges.

Vocation de Lévi (Matthieu)

27 Mt 9:9.Mc 2:14,15.Après cela, Jésus sortit, et il vit un publicain, nommé Lévi, assis au lieu des péages. Il lui dit: Suis-moi.28 Et, laissant tout, il se leva, et le suivit. 29 Lévi lui donna un grand festin dans sa maison, Mt 9:10.Mc 2:15.Lu 15:1.et beaucoup de publicains et d’autres personnes étaient à table avec eux. 30 Les pharisiens et les scribes murmurèrent, et dirent à ses disciples: Pourquoi mangez-vous et buvez-vous avec les publicains et les gens de mauvaise vie? 31 Jésus, prenant la parole, leur dit: Ce ne sont pas ceux qui se portent bien qui ont besoin de médecin, mais les malades.

32 Mt 9:13.Lu 19:10.1 Ti 1:15.Je ne suis pas venu appeler à la repentance des justes, mais des pécheurs.

Question sur le jeûne

33 Mt 9:14.Ils lui dirent: Les disciples de Jean, comme ceux des pharisiens, jeûnent fréquemment et font des prières, tandis que les tiens mangent et boivent. 34 Il leur répondit: És 62:5.2 Co 11:2.Pouvez-vous faire jeûner les amis de l’époux pendant que l’époux est avec eux?

35 Les jours viendront l’époux leur sera enlevé, alors ils jeûneront en ces jours-là.36 Il leur dit aussi une parabole: Personne ne déchire d’un habit neuf un morceau pour le mettre à un vieil habit; car, il déchire l’habit neuf, et le morceau qu’il en a pris n’est pas assorti au vieux.

37 Et personne ne metMt 9:17.Mc 2:22.du vin nouveau dans de vieilles outres; autrement, le vin nouveau fait rompre les outres, il se répand, et les outres sont perdues;38 mais il faut mettre le vin nouveau dans des outres neuves.39 Et personne, après avoir bu du vin vieux, ne veut du nouveau, car il dit: Le vieux est bon.

Veja também