Te Tāne he Ringa Memenge tōna
1 Ā, ka tomo atu anō ia ki te whare karakia, nā, i reira tētahi tangata kua memenge tōna ringa. 2 Ā, ka whakamau tā rātou titiro ki a ia, me kore ia e whakaora i a ia i te hāpati; he mea kia whakapā ai rātou i tētahi hē ki a ia. 3 Nā, ka mea ia ki te tangata i te ringa memenge, "Whakatika ki waenganui."
4 Nā, ka mea ia ki a rātou, "He mea tika rānei te mahi pai i te hāpati, te mahi kino rānei? Te whakaora rānei, te whakamate rānei?"
Heoi, kāhore rātou i kīkī. 5 Nā, ka tirotiro riri ia ki a rātou, he pōuri hoki mō te pakeke o ō rātou ngākau, ka mea ki taua tangata, "Totoro tōu ringa." Ā, ko te toronga o tōna ringa, kua ora. 6 Nā, ka haere atu ngā Parihi, ka rūnanga tahi me ngā Herōriana mōna, ki te pēhea e whakangaromia ai ia.
He Mano i te Taha o te Moana
7 Nā, ka maunu atu a Īhu rātou ko āna ākonga ki te moana; he nui hoki te tangata i aru i a ia i Karirī, i Hūria, 8 I Hiruhārama, i Irumia, i tāwāhi hoki o Horano; me te hunga hoki e tata ana ki Tāira, ki Hairona, nui atu te huihui; i tō rātou rongonga i ngā mea i mea ai ia, haere ana ki a ia. 9 Nā, ka mea ia ki āna ākonga kia noho tata mai tētahi kaipuke iti ki a ia, i te mano hoki, kei tutetutea ia e rātou. 10 He tokomaha hoki i whakaorangia e ia; nō ka popō mai ki a ia te hunga katoa e mate ana, kia pā ai ki a ia. 11 Me ngā wairua poke hoki, i tō rātou kitenga i a ia, takoto ana ki tōna aroaro, ka karanga, ka mea, "Ko te Tama koe a te Atua!" 12 Ā, he maha āna kupu ki a rātou kia kaua ia e whakaaturia e rātou.
Ka Whiriwhiria e Īhu ngā Āpōtoro Tekau mā rua
13 Nā, ka kake ia ki te maunga, karangatia ana ki a ia āna i pai ai, ā, ka tae rātou ki a ia. 14 Ā, kotahi tekau mā rua āna i whakarite ai hei hoa mōna, hei tononga hoki māna ki te kauwhau, 15 kia whai mana hoki e ora ai ngā mate, e peia ai ngā rēwera. 16 Ā, huaina iho e ia a Haimona ko Pita; 17 ko Hēmi, tama a Heperi, rāua ko Hoani, teina o Hēmi; ā, huaina iho rāua ko Poaneki, arā, ko ngā Tama a te Whatitiri; 18 ko Anaru, ko Piripi, ko Patoromu, ko Matiu, ko Tamati, ko Hēmi, tama a Arapiu, ko Tariu ko Haimona Kanaani, 19 ko Hūrā Ikariote hoki, nāna nei ia i tuku. Nā, ka tae ia ki te whare.
Ko Īhu rāua ko Perehepura
20 Nā, ka huihui anō te mano, nō kīhai rawa rātou i āhei te kai taro. 21 Ā, nō ka rongo ōna hoa, ka haere ki te pupuri i a ia, i mea hoki, "He pōrewarewa ia."
22 Nā, ka mea ngā karaipi i haere mai rā i Hiruhārama, "Kei a ia a Perehepura, ā, nā te rangatira o ngā rēwera tāna peinga rēwera."
23 Nā, ka karangatia rātou e ia, ā, ka kōrero whakarite ki a rātou: "Me pēhea a Hātana ka pei ai i a Hātana? 24 Ki te tahuri iho hoki tētahi rangatiratanga ki a ia anō, e kore taua rangatiratanga e tū. 25 Ki te tahuri iho hoki tētahi whare ki a ia anō, e kore taua whare e tū. 26 Ki te whakatika a Hātana, ā, ka tahuri iho ki a ia anō, e kore ia e tū, engari, he mutunga tōna.
27 "E kore te tangata e āhei te haere ki roto ki te whare o te tangata kaha, pāhua ai i ōna taonga, ki te kāhore e mātua herea te tangata kaha; ko reira pāhua ai i tōna whare.
28 "He pono tāku e mea nei ki a koutou, Ko ngā hara katoa o ngā tama a ngā tāngata e murua, me ngā kohukohu e kohukohu ai rātou. 29 Tēnā ko te tangata e kohukohua ai te Wairua Tapu, e kore e murua tōna hara ā ake ake, engari ka tau te hē ki a ia ā ake ake." 30 Mō rātou i kī, "He wairua poke tōna."
Ko te Whaea rātou ko ngā Tēina o Īhu
31 Ā, ko te taenga mai o ōna tēina rātou ko tōna whaea, ka tū i waho, ka tono tāngata mai ki a ia, ki te karanga i a ia. 32 E noho ana hoki te mano i tētahi taha ōna, i tētahi taha, ā, ka mea rātou ki a ia, "Nā, tōu whaea me ōu tēina kei waho, e rapu ana i a koe."
33 Nā, ka whakahoki ia ki a rātou, ka mea, "Ko wai tōku whaea, ko wai hoki ōku tēina?"
34 Nā, ka tirotiro ia ki te hunga e noho ana i tētahi taha ōna, i tētahi taha, ka mea, "Nā, tōku whaea, ōku tēina! 35 Ki te meatia hoki e tētahi tā te Atua i pai ai, hei teina ia ki ahau, hei tuahine, hei whaea."
L’homme à la main sèche
1 Mt 12:9.Lu 6:6.Jésus entra de nouveau dans la synagogue. Il s’y trouvait un homme qui avait la main sèche. 2 Ils observaient Jésus, pour voir s’il le guérirait le jour du sabbat: c’était afin de pouvoir l’accuser. 3 Et Jésus dit à l’homme qui avait la main sèche: Lève-toi, là au milieu.4 Puis il leur dit: Est-il permis, le jour du sabbat, de faire du bien ou de faire du mal, de sauver une personne ou de la tuer? Mais ils gardèrent le silence. 5 Alors, promenant ses regards sur eux avec indignation, et en même temps affligé de l’endurcissement de leur cœur, il dit à l’homme: Étends ta main. Il l’étendit, 1 R 13:6.et sa main fut guérie. 6 Mt 12:14.Jn 10:39;11:53.Les pharisiens sortirent, et aussitôt ils se consultèrent avec les hérodiens sur les moyens de le faire périr.
7 Jésus se retira vers la mer avec ses disciples. Mt 4:25.Lu 6:17.Une grande multitude le suivit de la Galilée; 8 et de la Judée, et de Jérusalem, et de l’Idumée, et d’au-delà du Jourdain, et des environs de Tyr et de Sidon, une grande multitude, apprenant tout ce qu’il faisait, vint à lui. 9 Il chargea ses disciples de tenir toujours à sa disposition une petite barque, afin de ne pas être pressé par la foule. 10 Car, comme il guérissait beaucoup de gens, tous ceux qui avaient des maladies se jetaient sur lui pour le toucher. 11 Les esprits impurs, quand ils le voyaient, se prosternaient devant lui, et s’écriaient: Tu es le Fils de Dieu. 12 Mais il leur recommandait très sévèrement de ne pas le faire connaître.
Choix des douze apôtres
13 Mt 10:1.Mc 6:7.Lu 6:13;9:1.Il monta ensuite sur la montagne; il appela ceux qu’il voulut, et ils vinrent auprès de lui. 14 Il en établit douze, pour les avoir avec lui, 15 et pour les envoyer prêcher avec le pouvoir de chasser les démons. 16 Voici les douze qu’il établit: Simon, qu’il nomma Pierre; 17 Jacques, fils de Zébédée, et Jean, frère de Jacques, auxquels il donna le nom de Boanergès, qui signifie fils du tonnerre; 18 André; Philippe; Barthélemy; Matthieu; Thomas; Jacques, fils d’Alphée; Thaddée; Simon le Cananite; 19 et Judas Iscariot, celui qui livra Jésus.
Attaque des scribes et réponse de Jésus. Le péché contre le Saint-Esprit
20 Ils se rendirent à la maison, et la foule s’assembla de nouveau, en sorte Mc 6:31.qu’ils ne pouvaient pas même prendre leur repas. 21 Les parents de Jésus, ayant appris ce qui se passait, vinrent pour se saisir de lui; car ils disaient: Il est hors de sens. 22 Et les scribes, qui étaient descendus de Jérusalem, dirent: Mt 9:34;12:24.Lu 11:15.Jn 8:48.Il est possédé de Béelzébul; c’est par le prince des démons qu’il chasse les démons. 23 Jésus les appela, et Mt 12:25.leur dit sous forme de paraboles: Comment Satan peut-il chasser Satan?
24 Si un royaume est divisé contre lui-même, ce royaume ne peut subsister;25 et si une maison est divisée contre elle-même, cette maison ne peut subsister.26 Si donc Satan se révolte contre lui-même, il est divisé, et il ne peut subsister, mais c’en est fait de lui.27 Mt 12:29.Personne ne peut entrer dans la maison d’un homme fort et piller ses biens,Col 2:15.sans avoir auparavant lié cet homme fort; alors il pillera sa maison.28 Je vous le dis en vérité,1 S 2:25.Mt 12:31.Lu 12:10.1 Jn 5:16.tous les péchés seront pardonnés aux fils des hommes, et les blasphèmes qu’ils auront proférés;29 1 Jn 5:16.mais quiconque blasphémera contre le Saint-Esprit n’obtiendra jamais de pardon: il est coupable d’un péché éternel.30 Jésus parla ainsi parce qu’ils disaient: Il est possédé d’un esprit impur.
La mère et les frères de Jésus
31 Mt 12:46.Lu 8:19.Survinrent sa mère et ses frères, qui, se tenant dehors, l’envoyèrent appeler. 32 La foule était assise autour de lui, et on lui dit: Voici, ta mère et tes frères sont dehors et te demandent. 33 Et il répondit: Qui est ma mère, et qui sont mes frères?34 Puis, jetant les regards sur ceux qui étaient assis tout autour de lui: Voici, dit-il, ma mère et mes frères.
35 Jn 15:14.2 Co 5:16,17.Car, quiconque fait la volonté de Dieu, celui-là est mon frère, ma sœur, et ma mère.