Pular para o conteúdo
Publicidade

João 4

LSG

Ko Īhu me te Wahine o Hamaria

1 Ā, ka mōhio te Ariki, kua rongo ngā Parihi, ko ngā ākonga a Īhu i mea ai, i iriiri ai, he tokomaha atu i a Hoani. 2 (He ahakoa ehara i a Īhu nāna i iriiri, āna ākonga ia.) 3 Ka mahue a Hūria i a ia, ā, hoki ana anō ki Karirī.

4 , ko te ara mōna i tika Hamaria. 5 Ā, ka haere ia ki tētahi o Hamaria, ko Haika te ingoa, e pātata ana ki te wāhi i hoatu e Hākopa ki tāna tama, ki a Hōhepa. 6 Kei reira hoki te puna a Hākopa. , kua ngenge a Īhu i te haerenga, heoi noho ana ia ki te taha o te puna, ā, meāke ko te ono o ngā hāora.

7 Ka haere mai tētahi wahine o Hamaria ki te utu wai. Ka mea a Īhu ki a ia, "Hōmai he wai mōku." 8 (Kua riro hoki āna ākonga ki te , ki te hoko kai.)

9 , ko te meatanga a te wahine o Hamaria ki a ia, "He aha koe, he Hūrai koe, ka tono mai ai i te wai i ahau, he wahine nei ahau Hamaria?" (Kāhore hoki e tātata ana ngā Hūrai ki ngā Hamari.)

10 Ka whakahoki a Īhu, ka mea ki a ia, "Me i mātau koe ki te Atua e hōmai ai, ki tēnei hoki e mea nei ki a koe, Hōmai he wai mōku,pēnei kua tono koe ki a ia, ā, kua hoatu e ia te wai ora ki a koe."

11 Ka mea te wahine ki a ia, "E kara, kāhore āu mea hei utu wai, he hōhonu anō te puna. hea tēnā wai ora āu? 12 He nui oti koe i mātou matua, i a Hākopa, i hōmai ai te puna ki a mātou, inu ana ia i konei, rātou ko āna tamariki, me āna kararehe?"

13 Ka whakahoki a Īhu, ka mea ki a ia, "E mate anō i te wai te tangata e inu ana i tēnei wai; 14 tēnā ko te tangata e inu ana i te wai e hoatu e ahau ki a ia, e kore ia e mate i te wai ā ake ake. Engari, te wai e hoatu e ahau ki a ia, hei puna wai tēnā i roto i a ia e pupū ake ana, ā te ora tonu anō."

15 Ka mea te wahine ki a ia, "E kara, hōmai ki ahau tēnei wai, kei mate ahau i te wai, kei haere mai hoki ki konei rawa utu ai."

16 Ka mea a Īhu ki a ia, "Tīkina, karangatia tahu, ka hoki mai ai."

17 Ka whakahoki te wahine, ka mea, "Kāhore āku tahu."

Ka mea a Īhu ki a ia, "He kōrero tika tāu, Kāhore āku tahu; 18 inā hoki kua tokorima āu tahu, ko ia i a koe nei ehara i te tahu nāu. He pono tēnei kōrero āu."

19 Ka mea te wahine ki a ia, "E kara, e kite ana ahau he poropiti koe. 20 I karakia ō mātou mātua i runga i tēnei maunga; ā, e mea ana koutou, Ko Hiruhārama te wāhi e tika ai te karakia."

21 Ka mea a Īhu ki a ia, "E tai, whakapono ki ahau, meāke puta te , e kore ai koutou e karakia ki te Matua i runga i tēnei maunga, e kore anō i Hiruhārama. 22 Kāhore koutou e mōhio ki koutou e karakia nei; e mātau ana mātou ki mātou e karakia nei; ngā Hūrai nei hoki te ora. 23 Otirā, meāke puta te , ā, tēnei anō, e karakia ai ngā kaikarakia pono ki te Matua i runga i te wairua, i te pono; e rapu ana hoki te Matua ki te pērā hei karakia ki a ia. 24 He Wairua te Atua; me karakia hoki ngā kaikarakia ki a ia i runga i te wairua, i te pono."

25 Ka mea te wahine ki a ia, "E mātau ana ahau kei te haere mai te Mīhaia" (e kīia nei ko te Karaiti) "ka tae mai ia, māna ngā mea katoa e kōrero ki a tātou."

26 Ka mea a Īhu ki a ia, "Ko ahau anō ia e kōrero nei ki a koe."

27 , ka puta i reira āna ākonga, ka mīharo ki tāna kōrerotanga ki te wahine; heoi, kīhai tētahi i mea, "He aha tāu e rapu? He aha koe ka kōrero ai ki a ia?"

28 , ka whakarērea e te wahine tāna ipu, ā, haere ana ki te , ka mea ki ngā tāngata, 29 "Haere mai, kia kite i te tangata i kōrerotia mai ai ki ahau ngā mea katoa i mea ai ahau. Ehara rānei tēnei i a te Karaiti?" 30 Ka puta rātou ki waho o te , ā, ka ahu mai ki a ia.

31 I taua takiwā anō ka tohe ngā ākonga ki a ia, ka mea, "E te Kaiwhakaako, e kai ."

32 Otirā, ka mea ia ki a rātou, "He kai anō tāku hei kai māku, kāhore koutou e mātau."

33 , ka mea ngā ākonga tētahi ki tētahi, "I kawea mai rānei e tētahi he kai māna?"

34 Ka mea a Īhu ki a rātou, "Ko tāku kai tēnei, ko te mea i tōku kaitono e pai ai, kia whakaotia hoki tāna mahi. 35 E kore ianei koutou e mea, Kia whā atu ngā marama, ā, ka taea te kotinga?Nanā, ko tāku kupu tēnei ki a koutou, kia ara ake ō koutou kanohi, titiro ki ngā māra; kua noa ake; ko te kotinga tēnei. 36 Ka whiwhi te kaikokoti ki te utu, ka kohia anō hoki e ia ngā hua te ora tonu; kia hari tahi ai te kairui rāua ko te kaikokoti. 37 , konei hoki i pono ai taua , E rui ana tētahi, e kokoti ana tētahi.38 I tonoa koutou e ahau ki te kokoti i te mea kīhai i mahia e koutou. He tangata nāna i mahi, ā, kua uru koutou ki ā rātou mahi."

39 Ā, he tokomaha ngā Hamari o taua i whakapono ki a ia, te a te wahine i mea , "I kōrerotia mai e ia ki ahau ngā mea katoa i mea ai ahau." 40 Ā, ka tae ngā Hamari ki a ia, ka mea kia noho ia ki a rātou; ā, e rua ngā i noho ai ia ki reira. 41 , hira noa ake ngā tāngata i whakapono, he mea hoki tāna kupu.

42 I mea anō ki te wahine, "Ehara i te mea tāu kupu i whakapono ai mātou ināianei; kua rongo nei hoki mātou ake, ā, ka mātau, ko te Karaiti tēnei, ko te Kaiwhakaora o te ao."

Ka Whakaorangia e Īhu te Tama a tētahi Rangatira

43 Ka pahure aua e rua, ka tūria atu e ia i reira, ā, haere ana ki Karirī. 44 Ko Īhu tonu hoki nāna te , kāhore he hōnore o te poropiti i tōna kāinga ake. 45 Heoi, i tōna taenga ki Karirī, ka whakamanuhiritia, ia e ngā tāngata o Karirī, i kite hoki rātou i ngā mea katoa i meatia e ia ki Hiruhārama i te hākari; i haere hoki rātou ki te hākari.

46 Ā, ka tae anō a Īhu ki Kana o Karirī, ki te wāhi i meatia ai e ia te wai hei wāina. , ko tētahi tangata a te kīngi, kei Kaperenauma tāna tama e mate ana. 47 Ā, ka rongo ia kua tae mai a Īhu i Hūria ki Karirī, ka haere ki a ia, ka īnoi ki a ia kia haere ia ki te whakaora i tāna tama; meāke hoki marere.

48 , ko te meatanga a Īhu ki a ia, "Ki te kāhore koutou e kite i ngā tohu, i ngā merekara, e kore rawa koutou e whakapono."

49 Ka mea te tangata a te kīngi ki a ia, "E te Ariki, haere iho i te mea kāhore anō kia mate noa tāku tamaiti."

50 Ka mea a Īhu ki a ia, "Haere; kua ora tāu tama."

, whakapono ana te tangata ki te kupu i kōrerotia e Īhu ki a ia, ā, haere ana. 51 Ā, i a ia e haere ana, ka tūtaki āna pononga ki a ia, ka kōrero, "Kua ora tāu tamaiti."

52 , ka ui ia ki a rātou ki te hāora i mātūtū ake ai ia. Ka mea rātou ki a ia, "Nōnanahi, te whitu o ngā hāora, i mutu ai tōna ."

53 , ka mōhio te pāpā, ko te tino hāora ia i mea ai a Īhu ki a ia, "Kua ora tāu tama"; ā, whakapono ana ia, rātou ko tōna whare katoa.

54 Ko te rua anō tēnei o ngā merekara i meatia e Īhu, i muri i tōna haerenga i Hūria ki Karirī.

La femme samaritaine

1 Le Seigneur sut que les pharisiens avaient appris qu’il faisait et baptisait Jn 3:26.plus de disciples que Jean. 2 Toutefois Jésus ne baptisait pas lui-même, mais c’étaient ses disciples. 3 Alors il quitta la Judée, et retourna en Galilée. 4 Comme il fallait qu’il passât par la Samarie, 5 il arriva dans une ville de Samarie, nommée Sychar, Ge 33:19;48:22.Jos 24:32.près du champ que Jacob avait donné à Joseph, son fils. 6 se trouvait le puits de Jacob. Jésus, fatigué du voyage, était assis au bord du puits. C’était environ la sixième heure. 7 Une femme de Samarie vint puiser de l’eau. Jésus lui dit: Donne-moi à boire.8 Car ses disciples étaient allés à la ville pour acheter des vivres. 9 La femme samaritaine lui dit: Comment toi, qui es Juif, me demandes-tu à boire, à moi qui suis une femme samaritaine? Lu 9:52,53.Jn 8:48.Les Juifs, en effet, n’ont pas de relations avec les Samaritains. 10 Jésus lui répondit: Si tu connaissais le don de Dieu et qui est celui qui te dit: Donne-moi à boire! Tu lui aurais toi-même demandé à boire, et il t’aurait donné de l’eau vive.11 Seigneur, lui dit la femme, tu n’as rien pour puiser, et le puits est profond; d’où aurais-tu donc Jé 2:13.cette eau vive? 12 Es-tu plus grand que notre père Jacob, qui nous a donné ce puits, et qui en a bu lui-même, ainsi que ses fils et ses troupeaux? 13 Jésus lui répondit: Jn 6:58.Quiconque boit de cette eau aura encore soif;

14 Jn 3:16;6:27,35,54.mais celui qui boira de l’eau que je lui donnerai n’aura jamais soif,Jn 7:38.et l’eau que je lui donnerai deviendra en lui une source d’eau qui jaillira jusque dans la vie éternelle.15 La femme lui dit: Seigneur, donne-moi cette eau, afin que je n’aie plus soif, et que je ne vienne plus puiser ici.

16 Va, lui dit Jésus, appelle ton mari, et viens ici.17 La femme répondit: Je n’ai point de mari. Jésus lui dit: Tu as eu raison de dire: Je n’ai point de mari.

18 Car tu as eu cinq maris, et celui que tu as maintenant n’est pas ton mari. En cela tu as dit vrai.19 Seigneur, lui dit la femme, Lu 7:16;24:19.Jn 6:14.je vois que tu es prophète. 20 Nos pères ont adoré sur cette montagne; et vous dites, vous, que le lieu il faut adorer est De 12:5,11.1 R 9:3.2 Ch 7:12.à Jérusalem.

21 Femme, lui dit Jésus, crois-moi, l’heure vient ce ne sera ni sur cette montagne ni à Jérusalem que vous adorerez le Père.22 2 R 17:29.Vous adorez ce que vous ne connaissez pas; nous, nous adorons ce que nous connaissons,Ge 12:3;18:18;22:18;26:4.Hé 7:14.car le salut vient des Juifs.23 Mais l’heure vient, et elle est déjà venue, les vrais adorateurs adoreront le Père en esprit et en vérité; car ce sont les adorateurs que le Père demande.24 2 Co 3:17.Dieu est Esprit, et il faut que ceux qui l’adorent l’adorent en esprit et en vérité.25 La femme lui dit: Je sais que le Messie doit venir (celui qu’on appelle Christ); quand il sera venu, il nous annoncera toutes choses. 26 Jésus lui dit: Jn 9:37.Je le suis, moi qui te parle.

27 Là-dessus arrivèrent ses disciples, qui furent étonnés de ce qu’il parlait avec une femme. Toutefois aucun ne dit: Que demandes-tu? Ou: De quoi parles-tu avec elle? 28 Alors la femme, ayant laissé sa cruche, s’en alla dans la ville, et dit aux gens: 29 Venez voir un homme qui m’a dit tout ce que j’ai fait; ne serait-ce point le Christ? 30 Ils sortirent de la ville, et ils vinrent vers lui. 31 Pendant ce temps, les disciples le pressaient de manger, disant: Rabbi, mange. 32 Mais il leur dit: J’ai à manger une nourriture que vous ne connaissez pas.33 Les disciples se disaient donc les uns aux autres: Quelqu’un lui aurait-il apporté à manger? 34 Jésus leur dit: Ma nourriture est de faire la volonté de celui qui m’a envoyé, et d’accomplir son œuvre.

35 Ne dites-vous pas qu’il y a encore quatre mois jusqu’à la moisson? Voici, je vous le dis, levez les yeux, et regardez les champsMt 9:37.Lu 10:2.qui déjà blanchissent pour la moisson.36 Celui qui moissonne reçoit un salaire, et amasse des fruits pour la vie éternelle, afin que celui qui sème et celui qui moissonne se réjouissent ensemble.37 Car en ceci ce qu’on dit est vrai: Autre est celui qui sème, et autre celui qui moissonne.38 Je vous ai envoyés moissonner ce que vous n’avez pas travaillé; d’autres ont travaillé, et vous êtes entrés dans leur travail.39 Plusieurs Samaritains de cette ville crurent en Jésus à cause de cette déclaration formelle de la femme: Il m’a dit tout ce que j’ai fait. 40 Aussi, quand les Samaritains vinrent le trouver, ils le prièrent de rester auprès d’eux. Et il resta deux jours. 41 Un beaucoup plus grand nombre crurent à cause de sa parole; 42 et ils disaient à la femme: Ce n’est plus à cause de ce que tu as dit que nous croyons; Jn 17:8.car nous l’avons entendu nous-mêmes, et nous savons qu’il est vraiment le Sauveur du monde.

Retour de Jésus en Galilée

43 Après ces deux jours, Jésus partit de , pour se rendre en Galilée; 44 car il avait déclaré lui-même Mt 13:57.Mc 6:4.Lu 4:24.qu’un prophète n’est pas honoré dans sa propre patrie. 45 Lorsqu’il arriva en Galilée, il fut bien reçu des Galiléens, qui avaient vu tout ce qu’il avait fait à Jérusalem pendant la fête; car eux aussi étaient allés à la fête. 46 Il retourna donc Jn 2:1,11.à Cana en Galilée, il avait changé l’eau en vin.

Guérison du fils d’un officier du roi

Il y avait à Capernaüm un officier du roi, dont le fils était malade. 47 Ayant appris que Jésus était venu de Judée en Galilée, il alla vers lui, et le pria de descendre et de guérir son fils, qui était près de mourir. 48 Jésus lui dit: 1 Co 1:22.Si vous ne voyez des miracles et des prodiges, vous ne croyez point.49 L’officier du roi lui dit: Seigneur, descends avant que mon enfant meure.

50 Va, lui dit Jésus, ton fils vit. Et cet homme crut à la parole que Jésus lui avait dite, et il s’en alla. 51 Comme déjà il descendait, ses serviteurs venant à sa rencontre, lui apportèrent cette nouvelle: Ton enfant vit. 52 Il leur demanda à quelle heure il s’était trouvé mieux; et ils lui dirent: Hier, à la septième heure, la fièvre l’a quitté. 53 Le père reconnut que c’était à cette heure-là que Jésus lui avait dit: Ton fils vit. Et il crut, lui et toute sa maison. 54 Jésus fit encore ce second miracle lorsqu’il fut venu de Judée en Galilée.

Veja também