Pular para o conteúdo
Publicidade

João 11

LSG

Te Matenga o Raharuhi

1 , kei te mate tētahi tangata a Raharuhi o Petani, te kāinga o Meri rāua ko tōna tuakana, ko Māta. 2 Ko taua Meri tēnei nāna nei i whakawahi te Ariki ki te hinu, i muru hoki i ōna waewae ki ōna makawe; ā, he tungāne nōna a Raharuhi i mate nei. 3 , ka tono tāngata ngā tuāhine ki a ia, ka mea, "E te Ariki, tēnei kei te mate tāu tangata e aroha nei."

4 I te rongonga ia o Īhu, ka mea ia, "Ehara tēnei i te mate e mate rawa ai ia, engari, hei mea te korōria o te Atua; tēnei hoki ka whai korōria ai te Tama a te Atua." 5 , i aroha a Īhu ki a Māta rāua ko tōna teina, ki a Raharuhi hoki. 6 Ā, ka rongo ia ki tōna matenga, e rua ōna i noho ai ki taua wāhi anō.

7 Muri iho i tēnei, ka mea ia ki āna ākonga, "Tātou ka haere anō ki Hūria."

8 Ka mea ngā ākonga ki a ia, "E te Kaiwhakaako, i whai ngā Hūrai i mua tata ake nei kia ākina koe ki te kōhatu; ā, e haere atu ana koe ki reira?"

9 Ka whakahokia e Īhu, "He teka ianei tekau rua ngā hāora o te ? I te haere tētahi i te awatea, e kore ia e tūtuki, te mea e kite ana ia i te mārama o tēnei ao. 10 Tēnā, ka haere tētahi i te , ka tūtuki ia, te mea kāhore he mārama roto i a ia."

11 Ka kōrerotia ēnei mea e ia, , muri iho ka mea ia ki a rātou, "Kei te moe tātou hoa a Raharuhi, otiia, ka haere ahau ki te whakaara i a ia i te moe."

12 , ko te meatanga a āna ākonga, "E te Ariki, ki te mea kei te moe ia, tērā ia e ora." 13 Kāhore, ko tōna matenga Īhu i kōrero ai; ko rātou ia i mahara, i kōrero ia te takotoranga ina moe.

14 Kātahi, ka mea nui a Īhu ki a rātou, "Kua mate a Raharuhi. 15 Ā, e hari ana ahau, he whakaaro hoki ki a koutou, nōku kāhore i reira, kia whakapono ai koutou. Ahakoa kia haere tātou ki a ia."

16 , ka mea a Tamati (e huaina nei ko Ririmu) ki ōna hoa ākonga, "Kia haere anō tātou, kia mate tahi me ia."

Ko Īhu te Aranga me te Oranga

17 Heoi, i te taenga atu o Īhu, rokohanga atu kua whā ōna i roto i te urupā. 18 , e tata ana Petani ki Hiruhārama, kotahi pea tekau rima pāronga, 19 he tokomaha anō ngā Hūrai i tae ki a Māta rāua ko Meri, ki te whakamārie i a rāua rāua tungāne. 20 Ā, te rongonga o Māta, tēnā a Īhu te haere mai , ka whakatau i a ia; ko Meri ia i noho i roto i te whare.

21 , ka mea a Māta ki a Īhu, "E te Ariki, me i konei koe, kīhai i mate tōku tungāne. 22 Heoi, e mātau nei anō ahau, ko tāu e īnoi ai ki te Atua, e hōmai e te Atua ki a koe."

23 Ka mea a Īhu ki a ia, "E ara anō tōu tungāne."

24 Ka mea a Māta ki a ia, "E mātau ana ahau e ara anō ia i te aranga ā te whakamutunga."

25 Ka mea a Īhu ki a ia, "Ko ahau te aranga, te ora. Ko ia e whakapono ana ki ahau, ahakoa kua mate, e ora anō; 26 e kore anō e mate ake ake ngā tāngata katoa e ora ana, e whakapono ana ki ahau. E whakapono ana rānei koe ki tēnei?"

27 Ka mea ia ki a ia, "Āe, e te Ariki, e whakapono ana ahau, ko te Karaiti koe, ko te Tama a te Atua, e haere mai ana ki te ao."

Ka Tangi a Īhu

28 Ā, ka mutu ēnei kōrero āna, ka haere ka karanga puku ki tōna teina, ki a Meri, ka mea, "Kua tae mai te Kaiwhakaako, e karanga ana hoki ki a koe." 29 Ā, ka rongo ia, hohoro tonu te whakatika, ā, haere ana ki a ia. 30 (, kāhore a Īhu i tomo noa ki te kāinga; heoi, kei taua wāhi anō ia i tūtaki ai a Māta ki a ia.) 31 I te kitenga o ngā Hūrai e noho ana ki a ia i roto i te whare, e whakamārie ana i a ia, ka hohoro a Meri te whakatika, te puta ki waho. Ka aru rātou i a ia, ka mea, "E haere ana ia ki te urupā, ki reira tangi ai."

32 Ā, ka tae a Meri ki te wāhi kei reira nei a Īhu, ka kite i a ia, ka takoto ki ōna waewae, ka mea ki a ia, "E te Ariki, me i konei koe, kīhai i mate tōku tungāne."

33 Ā, ka kite a Īhu i a ia e tangi ana, i ngā Hūrai hoki i haere tahi me ia e tangi ana, ka ngunguru ia, arā tōna wairua, ka kōingo. 34 mea, "I whakatakotoria ia e koutou ki hea?" Ka mea rātou ki a ia, "E te Ariki, haere mai kia kite."

35 Tangi ana a Īhu. 36 , ka mea ngā Hūrai, "Nanā, tōna aroha ki a ia!"

37 , ka mea ētahi o rātou, "Kāhore rānei i taea e tēnei tangata, nāna nei i whakatitiro ngā kanohi o te matapō, te mea i tēnei tangata hoki kia kaua e mate?"

Te Aranga a Raharuhi

38 , ka ngunguru anō a Īhu i roto i a ia, ka haere ki te urupā. He ana ia, kua oti te ki te kōhatu. 39 Ka mea a Īhu, "Tangohia atu e koutou te kōhatu."

Ka mea ki a ia a Māta tuahine o te tūpāpaku, "E te Ariki, kua piro noa ake ia; ko tōna whā hoki tēnei."

40 Anō , ko Īhu ki a ia, "Kīhai koia ahau i mea ki a koe, ki te whakapono koe, e kite koe i te korōria o te Atua?"

41 , ka tangohia e rātou te kōhatu i te wāhi i takoto ai te tūpāpaku. , ka ara ake ngā kanohi o Īhu, ka mea ia, "E , ko tāku whakawhetai tēnei ki a koe, mōu i whakarongo ki ahau. 42 I mahara anō ahau e rongo tonu ana koe ki ahau; heoi, he whakaaro ki te hunga e mai nei i kōrero ai ahau, kia whakapono ai rātou, nāu ahau i tono mai."

43 Ā, ka pēnei tāna , he nui tōna reo ki te karanga, "E Raharuhi, puta mai!" 44 , ko te putanga mai o te tūpāpaku, he mea here ngā ringa me ngā waewae ki ngā tākai; he mea takai tōna mata ki te tauera. Ka mea a Īhu ki a rātou, "Wetekia, tukua kia haere."

Te Whakangārahu ki a Īhu

45 , he tokomaha ngā Hūrai haere nei ki a Meri, ā, i rātou kitenga i ngā mea i mea ai a Īhu, ka whakapono ki a ia. 46 Ko ētahi o rātou i haere ki ngā Parihi, i kōrero ki a rātou i ngā mea i mahia e Īhu. 47 , ka whakaminea he rūnanga e ngā tohunga nui rātou ko ngā Parihi, ka mea, "Kei te aha tātou nei? He maha hoki ngā merekara e meatia nei e tēnei tangata. 48 Ki te pēnei tātou tuku i a ia, ka whakapono katoa ki a ia; ā, ka haere mai ngā Rōma, ka tango i tātou kāinga, i tātou iwi."

49 , ko tētahi o rātou ko Kaiapa, ko te tohunga nui o taua tau, ka mea ki a rātou, "Kāhore koutou e mātau ki tētahi mea. 50 whakaaro, he pai tātou ki te mate te tangata kotahi te iwi, ā, kāhore e ngaro te iwi katoa."

51 , ehara tēnei kōrero i te mea nāna ake, engari, ko te tohunga nui ia tērā tau, heoi, ka poropiti kia mate a Īhu taua iwi. 52 Hāunga anō taua iwi anake, engari, kia whakaminea kia kotahi ngā tamariki a te Atua kua marara noa atu. 53 taua ake anō, ka rūnanga rātou kia whakamatea ia.

54 Koia i mutu ai te haere matanui o Īhu i roto i ngā Hūrai. Heoi, haere atu ana ia i reira ki te wāhi e tata ana ki te koraha, ki tētahi , ko Ēparaima te ingoa, ā, noho ana i reira rātou ko āna ākonga.

55 , kua tata te Kapenga a ngā Hūrai; he tokomaha hoki i haere atu i taua whenua i mua o te Kapenga ki Hiruhārama ki te pure i a rātou. 56 , ka rapu rātou i a Īhu ka kōrerorero ki a rātou anō, i a rātou e ana i te temepara, "E pēhea ana ō koutou whakaaro? E kore rānei ia e haere mai ki te hākari?" 57 , kua takoto te tikanga a ngā tohunga nui rātou ko ngā Parihi, ki te mātau tētahi tangata ki te wāhi e noho ai ia, me whakaatu, kia hopukia ai ia e rātou.

Jésus retourne en Judée. Résurrection de Lazare à Béthanie

1 Il y avait un homme malade, Lazare, de Béthanie, village de Marie et de Marthe, sa sœur. 2 Mt 26:6.Mc 14:3.Lu 7:37.Jn 12:3.C’était cette Marie qui oignit de parfum le Seigneur et qui lui essuya les pieds avec ses cheveux, et c’était son frère Lazare qui était malade. 3 Les sœurs envoyèrent dire à Jésus: Seigneur, voici, celui que tu aimes est malade. 4 Après avoir entendu cela, Jésus dit: Cette maladie n’est point à la mort;Jn 9:3;11:40.mais elle est pour la gloire de Dieu, afin que le Fils de Dieu soit glorifié par elle.5 Or, Jésus aimait Marthe, et sa sœur, et Lazare. 6 Lors donc qu’il eut appris que Lazare était malade, il resta deux jours encore dans le lieu il était, 7 et il dit ensuite aux disciples: Retournons en Judée.8 Les disciples lui dirent: Rabbi, Jn 8:59;10:31.les Juifs tout récemment cherchaient à te lapider, et tu retournes en Judée! 9 Jésus répondit: N’y a-t-il pas douze heures au jour? Si quelqu’un marche pendant le jour, il ne bronche point, parce qu’il voit la lumière de ce monde;

10 mais, si quelqu’un marche pendant la nuit, il bronche, parce que la lumière n’est pas en lui.11 Après ces paroles, il leur dit: Lazare, notre ami,Mt 9:24.Mc 5:39.Lu 8:52.dort; mais je vais le réveiller.12 Les disciples lui dirent: Seigneur, s’il dort, il sera guéri. 13 Jésus avait parlé de sa mort, mais ils crurent qu’il parlait de l’assoupissement du sommeil. 14 Alors Jésus leur dit ouvertement: Lazare est mort.

15 Et, à cause de vous, afin que vous croyiez, je me réjouis de ce que je n’étais pas . Mais allons vers lui.16 Sur quoi Thomas, appelé Didyme, dit aux autres disciples: Allons aussi, afin de mourir avec lui. 17 Jésus, étant arrivé, trouva que Lazare était déjà depuis quatre jours dans le sépulcre. 18 Et, comme Béthanie était près de Jérusalem, à quinze stades environ, 19 beaucoup de Juifs étaient venus vers Marthe et Marie, pour les consoler de la mort de leur frère. 20 Lorsque Marthe apprit que Jésus arrivait, elle alla au-devant de lui, tandis que Marie se tenait assise à la maison. 21 Marthe dit à Jésus: Seigneur, si tu eusses été ici, mon frère ne serait pas mort. 22 Mais, maintenant même, je sais que tout ce que tu demanderas à Dieu, Dieu te l’accordera. 23 Jésus lui dit: Ton frère ressuscitera.24 Je sais, lui répondit Marthe, qu’il ressuscitera à la Da 12:2.Lu 14:14.Jn 5:29.résurrection, au dernier jour. 25 Jésus lui dit: Jn 1:4;5:24;14:6.Je suis la résurrection et la vie.Jn 3:16,36;6:47.1 Jn 5:10.Celui qui croit en moi vivra, quand même il serait mort;

26 Jn 6:51.et quiconque vit et croit en moi ne mourra jamais. Crois-tu cela?27 Elle lui dit: Oui, Seigneur, Mt 16:16.Mc 8:29.Lu 9:20.Jn 6:69.je crois que tu es le Christ, le Fils de Dieu, qui devait venir dans le monde. 28 Ayant ainsi parlé, elle s’en alla. Puis elle appela secrètement Marie, sa sœur, et lui dit: Le maître est ici, et il te demande. 29 Dès que Marie eut entendu, elle se leva promptement, et alla vers lui. 30 Car Jésus n’était pas encore entré dans le village, mais il était dans le lieu Marthe l’avait rencontré. 31 Les Juifs qui étaient avec Marie dans la maison et qui la consolaient, l’ayant vue se lever promptement et sortir, la suivirent, disant: Elle va au sépulcre, pour y pleurer. 32 Lorsque Marie fut arrivée était Jésus, et qu’elle le vit, elle tomba à ses pieds, et lui dit: Seigneur, si tu eusses été ici, mon frère ne serait pas mort. 33 Jésus, la voyant pleurer, elle et les Juifs qui étaient venus avec elle, frémit en son esprit, et fut tout ému. 34 Et il dit: l’avez-vous mis? Seigneur, lui répondirent-ils, viens et vois. 35 Lu 19:41.Jésus pleura. 36 Sur quoi les Juifs dirent: Voyez comme il l’aimait. 37 Et quelques-uns d’entre eux dirent: Jn 9:6.Lui qui a ouvert les yeux de l’aveugle, ne pouvait-il pas faire aussi que cet homme ne mourût point? 38 Jésus frémissant de nouveau en lui-même, se rendit au sépulcre. C’était une grotte, et une pierre était placée devant. 39 Jésus dit: Otez la pierre. Marthe, la sœur du mort, lui dit: Seigneur, il sent déjà, car il y a quatre jours qu’il est . 40 Jésus lui dit: Ne t’ai-je pas dit que, si tu crois, tu verras la gloire de Dieu?41 Ils ôtèrent donc la pierre. Et Jésus leva les yeux en haut, et dit: Père, je te rends grâces de ce que tu m’as exaucé.

42 Pour moi, je savais que tu m’exauces toujours; mais j’ai parléJn 12:30.à cause de la foule qui m’entoure, afin qu’ils croient que c’est toi qui m’as envoyé.43 Ayant dit cela, il cria d’une voix forte: Lazare, sors!44 Et le mort sortit, les pieds et les mains liés de bandes, et le visage enveloppé Jn 20:7.d’un linge. Jésus leur dit: Déliez-le, et laissez-le aller.45 Plusieurs des Juifs qui étaient venus vers Marie, et qui virent ce que fit Jésus, crurent en lui. 46 Mais quelques-uns d’entre eux allèrent trouver les pharisiens, et leur dirent ce que Jésus avait fait.

Assemblée du sanhédrin et décision contre Jésus. Séjour à Éphraïm

47 Ps 2:2.Mt 26:3.Mc 14:1.Lu 22:2.Ac 4:27.Alors les principaux sacrificateurs et les pharisiens assemblèrent le sanhédrin, et dirent: Jn 12:19.Que ferons-nous? Car cet homme fait beaucoup de miracles. 48 Si nous le laissons faire, tous croiront en lui, et les Romains viendront détruire et notre ville et notre nation. 49 L’un d’eux, Caïphe, qui était souverain sacrificateur cette année-là, leur dit: Vous n’y entendez rien; 50 vous ne réfléchissez pas Jn 18:14.qu’il est dans votre intérêt qu’un seul homme meure pour le peuple, et que la nation entière ne périsse pas. 51 Or, il ne dit pas cela de lui-même; mais étant souverain sacrificateur cette année-là, il prophétisa que Jésus devait mourir pour la nation. 52 Et ce n’était pas pour la nation seulement; c’était aussi afin de Ép 2:14,15,16.réunir en un seul corps les enfants de Dieu dispersés. 53 Dès ce jour, ils résolurent de le faire mourir. 54 C’est pourquoi Jésus ne se montra plus ouvertement parmi les Juifs; mais il se retira dans la contrée voisine du désert, dans une ville appelée Éphraïm; et il demeurait avec ses disciples.

Approche de la Pâque. Jésus attendu à Jérusalem

55 La Pâque des Juifs était proche. Et beaucoup de gens du pays montèrent à Jérusalem avant la Pâque, pour se purifier. 56 Jn 7:11.Ils cherchaient Jésus, et ils se disaient les uns aux autres dans le temple: Que vous en semble? Ne viendra-t-il pas à la fête? 57 Or, les principaux sacrificateurs et les pharisiens avaient donné l’ordre que, si quelqu’un savait il était, il le déclarât, afin qu’on se saisît de lui.

Veja também