1 I mea anō ia ki a rātou, "He pono tāku e mea nei ki a koutou, tēnei anō ētahi o te hunga e tū nei, e kore e pāngia e te mate, kia kite rā anō i te rangatiratanga o te Atua e haere mai ana i runga i te kaha."
Te Whakaahua Kētanga
2 Ā, ka pahure ngā rā e ono, ka mau a Īhu ki a Pita, ki a Hēmi, ki a Hoani, nā, kawea ana rātou e ia ki runga ki tētahi maunga tiketike, ko rātou anake. Ā, ka puta kē tōna āhua i tō rātou aroaro. 3 Nā, kanapa tonu ōna kākahu, mā tonu me te hukarere; e kore e taea e te kaihoroi i runga i te whenua te mea kia pērā te mā. 4 Nā, ka puta mai ki a rātou a Irāia rāua ko Mohi; e kōrerorero ana rāua ki a Īhu.
5 Nā, ka oho a Pita, ka mea ki a Īhu, "E te Kaiwhakaako, he mea pai kia noho tātou ki konei; nā, kia hangā e mātou ētahi wharau kia toru; kia kotahi mōu, kia kotahi mō Mohi, kia kotahi mō Irāia." 6 Kāhore hoki ia i mātau ki tāna e kōrero ai; i wehi hoki rātou.
7 Nā, ko tētahi kapua e taumarumaru ana ki runga ki a rātou; ā, ka puta he reo i te kapua, e mea ana, "Ko tāku Tama tēnei i aroha ai; whakarongo ki a ia."
8 Ā, titiro rawa ake rātou ki tētahi taha, ki tētahi taha kāhore ā rātou tāngata i kite ai, ko rātou anake, ko Īhu.
9 Ā, i a rātou e heke iho ana i te maunga, ka whakatūpato ia i a rātou kia kaua e kōrerotia ki te tangata ā rātou i kite ai, kia ara rā anō te Tama a te tangata i te hunga mate. 10 Ā, i puritia taua kupu e rātou, ka uiui ki a rātou anō, he aha rā te aranga ake i te hunga mate.
11 Ā, ka ui rātou ki a ia, ka mea, "He aha ngā karaipi ka mea ai, ko Irāia kia mātua puta mai?"
12 Nā, ka whakahoki ia, ka mea ki a rātou, "E puta ana anō a Irāia i mua ki te whakatika i ngā mea katoa. Kua oti anō te tuhituhi mō te Tama a te tangata, kia maha ōna mamae, kia whakakāhoretia. 13 Ko tāku kupu ia tēnei ki a koutou, Kua tae mai anō a Irāia, heoi, meatia ana e rātou ki a ia tā rātou i pai ai, ngā mea hoki i tuhituhia mōna."
Ka Whakaorangia e Īhu he Tama he Wairua Poke Tōna
14 Ā, nō tō rātou taenga ki ngā ākonga, ka kite rātou he rahi te hui e karapoti ana i a rātou, me ngā karaipi e totohe ana ki a rātou. 15 Ā, kite kau te mano katoa i a ia, ka mīharo, ā, oma ana, oha ana ki a ia.
16 Nā, ka ui ia ki a rātou, "He aha tā koutou e totohe nā ki a rātou?"
17 Nā, ka whakahoki tētahi i roto i te mano, ka mea, "E te Kaiwhakaako, i kawea mai e ahau tāku tama ki a koe, he wairua reokore tōna. 18 Ā, i ngā wāhi e hopu ai te wairua i a ia, ka tāia iho. Tutū ana te huka, tetēā ana ōna niho, ā, pakoko haere ana: i mea anō ahau ki āu ākonga kia peia ia ki waho; heoi, kīhai i taea e rātou."
19 Nā, ko tāna whakahokinga ki a ia, ka mea, "E te uri whakapono kore, kia pēhea te roa o tōku noho ki a koutou? Kia pēhea te roa o tāku manawanui ki a koutou? Kawea mai ki ahau."
20 Nā, kawea ana mai ia ki a ia. Ā, i tōna kitenga i a ia, nā, haea tonutia iho ia e te wairua; ā, hinga ana ia ki te whenua, ka oke, ka huka.
21 Nā, ka ui ia ki tōna matua, "Ka pēhea te roa o te mea nei ki ia?" Ka mea ia, "Nō te tamarikitanga. 22 He maha āna turakanga i a ia ki te kāpura, ki te wai, kia ngaro ai: otirā ki te taea e koe te aha rānei, arohaina māua, kia puta tōu whakaaro ki a māua."
23 Ka mea a Īhu ki a ia, "Ki te taea e koe te whakapono, ka taea ngā mea katoa e te tangata whakapono."
24 Nā, karanga tonu mai te matua o te tama, ka mea, "E whakapono ana ahau, e te Ariki; kia puta tōu whakaaro ki tōku whakapono kore."
25 Ā, nō te kitenga o Īhu i te mano e oma mai ana, ka rīria e ia te wairua poke, ka mea ki a ia, "E te wairua reokore, turi, ko tāku tēnei ki a koe, Puta mai i roto i a ia, kaua anō e tomo ki roto ki a ia ā muri ake nei."
26 Nā, hāmama ana tērā, haehae noa iho ana i a ia, ā, puta ana mai ki waho; nō ka pērā taua tangata me te tūpāpaku, ā, he tokomaha i mea, "Kua mate." 27 Otirā, ka mau a Īhu ki tōna ringa, ka whakaara i a ia, ā, ka whakatika ia.
28 Ā, i a ia ka tomo ki te whare, ka ui puku āna ākonga ki a ia, "He aha mātou tē āhei ai te pei i a ia ki waho?"
29 Anō rā, ko ia ki a rātou, "E kore e puta noa te pēnā, mā te īnoi anake, mā te nohopuku."
Ka Kōrero anō a Īhu mō Tōna Matenga
30 Nā, ka hāpainga e rātou i reira, ā, haere ana rā waenganui o Karirī; kīhai hoki ia i pai kia rangona e tētahi. 31 Ko tāna hoki i whakaako ai ki āna ākonga, i mea ai ki a rātou, "Ka tukua te Tama a te tangata ki ngā ringa o ngā tāngata, ā, mā rātou ia e whakamate; ā, ka oti ia te whakamate, ka ara ake i te toru o ngā rā."
32 Nā, kīhai rātou i mātau ki taua kupu, ka mataku hoki ki te ui ki a ia.
Ko Wai te Tino Nui Rawa?
33 Nā, ka tae rātou ki Kaperenauma; ā, i a ia i roto i te whare, ka ui ia ki a rātou, "He aha tā koutou i kōrerorero ai ki a koutou i te ara?" 34 Otiia, kīhai rātou i kīkī; ko tā rātou hoki i kōrerorero ai ki a rātou i te ara, ko wai te mea nui rawa.
35 Nā, ka noho ia, ka karanga i te tekau mā rua, ka mea ki a rātou, "Ki te whai tētahi kia whiti ko ia hei mua, ka waiho ia hei muri i te katoa, hei kaimahi mā te katoa."
36 Nā, ka mau ia ki tētahi tamaiti nohinohi, ā, whakatūria ana ki waenganui i a rātou; nā, ka okooko i a ia, ka mea ki a rātou, 37 "Ki te manako tētahi ki tētahi o ngā tamariki pēnei, he whakaaro ki tōku ingoa, e manako ana ia ki ahau; ki tē manako hoki tētahi ki ahau, ehara i ahau tāna i manako ai, engari ko tōku kaitono mai."
Ko Ia ehara i te Hoa Whawhai, Nō Tātou Ia
38 Nā, ka mea a Hoani ki ia, "E te Kaiwhakaako, i kite mātou i tētahi e pei rēwera ana i runga i tōu ingoa. Nā, rīria iho e mātou, kāhore hoki ia e haere tahi me tātou."
39 Nā, ka mea a Īhu, "Kaua ia e rīria ki te mea hoki nōku te ingoa e mahi merekara ai tētahi, e kore e hohoro tāna kōrero kino mōku. 40 Ko ia hoki ehara i te hoariri ki a tātou, nō tātou ia. 41 Ki te whakainumia koutou e tētahi ki te kapu wai, he whakaaro ki tōku ingoa, nō te mea nō te Karaiti koutou, he pono tāku e mea nei ki a koutou, e kore ia e hapa i tōna utu."
Ngā Whakawai kia Hara
42 "Nā, ki te mea tētahi kia hē tētahi o ēnei mea nonohi e whakapono nei ki ahau, he pai kē ki a ia me i whakairia tētahi kōhatu mira ki tōna kakī, ā, ka makā ia ki te moana. 43 Nā, ki te hē koe i tōu ringa, pōutoa; pai kē hoki mōu te tomo mutu ki te ora i te makā ringaruatia ki Kehena, ki te kāpura e kore e tineia. 44 Ki te wāhi e kore ai e mate tō rātou kutukutu, ki te kāpura e kore e tineia. 45 Ki te hē anō koe i tōu waewae, pōutoa; pai kē hoki mōu te tomo kopa ki te ora i te makā waewaeruatia ki Kehena, 46 Ki te wāhi e kore ai e mate tō rātou kutukutu, ki te kāpura e kore e tineia. 47 Ā, ki te hē koe i tōu kanohi, makā atu; pai kē hoki mōu te tomo kanohi tahi ki te rangatiratanga o te Atua i te makā kanohiruatia ki Kehena, 48 ki te wāhi e kore ai e mate tō rātou kutukutu, ki te kāpura e kore e tineia.
49 "Tā te mea ka totea ngā tāngata katoa ki te kāpura.
50 "He pai te tote; otirā, ki te pirau te tote, mā te aha e whai tikanga tote ai? Kia whai tote i roto i a koutou, kia mau hoki te rongo a tētahi ki tētahi."
1 Mt 16:28.Lu 9:27.Il leur dit encore: Je vous le dis en vérité, quelques-uns de ceux qui sont ici ne mourront point, qu’ils n’aient vu le royaume de Dieu venir avec puissance.
Jésus sur une haute montagne. La transfiguration
2 Mt 17:1.Lu 9:28.Six jours après, Jésus prit avec lui Pierre, Jacques et Jean, et il les conduisit seuls à l’écart sur une haute montagne. Il fut transfiguré devant eux; 3 ses vêtements devinrent resplendissants, et d’une telle blancheur qu’il n’est pas de foulon sur la terre qui puisse blanchir ainsi. 4 Élie et Moïse leur apparurent, s’entretenant avec Jésus. 5 Pierre, prenant la parole, dit à Jésus: Rabbi, il est bon que nous soyons ici; dressons trois tentes, une pour toi, une pour Moïse, et une pour Élie. 6 Car il ne savait que dire, l’effroi les ayant saisis. 7 Une nuée vint les couvrir, et de la nuée sortit une voix: És 42:1.Mt 3:17;17:5.Mc 1:11.Lu 3:22;9:35.Col 1:13.2 Pi 1:17.Celui-ci est mon Fils bien-aimé: De 18:19.écoutez-le! 8 Aussitôt les disciples regardèrent tout autour, et ils ne virent que Jésus seul avec eux. 9 Mt 17:9.Lu 9:36.Comme ils descendaient de la montagne, Jésus leur recommanda de ne dire à personne ce qu’ils avaient vu, jusqu’à ce que le Fils de l’homme fût ressuscité des morts. 10 Ils retinrent cette parole, se demandant entre eux ce que c’est que ressusciter des morts. 11 Les disciples lui firent cette question: Pourquoi les scribes disent-ils Mal 4:5.Mt 11:14.Lu 1:17.qu’il faut qu’Élie vienne premièrement? 12 Il leur répondit: Élie viendra premièrement, et rétablira toutes choses.Ps 22:7.És 53:4.Da 9:26.Et pourquoi est-il écrit du Fils de l’homme qu’il doit souffrir beaucoup et être méprisé?
13 Mais je vous dis qu’Élie est venu, et qu’ils l’ont traité comme ils ont voulu,Mal 4:5,6.selon qu’il est écrit de lui.
Guérison d’un démoniaque
14 Lorsqu’ils furent arrivés près des disciples, ils virent autour d’eux une grande foule, et des scribes qui discutaient avec eux. 15 Dès que la foule vit Jésus, elle fut surprise, et accourut pour le saluer. 16 Il leur demanda: Sur quoi discutez-vous avec eux?17 Mt 17:14.Lu 9:37,38.Et un homme de la foule lui répondit: Maître, j’ai amené auprès de toi mon fils, qui est possédé d’un esprit muet. 18 En quelque lieu qu’il le saisisse, il le jette par terre; l’enfant écume, grince des dents, et devient tout raide. J’ai prié tes disciples de chasser l’esprit, et ils n’ont pas pu.
19 Race incrédule, leur dit Jésus, jusques à quand serai-je avec vous? Jusques à quand vous supporterai-je? Amenez-le-moi. On le lui amena. 20 Mc 1:26.Et aussitôt que l’enfant vit Jésus, l’esprit l’agita avec violence; il tomba par terre, et se roulait en écumant. 21 Jésus demanda au père: Combien y a-t-il de temps que cela lui arrive? Depuis son enfance, répondit-il. 22 Et souvent l’esprit l’a jeté dans le feu et dans l’eau pour le faire périr. Mais, si tu peux quelque chose, viens à notre secours, aie compassion de nous. 23 Jésus lui dit: Si tu peux!…Lu 17:6.Tout est possible à celui qui croit.24 Aussitôt le père de l’enfant s’écria: Je crois! Viens au secours de mon incrédulité! 25 Jésus, voyant accourir la foule, menaça l’esprit impur, et lui dit: Esprit muet et sourd, je te l’ordonne, sors de cet enfant, et n’y rentre plus.26 Et il sortit, en poussant des cris, et en l’agitant avec une grande violence. L’enfant devint comme mort, de sorte que plusieurs disaient qu’il était mort. 27 Mais Jésus, l’ayant pris par la main, le fit lever. Et il se tint debout. 28 Mt 17:19.Quand Jésus fut entré dans la maison, ses disciples lui demandèrent en particulier: Pourquoi n’avons-nous pu chasser cet esprit? 29 Il leur dit: Cette espèce-là ne peut sortir que par la prière.
Jésus annonce sa mort et sa résurrection
30 Mt 16:21;17:22;20:18.Mc 8:31;10:33.Lu 9:22;18:31;24:7.Ils partirent de là, et traversèrent la Galilée. Jésus ne voulait pas qu’on le sût. 31 Car il enseignait ses disciples, et il leur dit: Le Fils de l’homme sera livré entre les mains des hommes; ils le feront mourir, et, trois jours après qu’il aura été mis à mort, il ressuscitera.32 Mais les disciples ne comprenaient pas cette parole, et ils craignaient de l’interroger.
Jésus de retour à Capernaüm. Qui est le plus grand?
33 Mt 18:1.Lu 9:46;22:24.Ils arrivèrent à Capernaüm. Lorsqu’il fut dans la maison, Jésus leur demanda: De quoi discutiez-vous en chemin?34 Mais ils gardèrent le silence, car en chemin ils avaient discuté entre eux pour savoir qui était le plus grand. 35 Alors il s’assit, appela les douze, et leur dit: Mt 20:27.Mc 10:43.Si quelqu’un veut être le premier, il sera le dernier de tous et le serviteur de tous.36 Et il prit un petit enfant, le plaça au milieu d’eux, et Mc 10:16.l’ayant pris dans ses bras, il leur dit:
37 Mt 18:5.Lu 9:48.Jn 13:20.Quiconque reçoit en mon nom un de ces petits enfants me reçoit moi-même; et quiconque me reçoit, reçoit non pas moi, mais celui qui m’a envoyé.
Les scandales
38 Lu 9:49.Jean lui dit: Maître, nous avons vu un homme qui chasse des démons en ton nom; et nous l’en avons empêché, parce qu’il ne nous suit pas.
39 1 Co 12:3.Ne l’en empêchez pas, répondit Jésus, car il n’est personne qui, faisant un miracle en mon nom, puisse aussitôt après parler mal de moi.40 Qui n’est pas contre nous est pour nous.41 EtMt 10:42.quiconque vous donnera à boire un verre d’eau en mon nom, parce que vous appartenez à Christ, je vous le dis en vérité, il ne perdra point sa récompense.42 Mt 18:6.Lu 17:2.Mais, si quelqu’un scandalisait un de ces petits qui croient, il vaudrait mieux pour lui qu’on lui mît au cou une grosse meule de moulin, et qu’on le jetât dans la mer.43 De 13:6.Mt 5:30;18:8.Si ta main est pour toi une occasion de chute, coupe-la; mieux vaut pour toi entrer manchot dans la vie,44 que d’avoir les deux mains et d’aller dans la géhenne, dans le feu qui ne s’éteint point.45 Si ton pied est pour toi une occasion de chute, coupe-le; mieux vaut pour toi entrer boiteux dans la vie,46 que d’avoir les deux pieds et d’être jeté dans la géhenne, dans le feu qui ne s’éteint point.47 Et si ton œil est pour toi une occasion de chute, arrache-le; mieux vaut pour toi entrer dans le royaume de Dieu n’ayant qu’un œil, que d’avoir deux yeux et d’être jeté dans la géhenne,48 où leur ver ne meurt point, et où le feu ne s’éteint point.49 Car tout homme seraLé 2:13.salé de feu.50 Mt 5:13.Lu 14:34.Le sel est une bonne chose; mais si le sel devient sans saveur, avec quoi l’assaisonnerez-vous?51 Ro 12:18.Hé 12:14.Ayez du sel en vous-mêmes, et soyez en paix les uns avec les autres.