Pular para o conteúdo
Publicidade

João 1

LSG

Te Kupu o te Ora

1 I te tīmatanga te Kupu, i te Atua te Kupu, ko te Atua anō te Kupu. 2 I te Atua anō tēnei Kupu i te tīmatanga. 3 Nāna ngā mea katoa i hanga; kāhore hoki tētahi mea i kore te hanga e ia o ngā mea i hangā. 4 I a ia te ora; ko te ora te mārama ngā tāngata. 5 I roto i te pōuri te mārama e whiti ana; heoi, kīhai i mau i te pōuri.

6 I tonoa mai he tangata e te Atua, ko Hoani tōna ingoa. 7 I haere mai ia hei kaiwhakaatu, hei whakaatu te mārama, kia meinga ai e ia ngā tāngata katoa kia whakapono. 8 Ehara ia i te mārama, engari, i haere mai hei kaiwhakaatu te mārama. 9 Ko te mārama pono tērā, arā, ko te mārama e mārama ai ngā tāngata katoa e haere mai ana ki te ao.

10 I te ao ia, i hangā anō e ia te ao, ā, kīhai te ao i mōhio ki a ia. 11 I haere mai ia ki ōna, ā, kīhai ōna i manako ki a ia. 12 Tēnā ko te hunga i manako ki a ia i tukua e ia ki a rātou ngā tikanga e meinga ai rātou hei tamariki te Atua, arā ki te hunga e whakapono ana ki tōna ingoa. 13 Ki te hunga ehara nei i te toto, ehara i te kikokiko i pai ai, ehara i te tangata i pai ai, engari, te Atua i whānau ai.

14 I whakakikokikotia te Kupu, ā, noho ana i a mātou, i kite anō mātou i tōna korōria he korōria e rite ana ki te Tama kotahi a te Matua, tonu i te aroha noa, i te pono.

15 I kōrerotia ia e Hoani; i karanga tērā, i mea, "Ko ia tēnei i kōrerotia e ahau, Ko ia e haere mai ana i muri i ahau e meinga ana ki mua i ahau; mua hoki ia i ahau."

16 Kua riro hoki i a tātou katoa tētahi wāhi o tōna raneatanga, te aroha noa hono iho ki te aroha noa. 17 Mohi hoki i hōmai te ture; ko te aroha noa me te pono i ahu mai i a Īhu Karaiti. 18 Kāhore anō he tangata i kite noa i te Atua; ko te Tama kotahi, kei te uma nei o te Matua, nāna ia i whakapuaki.

Te Kōrero a Hoani Kaiiriiri

19 , ko te kōrero tēnei a Hoani, i te tononga mai a ngā Hūrai i Hiruhārama i ngā tohunga nui rātou ko ngā Rīwaiti hei ui ki a ia, "Ko wai koe?"

20 , ka whākina e ia, kīhai i whakakāhore, i whāki hoki, "Ehara ahau i a te Karaiti."

21 Ā, ka ui rātou ki a ia, "Tēnā, pēhea? Ko Irāia koe?"

Ka mea ia, "Kāhore."

"Ko te poropiti oti koe?"

Ka whakahokia e ia, "Kāhore."

22 , ka mea rātou ki a ia, "Ko wai koia koe? Hei kupu whakahoki mātou ki te hunga i tonoa mai ai mātou. E pēhea ana koe ki a koe?"

23 Ka mea ia:

"He reo ahau tētahi e karanga ana i te koraha,

Whakatikaia te huarahi o te Ariki!"

He pērā me Ihāia poropiti i mea ai.

24 ngā Parihi hoki te hunga i tonoa mai . 25 , ka ui rātou ki a ia, ka mea ki a ia, "He aha oti koe i iriiri ai, ki te mea ehara koe i a te Karaiti, ehara i a Irāia, ehara i te poropiti?"

26 , ka whakahoki a Hoani ki a rātou, ka mea, "He iriiri tāku ki te wai; otiia tēnā te i waenganui i a koutou tētahi kāhore e mōhiotia e koutou. 27 Ko ia tēnei e haere mai ana i muri i ahau kāhore hoki ahau e tau hei wewete i te here o tōna ."

28 I meatia ēnei mea ki Petapara, ki tāwāhi atu o Horano, ki te wāhi e iriiri ana a Hoani.

Te Reme a te Atua

29 I te aonga ake, ka kite ia i a Īhu e haere ana mai ki a ia, ka mea, "te Reme a te Atua, hei waha atu i te hara o te ao! 30 Ko ia tēnei i kōrero ai ahau, Kei te haere mai i muri i ahau tētahi tangata kua meinga ki mua i ahau; mua hoki ia i ahau.31 Ā, kāhore ahau i mātau ki a ia; heoi, hei whakakite i a ia ki a Īharaira, i haere mai ai ahau me tāku iriiri ki te wai."

32 , ka whakaatu a Hoani, ka mea, "I kite ahau i te Wairua e heke iho ana i te rangi, ānō he kūkupa, ā, noho ana i runga i a ia. 33 Ā, kāhore ahau i mātau ki a ia; engari i mai ki ahau te kaitono mai i ahau ki te iriiri ki te wai, Ko te tangata e kite ai koe i te Wairua e heke iho ana, e noho ana ki runga ki a ia, ko ia tēnā te kaiiriiri ki te Wairua Tapu.34 Ā, kua kite ahau, kua whakaatu nei hoki, ko te Tama tēnei a te Atua."

Ngā Ākonga Tuatahi a Īhu

35 I te aonga ake i te anō a Hoani me āna ākonga tokorua; 36 , ka titiro ia ki a Īhu e haere ana, ka mea, ", te Reme a te Atua!"

37 Ā, ka rongo ngā ākonga tokorua ki a ia e kōrero ana, ā, aru ana rāua i a Īhu. 38 Ā, ka tahuri a Īhu, ka kite i a rāua e aru ana, ka mea ia ki a rāua "E rapu ana kōrua i te aha?"

, ko rāua meatanga ki a ia, "E Rapi" (ko te tikanga tēnei ina whakamāoritia, e te Kaiwhakaako), "kei hea tōu kāinga?"

39 Ka mea ia ki a rāua, "Haere mai kia kite." Haere ana rāua, ā, ka kite i tōna wāhi i noho ai, ā, noho ana i a ia i taua ; ko te tekau hoki ia o ngā hāora.

40 Ko Anaru, teina o Haimona Pita tētahi o taua tokorua i rongo nei ki a Hoani e kōrero ana, ā, aru ana i a ia. 41 Ko ia kua kite wawe i tōna tuakana ake, i a Haimona, ka mea ki a ia, "Kua kitea e māua te Mīhaia." (Ko te tikanga tēnei ina whakamāoritia, ko te Karaiti). 42 , ka ārahina mai ia e ia ki a Īhu.

Ā, ka titiro a Īhu ki a ia, ka mea, "Ko Haimona koe, ko te tama a Hona, me hua koe ko Kipa." (Tōna whakamāoritanga ko Pita, arā ko Kōhatu).

Ka Karangatia e Īhu ki a Piripi rāua ko Natanahira

43 I te aonga ake ka mea a Īhu kia haere ki Karirī, ā, ka kite i a Piripi; ā, ka mea a Īhu ki a ia, "E aru i ahau."

44 , ko Piripi Petahaira, te o Anaru rāua ko Pita. 45 Ka kite a Piripi i a Natanahira, ka mea ki a ia, "Kua kitea e mātou a ia, mōna nei te tuhituhi a Mohi i roto i te ture, ngā poropiti hoki, a Īhu o Nahareta te tama a Hōhepa."

46 , ka mea a Natanahira ki a ia, "E puta koia tētahi mea pai i Nahareta?"

Ka mea a Piripi ki a ia, "Haere mai kia kite."

47 Ka kite a Īhu i a Natanahira e haere ana mai ki a ia, ka puaki tāna kupu mōna, ", he tino tangata Īharaira, kāhore ōna tinihanga."

48 Ka mea a Natanahira ki a ia, "hea koe i mātau ai ki ahau?"

Ka whakahoki a Īhu ki a ia, ka mea, "I te mea kīanō koe i karangatia e Piripi, i a koe anō i raro i te piki, i kite ahau i a koe."

49 , ka whakahoki a Natanahira, ka mea ki a ia, "E Rapi, ko te Tama koe a te Atua, ko te Kīngi koe o Īharaira!"

50 , ka whakahoki a Īhu, ka mea ki a ia, "tāku meatanga ki a koe, I kite ahau i a koe i raro i te piki,i whakapono ai koe? Rahi atu i ēnei ngā mea e kitea e koe." 51 I mea anō ia ki a ia, "He pono, he pono tēnei kupu āku ki a koutou, tērā koutou e kite i te rangi e tuwhera ana, i ngā anahera a te Atua e piki ake ana, e heke iho ana ki te Tama a te tangata."

La Parole faite chair

1 Pr 8:22.1 Jn 1:1.Au commencement était la Parole, et la Parole était 1 Jn 1:2.avec Dieu, et la Parole était Dieu. 2 Jn 17:5.Elle était au commencement avec Dieu. 3 Ge 1:3.Ps 33:6.Ép 3:9.Col 1:16.Hé 1:2.Toutes choses ont été faites par elle, et rien de ce qui a été fait n’a été fait sans elle. 4 Jn 5:26.1 Jn 5:11.En elle était la vie, et Jn 8:12;9:5;12:46.la vie était la lumière des hommes. 5 Jn 3:19.La lumière luit dans les ténèbres, et les ténèbres ne l’ont point reçue. 6 Mal 3:1.Mt 3:1.Mc 1:2,4.Lu 3:3;7:27.Jn 1:33.Il y eut un homme envoyé de Dieu: son nom était Jean. 7 Il vint pour servir de témoin, pour rendre témoignage à la lumière, afin que tous crussent par lui. 8 Il n’était pas la lumière, mais il parut pour rendre témoignage à la lumière. 9 Jn 8:12;9:5;12:46.Cette lumière était la véritable lumière, qui, en venant dans le monde, éclaire tout homme. 10 Elle était dans le monde, Hé 1:2;11:3.et le monde a été fait par elle, et le monde ne l’a point connue. 11 Elle est venue chez les siens, et les siens ne l’ont point reçue. 12 És 56:5.Ro 8:15.Ga 3:26.2 Pi 1:4.1 Jn 3:1.Mais à tous ceux qui l’ont reçue, à ceux qui croient en son nom, elle a donné le pouvoir de devenir enfants de Dieu, lesquels sont nés, 13 non du sang, ni de la volonté de la chair, ni de la volonté de l’homme, mais de Dieu. 14 És 7:14.Mt 1:16.Lu 1:31;2:7.Et la parole a été faite chair, et elle a habité parmi nous, Mt 17:2.2 Pi 1:17.pleine de grâce et de vérité; Col 1:19;2:9.et nous avons contemplé sa gloire, une gloire comme la gloire du Fils unique venu du Père. 15 Mt 3:11.Mc 1:7.Lu 3:16.Jn 1:26,30.Jean lui a rendu témoignage, et s’est écrié: C’est celui dont j’ai dit: Celui qui vient après moi m’a précédé, car il était avant moi. 16 Col 2:10.Et nous avons tous reçu de sa plénitude, et grâce pour grâce; 17 Ex 20:1, etc.car la loi a été donnée par Moïse, la grâce et la vérité sont venues par Jésus-Christ. 18 Ex 33:20.De 4:12.Jn 6:46.1 Ti 6:16.1 Jn 4:12.Personne n’a jamais vu Dieu; le Fils unique, Mt 11:27.qui est dans le sein du Père, est celui qui l’a fait connaître.

Témoignage de Jean-Baptiste

19 Voici Jn 5:33.le témoignage de Jean, lorsque les Juifs envoyèrent de Jérusalem des sacrificateurs et des Lévites, pour lui demander: Toi, qui es-tu? 20 Jn 3:28.Ac 13:25.Il déclara, et ne le nia point, il déclara qu’il n’était pas le Christ. 21 Et ils lui demandèrent: Quoi donc? Es-tu Élie? Et il dit: Je ne le suis point. De 18:18.Es-tu le prophète? Et il répondit: Non. 22 Ils lui dirent alors: Qui es-tu? Afin que nous donnions une réponse à ceux qui nous ont envoyés. Que dis-tu de toi-même? 23 Moi, dit-il, És 40:3.Mt 3:3.Mc 1:3.Lu 3:4.je suis la voix de celui qui crie dans le désert:

Aplanissez le chemin du Seigneur,

comme a dit Ésaïe, le prophète.

24 Ceux qui avaient été envoyés étaient des pharisiens. 25 Ils lui firent encore cette question: Pourquoi donc baptises-tu, si tu n’es pas le Christ, ni Élie, ni De 18:18.le prophète? 26 Jean leur répondit: Mt 3:11.Mc 1:7.Lu 3:16.Ac 1:5;11:16;19:4.Moi, je baptise d’eau, mais au milieu de vous il y a quelqu’un que vous ne connaissez pas, qui vient après moi; 27 je ne suis pas digne de délier la courroie de ses souliers. 28 Ces choses se passèrent à Béthanie, au-delà du Jourdain, Jean baptisait.

29 Le lendemain, il vit Jésus venant à lui, et il dit: És 53:5,7.Jn 1:36.Voici l’Agneau de Dieu, qui ôte le péché du monde. 30 C’est celui dont j’ai dit: Après moi vient un homme qui m’a précédé, car il était avant moi. 31 Je ne le connaissais pas, mais c’est afin qu’il fût manifesté à Israël que je suis venu baptiser d’eau. 32 Mt 3:16.Mc 1:10.Lu 3:22.Jean rendit ce témoignage: J’ai vu l’Esprit descendre du ciel comme une colombe et s’arrêter sur lui. 33 Je ne le connaissais pas, mais celui qui m’a envoyé baptiser d’eau, celui-là m’a dit: Celui sur qui tu verras l’Esprit descendre et s’arrêter, Mt 3:11.c’est celui qui baptise du Saint-Esprit. 34 Et j’ai vu, et j’ai rendu témoignage qu’il est le Fils de Dieu.

Les premiers disciples

35 Le lendemain, Jean était encore , avec deux de ses disciples; 36 et, ayant regardé Jésus qui passait, il dit: Ex 12:3.És 53:7.Jn 1:29.Ac 8:32.Voilà l’Agneau de Dieu. 37 Les deux disciples l’entendirent prononcer ces paroles, et ils suivirent Jésus. 38 Jésus se retourna, et voyant qu’ils le suivaient, il leur dit: Que cherchez-vous? Ils lui répondirent: Rabbi (ce qui signifie Maître), demeures-tu?

39 Venez, leur dit-il, et voyez. Ils allèrent, et ils virent il demeurait; et ils restèrent auprès de lui ce jour-là. C’était environ la dixième heure. 40 André, frère de Simon Pierre, était l’un des deux qui avaient entendu les paroles de Jean, et qui avaient suivi Jésus. 41 Ce fut lui qui rencontra le premier son frère Simon, et il lui dit: Nous avons trouvé le Messie (ce qui signifie Christ). 42 Et il le conduisit vers Jésus. Jésus, l’ayant regardé, dit: Tu es Simon, fils de Jonas; tu serasMt 16:18.appelé Céphas (ce qui signifie Pierre). 43 Le lendemain, Jésus voulut se rendre en Galilée, et il rencontra Philippe. Il lui dit: Suis-moi.44 Jn 12:21.Philippe était de Bethsaïda, de la ville d’André et de Pierre. 45 Philippe rencontra Jn 21:2.Nathanaël, et lui dit: Nous avons trouvé celui Ge 3:15;22:18;26:4;49:10.De 18:18.2 S 7:12.És 4:2;7:14;9:5;40:10,11; 53:1, etc.Jé 23:5;33:14.Éz 34:23.Da 9:24.Za 6:12;9:9.de qui Moïse a écrit dans la loi et dont les prophètes ont parlé, Jésus de Nazareth, fils de Joseph. 46 Nathanaël lui dit: Peut-il venir de Nazareth quelque chose de bon? Philippe lui répondit: Viens, et vois. 47 Jésus, voyant venir à lui Nathanaël, dit de lui: Voici vraiment un Israélite, dans lequel il n’y a point de fraude.48 D’où me connais-tu? Lui dit Nathanaël. Jésus lui répondit: Avant que Philippe t’appelât, quand tu étais sous le figuier, je t’ai vu.49 Nathanaël répondit et lui dit: Rabbi, tu es le Fils de Dieu, tu es le roi d’Israël. 50 Jésus lui répondit: Parce que je t’ai dit que je t’ai vu sous le figuier, tu crois; tu verras de plus grandes choses que celles-ci.51 Et il lui dit: En vérité, en vérité,Ge 28:12.vous verrez désormais le ciel ouvert et les anges de Dieu monter et descendre sur le Fils de l’homme.

Veja também