Pular para o conteúdo
Publicidade

Marcos 12

LSG

Te Kupu Whakarite ngā Kaimahi i te Māra Wāina

1 , ka tīmata ia ki te kōrero kupu whakarite ki a rātou: "I whakatōkia e tētahi tangata he māra wāina, taiepatia ana ki te taiepa, , ka keria te takotoranga wāina, hangā ana tētahi whare tiketike, tukua ana e ia ki ngā kaimahi, , ko tōna haerenga ki tawhiti. 2 Ā, i te i tika ai ka tonoa e ia he pononga ki ngā kaimahi ki te tiki i ētahi hua o te māra wāina i a rātou. 3 , ka mau rātou ki a ia, ā, whiua ana, tonoa kautia atu ana. 4 , ka tonoa anō e ia ki a rātou tētahi atu pononga; ā, ka ākina ia e rātou ki te kōhatu, ngawhā iho tōna mātenga, ā, ka tūkinotia ia e rātou ka tonoa atu. 5 , ka tonoa anō e ia tētahi atu; ā, whakamatea iho ia e rātou; me ērā atu, tōna tini, ko ētahi i whiua, ko ētahi i whakamatea.

6 ", kotahi ake anō tāna, he tama aroha nāna, ko ia ō muri rawa i tonoa ai e ia ki a rātou, i mea hoki ia, E hopohopo rātou ki tāku tama.7 , ka mea aua kaimahi ki a rātou anō, Ko te tangata tēnei mōna te kāinga; tēnā, tātou ka whakamate i a ia, ā, tātou te kāinga.8 , ka mau rātou ki a ia, whakamatea iho, makā ana ki waho o te māra wāina.

9 ", ka pēhea te rangatira o te māra wāina? Ka haere ia, ka whakangaro i ngā kaimahi, ka hoatu te māra wāina ki ētahi atu. 10 Kāhore koia koutou i kite i tēnei karaipiture:

Ko te kōhatu i kapea e ngā kaihanga kua meinga

hei upoko te kokonga.

11 te Ariki tēnei,

ā, he mea whakamīharo hoki

ki ō tātou kanohi?"

12 , ka whai rātou kia hopukina ia, otiia, i mataku i te mano. I mātau hoki rātou rātou te kupu whakarite i kōrerotia nei e ia; , whakarērea ana ia, haere ana rātou.

Te Utu Takoha

13 , ka tonoa mai e rātou ki a ia ētahi o ngā Parihi, rātou ko ngā Herōriana, hei hopu tētahi kupu āna. 14 Ā, rātou taenga mai, ka mea ki a ia, "E te Kaiwhakaako, e mātau ana mātou he kupu pono tāu, e kore anō te tangata e whakaaroa e koe; e kore anō koe e titiro ki te kanohi tangata, engari, ka whakaako i te ara a te Atua i runga i te pono. He mea tika rānei te hoatu takoha ki a Hīhā, ehara rānei? 15 Me hoatu rānei e mātou, kaua rānei e hoatu?"

Otirā, i mōhio ia ki rātou tinihanga, ka mea ki a rātou, "He aha koutou ka whakamātautau ai i ahau? Mauria mai he pene ki ahau, kia kite ahau."

16 Ā, mauria ana mai. , ko tāna meatanga ki a rātou, "wai tēnei āhua me te tuhituhinga?"

Ka mea rātou ki a ia, "Hīhā."

17 , ka whakahoki a Īhu, ka mea ki a rātou, "Hoatu ki a Hīhā, ngā mea a Hīhā, ki te Atua ngā mea a te Atua." Ā, mīharo ana rātou ki a ia.

Te Take e ana ki te Aranga ake i te Mate

18 , ka haere mai ki a ia ngā Haruki, e mea nei kāhore he aranga; ka ui ki a ia, ka mea, 19 "E te kaiwhakaako, i tuhituhi a Mohi ki a mātou, Ki te mate te tuakana o tētahi tangata, mahue iho tāna wahine, kāhore he tamariki hei waihotanga iho, me tango tāna wahine e tōna teina, ka whakatupu uri ai tōna tuakana.20 , tērā tētahi whānau, tokowhitu, he tuākana, he tēina: ka tango mua i te wahine, ka mate, ā, kāhore he uri hei waihotanga iho. 21 Kātahi, ka tango te tuarua i a ia, ka mate, kāhore anō hoki ōna uri hei waihotanga iho. Pērā tonu anō hoki te tuatoru. 22 I tango anō te tokowhitu i a ia, ā, kāhore ō rātou uri hei waihotanga iho. Muri rawa iho ka mate ko te wahine. 23 , i te aranga, i te mea ka ara rātou, wai o rātou te wahine? He wahine hoki ia rātou tokowhitu."

24 , ka whakahoki a Īhu, ka mea ki a rātou, "Ehara ianei tēnei i te mea i ai koutou, kāhore nei hoki e mōhio ki ngā karaipiture, ki te kaha hoki o te Atua? 25 I te mea hoki ka ara mai rātou i te hunga mate, e kore e mārena, e kore anō e hoatu kia mārenatia; engari, ka rite ki ngā anahera o te rangi. 26 , te hunga mate, rātou aranga mai; kāhore koutou i kite i roto i te Pukapuka a Mohi, i te wāhi ki te Rākau, i te Atua i ai ki a ia, i mea ai, Ko te Atua ahau o Āperahama, ko te Atua o Īhaka, ko te Atua o Hākopa? 27 Ehara ia i te Atua te hunga mate, engari, he Atua te hunga ora; , nui atu koutou !"

Te Ture Tino Nui

28 Ā, ko te haerenga mai o tētahi o ngā karaipi, ko te rongonga ki a rātou e totohe ana, ka kite he pai tāna whakahoki ki a rātou, ka ui ki a ia, "Ko tēhea te tuatahi o ngā ture katoa?"

29 , ko te whakahokinga a Īhu ki a ia, "Ko te tuatahi o ngā ture katoa, Whakarongo, e Īharaira: Ko te Ariki, ko tātou Atua, he Ariki kotahi; 30 kia whakapaua hoki tōu ngākau, tōu wairua, tōu hinengaro, tōu kaha, ki te aroha ki te Ariki, ki tōu Atua. Ko te ture tuatahi tēnei.31 Ko te tuarua tēnei, Kia aroha koe ki tōu hoa tata, ānō ko koe.Kāhore he ture atu e rahi ake ana i ēnei."

32 , ka mea te karaipi ki a ia, "He pono, e te Kaiwhakaako, he tika tāu kōrero kotahi tonu ia, ā, kāhore tētahi ko ia anake; 33 ā, Ko te whakapau i te ngākau, i te hinengaro, i te wairua, i te kaha, ki te aroha ki a ia, me te aroha ki tōna hoa tata, ānō ko ia,nui atu ēnā i ngā tahunga tinana, i ngā patunga tapu katoa."

34 Ā, te kitenga o Īhu he kupu mōhio tāna i whakahoki ai, ka mea ki a ia, "Kāhore koe i matara atu i te rangatiratanga o te Atua." Ā, kīhai tētahi tangata i māia ki te ui ki a ia i muri iho.

Te Take e ana ki te Karaiti

35 , ka a Īhu, ka mea, i a ia e whakaako ana i roto i te temepara, "te aha ngā karaipi ka mea ai, he tama Rāwiri a te Karaiti? 36 Rāwiri ake hoki te kupu i roto i te Wairua Tapu:

I mea te Ariki ki tōku Ariki:

"Hei tōku matau koe noho ai,

kia meinga anō e ahau ōu hoariri

hei tūranga waewae mōu."

37 Ko Rāwiri tonu tēnei e karanga nei ki a ia he Ariki; ā, hea ia i tama ai ki a ia?"

Ā, āhuareka ana te mano tini ki te whakarongo ki a ia.

Te Whakatūpato a Īhu ngā Kaiwhakaako i te Ture

38 , i mea anō ia ki a rātou i tāna akoranga, "Kia tūpato ki ngā karaipi, ko rātou e rawe ai ko te hāereere i roto i ngā kākahu roroa, me ngā ohatanga i ngā kāinga hokohoko, 39 me ngā nohoanga rangatira i ngā whare karakia, me ngā nohoanga rangatira i ngā hākari. 40 Ka pau nei i a rātou ngā whare o ngā pouaru, ā, ka māminga ki te īnoi roa. He nui rawa te mate e ki ēnei."

Te Koha a te Pouaru

41 Ā, ka noho a Īhu i te ritenga atu o te takotoranga moni, ka mātakitaki ki te mano e panga moni ana ki te takotoranga moni; ā, he tokomaha ngā tāngata whai taonga i panga moni maha ki roto. 42 , ko te haerenga mai o tētahi pouaru rawakore, ka maka i ngā mea nonohi e rua, kotahi pātene ki te huia.

43 , ka karangatia e ia āna ākonga, ka mea ki a rātou, "He pono tāku e mea nei ki a koutou, ko tēnei pouaru rawakore i maka ai, nui atu i a rātou katoa e maka ki te takotoranga moni. 44 Ko rātou katoa hoki, he hira nei ō rātou taonga, i makā ko tētahi wāhi; tēnā ko ia i tōna rawakoretanga i maka i āna mea katoa, arā, i tōna oranga katoa."

Parabole des vignerons. La pierre de l’angle

1 Mt 21:33.Lu 20:9.Jésus se mit ensuite à leur parler en paraboles. UnPs 80:9.És 5:1.Jé 2:21;12:10.homme planta une vigne. Il l’entoura d’une haie, creusa un pressoir, et bâtit une tour; puis il l’afferma à des vignerons, et quitta le pays.

2 Au temps de la récolte, il envoya un serviteur vers les vignerons, pour recevoir d’eux une part du produit de la vigne.3 S’étant saisis de lui, ils le battirent, et le renvoyèrent à vide.4 Il envoya de nouveau vers eux un autre serviteur; ils le frappèrent à la tête, et l’outragèrent.5 Il en envoya un troisième, qu’ils tuèrent; puis plusieurs autres, qu’ils battirent ou tuèrent.6 Il avait encore un fils bien-aimé; il l’envoya vers eux le dernier, en disant: Ils auront du respect pour mon fils.7 Mais ces vignerons dirent entre eux:Ps 2:8.Voici l’héritier;Ge 37:18.Mt 26:3.Jn 11:53.venez, tuons-le, et l’héritage sera à nous.8 Et ils se saisirent de lui, le tuèrent, et le jetèrent hors de la vigne.9 Maintenant, que fera le maître de la vigne? Il viendra, fera périr les vignerons, et il donnera la vigne à d’autres.10 N’avez-vous pas lu cette parole de l’Écriture:

Ps 118:22.És 28:16.Mt 21:42.Lu 20:17.Ac 4:11.Ro 9:33.1 Pi 2:6.La pierre qu’ont rejetée ceux qui bâtissaient

Est devenue la principale de l’angle;

11 C’est par la volonté du Seigneur qu’elle l’est devenue,

Et c’est un prodige à nos yeux?

12 Ils cherchaient à se saisir de lui, mais ils craignaient la foule. Ils avaient compris que c’était pour eux que Jésus avait dit cette parabole. Et ils le quittèrent, et s’en allèrent.

Questions captieuses proposées à Jésus sur le tribut à César, la résurrection, le plus grand commandement

13 Mt 22:15.Lu 20:20.Ils envoyèrent auprès de Jésus quelques-uns des pharisiens et des hérodiens, afin de le surprendre par ses propres paroles. 14 Et ils vinrent lui dire: Maître, nous savons que tu es vrai, et que tu ne t’inquiètes de personne; car tu ne regardes pas à l’apparence des hommes, et tu enseignes la voie de Dieu selon la vérité. Est-il permis, ou non, de payer le tribut à César? Devons-nous payer, ou ne pas payer? 15 Jésus, connaissant leur hypocrisie, leur répondit: Pourquoi me tentez-vous? Apportez-moi un denier, afin que je le voie.16 Ils en apportèrent un; et Jésus leur demanda: De qui sont cette effigie et cette inscription? De César, lui répondirent-ils. 17 Alors il leur dit: Mt 17:25;22:21.Ro 13:7.Rendez à César ce qui est à César, et à Dieu ce qui est à Dieu. Et ils furent à son égard dans l’étonnement.

18 Mt 22:23.Lu 20:27.Ac 23:8.Les sadducéens, qui disent qu’il n’y a point de résurrection, vinrent auprès de Jésus, et lui firent cette question: 19 Maître, voici ce que Moïse nous a prescrit: De 25:5,6.Si le frère de quelqu’un meurt, et laisse une femme, sans avoir d’enfants, son frère épousera sa veuve, et suscitera une postérité à son frère. 20 Or, il y avait sept frères. Le premier se maria, et mourut sans laisser de postérité. 21 Le second prit la veuve pour femme, et mourut sans laisser de postérité. Il en fut de même du troisième, 22 et aucun des sept ne laissa de postérité. Après eux tous, la femme mourut aussi. 23 A la résurrection, duquel d’entre eux sera-t-elle la femme? Car les sept l’ont eue pour femme. 24 Jésus leur répondit: N’êtes-vous pas dans l’erreur, parce que vous ne comprenez ni les Écritures, ni la puissance de Dieu?

25 Car, à la résurrection des morts, les hommes ne prendront point de femmes, ni les femmes de maris, mais ils serontMt 22:30.1 Jn 3:2.comme les anges dans les cieux.26 Pour ce qui est de la résurrection des morts, n’avez-vous pas lu, dans le livre de Moïse, ce que Dieu lui dit, à propos du buisson:Ex 3:6.Mt 22:31,32.Ac 7:32.Hé 11:16.Je suis le Dieu d’Abraham, le Dieu d’Isaac, et le Dieu de Jacob?27 Dieu n’est pas Dieu des morts, mais des vivants. Vous êtes grandement dans l’erreur.

28 Mt 22:34.Lu 10:25.Un des scribes, qui les avait entendus discuter, sachant que Jésus avait bien répondu aux sadducéens, s’approcha, et lui demanda: Quel est le premier de tous les commandements? 29 Jésus répondit: Voici le premier:De 6:4;10:12.Lu 10:27.Écoute, Israël, le Seigneur, notre Dieu, est l’unique Seigneur;

30 et: Tu aimeras le Seigneur, ton Dieu, de tout ton cœur, de toute ton âme, de toute ta pensée, et de toute ta force.31 Voici le second:Lé 19:18.Mt 22:39.Ro 13:9.Ga 5:14.Ja 2:8.Tu aimeras ton prochain comme toi-même. Il n’y a pas d’autre commandement plus grand que ceux-là.32 Le scribe lui dit: Bien, maître; tu as dit avec vérité que Dieu est unique, et qu’il n’y en a point d’autre que lui, 33 et que l’aimer de tout son cœur, de toute sa pensée, de toute son âme et de toute sa force, et aimer son prochain comme soi-même, c’est plus que tous les holocaustes et tous les sacrifices. 34 Jésus, voyant qu’il avait répondu avec intelligence, lui dit: Tu n’es pas loin du royaume de Dieu. Et personne n’osa plus lui proposer des questions.

De qui le Christ est-il fils?

35 Mt 22:41.Lu 20:41.Jésus, continuant à enseigner dans le temple, dit: Comment les scribes disent-ils que le Christ est fils de David?

36 David lui-même, animé par l’Esprit-Saint, a dit:

Le Seigneur a dit à mon Seigneur:

Ps 110:1.Ac 2:34.1 Co 15:25.Hé 1:13;10:13.Assieds-toi à ma droite,

Jusqu’à ce que je fasse de tes ennemis ton marchepied.

37 David lui-même l’appelle Seigneur; comment donc est-il son fils? Et une grande foule l’écoutait avec plaisir.

Les scribes censurés par Jésus

38 Mt 23:5,6.Lu 11:43;20:46.Il leur disait dans son enseignement: Gardez-vous des scribes, qui aiment à se promener en robes longues, et à être salués dans les places publiques;

39 qui recherchent les premiers sièges dans les synagogues, et les premières places dans les festins;40 Mt 23:14.Lu 20:47.2 Ti 3:6.Tit 1:11.qui dévorent les maisons des veuves, et qui font pour l’apparence de longues prières. Ils seront jugés plus sévèrement.

La pauvre veuve

41 Lu 21:1.Jésus, s’étant assis vis-à-vis 2 R 12:9.du tronc, regardait comment la foule y mettait de l’argent. Plusieurs riches mettaient beaucoup. 42 Il vint aussi une pauvre veuve, elle y mit deux petites pièces, faisant un quart de sou. 43 Alors Jésus, ayant appelé ses disciples, leur dit: Je vous le dis en vérité,2 Co 8:12.cette pauvre veuve a donné plus qu’aucun de ceux qui ont mis dans le tronc;

44 car tous ont mis de leur superflu, mais elle a mis de son nécessaire, tout ce qu’elle possédait, tout ce qu’elle avait pour vivre.

Veja também