Pular para o conteúdo
Publicidade

Deuteronômio 32

LSG

1 Kia whai taringa mai, e ngā rangi, ā, ka kōrero ahau;

whakarongo mai hoki, e te whenua, ki ngā kupu a tōku māngai.

2 Ka kōpatapata iho tāku whakaako, ānō he ua,

ka māturuturu iho tāku kupu me te tōmairangi;

me te ua pūnehunehu ki runga i te tupu hou,

me te ua ki runga i te tarutaru.

3 te mea ka kauwhautia e ahau te ingoa o Ihowā;

waiho te nui i tātou Atua.

4 Ko te Kāmaka, tika tonu tāna mahi;

he whakarite tikanga nei hoki ōna huarahi katoa.

He Atua pono, kāhore ōna ,

he tika, he tapatahi ia.

5 Kua mahi rātou i te kino ki a ia,

ehara rātou i te tamariki nāna, rātou te koha;

he whakatupuranga mārō, parori rātou.

6 Ko koutou utu ianei tēnei ki a Ihowā,

e te iwi kūware, e kore nei e mōhio?

Ehara ianei ia i tōu matua nāna koe i hoko?

Nāna koe i hanga, nāna hoki koe i whakaū.

7 Kia mahara ki ngā onamata;

whakaarohia ngā tau o ngā whakatupuranga e maha.

Ui atu ki tōu pāpā, ā, māna e whakaatu ki a koe;

ki ōu kaumātua, ā, rātou e kōrero ki a koe.

8 I te Runga Rawa whakaritenga kāinga ngā iwi,

i tāna wehewehenga i ngā tama a te tangata,

i whakatūria e ia ngā rohe ngā iwi,

me te whakaaro anō ki te tokomaha o ngā tama a Īharaira.

9 Ko Ihowā wāhi hoki, ko tāna iwi;

ko Hākopa hei wāhi pūmau mōna.

10 I kitea ia e ia ki te whenua koraha,

ki te tahora tūhea e hāmama kau ana.

I taiāwhiotia ia e ia, i atawhaitia, i tiakina hoki e ia,

ānō ko te whatupango o tōna kanohi.

11 Ānō he ēkara e whakakorikori ana i tāna ōhanga,

e whakapāho ana i runga i āna ,

e roharoha ana ia i ōna parirau, e tango ana i a rātou,

e waha ana hoki i a rātou i runga i ōna parirau.

12 Ihowā anake ia i ārahi,

kāhore hoki he atua i tōna taha.

13 Nāna hoki ia i whakaeke ki ngā wāhi tiketike o te whenua, hei hōiho mōna,

ā, i kai ia i ngā hua o te māra;

ā, nāna ia i ngongo ai i te honi i roto i te kāmaka,

i te hinu hoki i roto i te kōhatu kiripaka;

14 i te pata o te kau, i te waiū hipi,

i te ngako reme, i ngā hipi toa

o te momo o Pahana, i ngā koati,

me te taupā o ngā whatukuhu o te wīti

ā, i inu koe i te wāina, i te toto o te karepe.

15 Nāwai ā ka whai kiko a Iēhuruna, ā, whana mai ana;

kua whai kiko koe, kua tetere, kua i te ngako;

ā, whakarērea iho e ia te Atua nāna ia i hanga,

whakahāwea ana ki te Kāmaka o tōna whakaoranga.

16 rātou i mea kia hae ia ki ngā atua ,

whakapātaritari ana rātou i a ia ki ngā mea whakarihariha kia riri.

17 Ko ā rātou patunga tapu i tāpaea e rātou ngā rēwera, ehara nei i te Atua,

ngā atua kīhai nei rātou i mōhio,

he mea puta hou ake nōnāianei,

kīhai nei i wehingia e ō koutou mātua.

18 Ko te Kāmaka i whānau ai koe ka wareware i a koe,

kāhore hoki ōu mahara ki te Atua nāna koe i hanga.

19 Ā, ka kite a Ihowā, anuanu ana ia ki a rātou,

te mahi whakapātaritari a āna tama, a āna tamāhine.

20 , ka mea, "Ka huna ahau i tōku mata i a rātou,

ka titiro atu ahau he aha he mutunga rātou;

he whakatupuranga parori hoki rātou,

he tamariki kāhore he pono i roto.

21 , rātou ahau i mea kia hae ki te mea ehara i te Atua;

i whakapātaritari kia riri ki ā rātou mea horihori.

, māku rātou e mea kia hae ki te hunga ehara i te iwi;

māku rātou e whakapātaritari kia riri ki te iwi pōauau.

22 Ka ngiha hoki te ahi i ahau e riri ana,

ka toro atu ki te takere anō o te rēinga,

pau ake hoki te whenua,

tahuna ana ngā tūranga o ngā maunga.

23 "Ka opehia e ahau ngā kino ki runga ki a rātou;

ka whakapotoa āku pere ki a rātou.

24 Ka hemo rātou i te matekai,

ka pau hoki i te hana o te wera

me te hunanga nui whakaharahara;

māku hoki e tuku iho te niho o ngā kararehe ki a rātou,

me te hūwhare whakamate o ngā mea e ngōki ana i te puehu.

25 Ko te hoari ki waho whakamate ai,

ko te wehi ki roto i ngā whare.

Māna e huna ngātahi te taitama me te taitamāhine,

te mea ngote ū rāua ko te tangata hina.

26 I mea ahau, Ka whakamararatia rātou e ahau ki tawhiti,

ka meinga e ahau kia mutu te mahara ki a rātou i roto i ngā tāngata.

27 Me i kāhore ahau te wehi i te ngākau kino o te hoa whawhai,

kei pōhēhē ōna hoariri, kei mea rātou,

Kua kake tātou ringa,

kāhore anō hoki a Ihowā i mea i ēnei mea katoa."

28 He iwi whakaarokore hoki rātou,

ā, kāhore he mōhio i roto i a rātou.

29 Ē, me i tūpato rātou, me i mōhio ki tēnei,

me i whakaaro ki rātou mutunga iho!

30 Me pēhea e whai ai te kotahi i te mano,

e whati ai ngā mano kotahi tekau i te tokorua,

me i kāhore rātou i hokona e rātou Kāmaka,

i tukua atu hoki e Ihowā?

31 te mea ehara rātou kāmaka i te pēnei me tātou Kāmaka,

ō tātou hoariri nei anō te .

32 te mea ko ā rātou wāina te wāina o Horoma,

ngā māra hoki o Komora:

ko ā rātou karepe he karepe au kawa,

ko ā rātou tautau kakati ana;

33 ko rātou wāina ko te hūwhare whakamate o ngā tarakona,

me te ware ngau kino o ngā ahipi.

34 "Kāhore ianei tēnei i rongoātia ki roto ki ahau,

i hīritia hoki ki waenga i āku taonga?

35 Māku ngā utu e rapu, māku hoki e ea ai,

ā te e paheke ai ō rātou waewae;

e tata ana hoki te e hunā ai rātou,

ā, kei te kaikā mai ngā mea i whakaritea rātou."

36 te mea ka whakatika a Ihowā i tāna iwi,

ka aroha hoki ki āna pononga;

ina kite ia kua riro rātou kaha,

ā, kāhore he mea i toe, i tūtakina ki roto,

i waiho atu rānei ki waho.

37 Ā, ka mea ia: "Kei hea ō rātou atua,

te kāmaka i okioki atu ai rātou;

38 i kai nei i te ngako o ā rātou patunga tapu,

i inu hoki i te wāina o ā rātou ringihanga?

Me whakatika rātou ki te āwhina i a koutou,

kia ai hoki rātou hei kuhunga atu koutou.

39 "titiro, ko ahau, inā ko ahau ia,

kāhore hoki he atua i tōku taha.

E whakamate ana ahau, ā, e whakaora ana;

i tukitukia e ahau, ko ahau anō e whakamahu ana;

kāhore hoki he tangata e ora ai tētahi i tōku ringa.

40 te mea e totoro atu ana tōku ringa ki te rangi,

me tāku anō: I ahau e ora tonu nei,

41 ki te whakakoia e ahau tāku hoari kānapanapa,

ā, ka mau tōku ringa ki te whakariterite;

ka whakahokia atu e ahau he utu ki ōku hoariri,

ka ea hoki i ahau te hunga e kino ana ki ahau.

42 Ka whakahaurangitia e ahau āku pere ki te toto,

ā, ka kai tāku hoari i te kikokiko;

ki te toto o te hunga i patua, o ngā herehere,

te māhunga o ngā rangatira o te hoariri."

43 Kia hari tahi, e ngā tauiwi, me tāna iwi:

ka takitakina hoki e ia te toto o āna pononga,

ā, ka whakahokia he utu ki ōna hoariri,

ka whakamārie anō ki tōna whenua, ki tāna iwi.

44 , ka haere mai a Mohi, ka kōrero i ngā kupu katoa o tēnei waiata ki ngā taringa o te iwi, a ia, me Hohua, me te tama a Nunu. 45 Ā, ka mutu Mohi kōrero i ēnei kupu katoa ki a Īharaira katoa; 46 , ka mea ia ki a rātou: "Kia anga mai ō koutou ngākau ki ngā kupu katoa e kauwhautia atu nei e ahau ki a koutou i tēnei ; hei whakahau atu koutou ki ā koutou tamariki kia puritia, kia mahia, ngā kupu katoa o tēnei ture. 47 te mea ehara tēnei i te mea noa iho ki a koutou; ko koutou oranga hoki ia, ā, tēnei mea e roa ai ō koutou ki te whenua ka whiti atu nei koutou i Horano ki reira ki te tango."

Ka Whakaaetia e Ihowā a Mohi kia Kite i te Whenua o Kanaana

48 I kōrero anō a Ihowā ki a Mohi i taua tino rangi anō, i mea, 49 "E piki koe i tēnei maunga, i Aparimi, ki Maunga Nepo, i te whenua o Moapa, e anga atu ana ki Heriko; ka titiro atu ki te whenua o Kanaana e hoatu nei e ahau ki ngā tama a Īharaira hei kāinga; 50 ā, e mate koe ki runga ki te maunga e piki atu koe, ka kohia hoki ki tōu iwi; ka pērātia me Ārona, me tōu tuakana, i mate ki Maunga Horo, ā, kohia atu ana ki tōna iwi; 51 kōrua hoki i hara ki ahau i waenganui o ngā tama a Īharaira i ngā wai o Meripa, i Karehe, i te koraha o Hini; kōrua kīhai i whakatapu i ahau i waenganui o ngā tama a Īharaira. 52 Heoi, ka kite koe i te whenua i mua i tōu aroaro; otiia e kore koe e tae ki reira ki te whenua e hoatu ana e ahau ngā tama a Īharaira."

Cantique de Moïse

1 Cieux! Prêtez l’oreille, et je parlerai;

Terre! Écoute les paroles de ma bouche.

2 Que mes instructions se répandent comme la pluie,

Que ma parole tombe comme la rosée,

Comme des ondées sur la verdure,

Comme des gouttes d’eau sur l’herbe!

3 Car je proclamerai le nom de l’Éternel.

Rendez gloire à notre Dieu!

4 Il est le rocher; ses œuvres sont parfaites,

Car toutes ses voies sont justes;

C’est un Dieu fidèle et sans iniquité,

Il est juste et droit.

5 S’ils se sont corrompus, à lui n’est point la faute;

La honte est à ses enfants,

Race fausse et perverse.

6 Est-ce l’Éternel que vous en rendrez responsable,

Peuple insensé et dépourvu de sagesse?

N’est-il pas ton père, ton créateur?

N’est-ce pas lui qui t’a formé, et qui t’a affermi?

7 Rappelle à ton souvenir les anciens jours,

Passe en revue les années, génération par génération,

Interroge ton père, et il te l’apprendra,

Tes vieillards, et ils te le diront.

8 Quand le Très-Haut donna un héritage aux nations,

Quand il sépara les enfants des hommes,

Il fixa les limites des peuples

D’après le nombre des enfants d’Israël,

9 Car la portion de l’Éternel, c’est son peuple,

Jacob est la part de son héritage.

10 Il l’a trouvé dans une contrée déserte,

Dans une solitude aux effroyables hurlements;

Il l’a entouré, il en a pris soin,

Il l’a gardé comme la prunelle de son œil,

11 Pareil à l’aigle qui éveille sa couvée,

Voltige sur ses petits,

Déploie ses ailes, les prend,

Les porte sur ses plumes.

12 L’Éternel seul a conduit son peuple,

Et il n’y avait avec lui aucun dieu étranger.

13 Il l’a fait monter sur les hauteurs du pays,

Et Israël a mangé les fruits des champs;

Il lui a fait sucer le miel du rocher,

L’huile qui sort du rocher le plus dur,

14 La crème des vaches et le lait des brebis,

Avec la graisse des agneaux,

Des béliers de Basan et des boucs,

Avec la fleur du froment;

Et tu as bu le sang du raisin, le vin.

15 Israël est devenu gras, et il a regimbé;

Tu es devenu gras, épais et replet!

Et il a abandonné Dieu, son créateur,

Il a méprisé le rocher de son salut,

16 Ils ont excité sa jalousie par des dieux étrangers,

Ils l’ont irrité par des abominations;

17 Ils ont sacrifié à des idoles qui ne sont pas Dieu,

A des dieux qu’ils ne connaissaient point,

Nouveaux, venus depuis peu,

Et que vos pères n’avaient pas craints.

18 Tu as abandonné le rocher qui t’a fait naître,

Et tu as oublié le Dieu qui t’a engendré.

19 L’Éternel l’a vu, et il a été irrité,

Indigné contre ses fils et ses filles.

20 Il a dit: Je leur cacherai ma face,

Je verrai quelle sera leur fin;

Car c’est une race perverse,

Ce sont des enfants infidèles.

21 Ro 10:19.Ils ont excité ma jalousie par ce qui n’est point Dieu,

Ils m’ont irrité par leurs vaines idoles;

Et moi, j’exciterai leur jalousie par ce qui n’est point un peuple,

Je les irriterai par une nation insensée.

22 Car Jé 15:14.le feu de ma colère s’est allumé,

Et il brûlera jusqu’au fond du séjour des morts;

Il dévorera la terre et ses produits,

Il embrasera les fondements des montagnes.

23 J’accumulerai sur eux les maux,

J’épuiserai mes traits contre eux.

24 Ils seront desséchés par la faim, consumés par la fièvre

Et par des maladies violentes;

J’enverrai parmi eux la dent des bêtes féroces

Et le venin des serpents.

25 Au-dehors, on périra par l’épée,

Et au-dedans, par d’effrayantes calamités:

Il en sera du jeune homme comme de la jeune fille,

De l’enfant à la mamelle comme du vieillard.

26 Je voudrais dire: Je les emporterai d’un souffle,

Je ferai disparaître leur mémoire d’entre les hommes!

27 Mais je crains les insultes de l’ennemi,

Je crains que leurs adversaires ne se méprennent,

Et qu’ils ne disent: Notre main a été puissante,

Et ce n’est pas l’Éternel qui a fait toutes ces choses.

28 C’est une nation qui a perdu le bon sens,

Et il n’y a point en eux d’intelligence.

29 S’ils étaient sages, voici ce qu’ils comprendraient,

Et ils penseraient à ce qui leur arrivera.

30 Comment un seul en poursuivrait-il mille,

Et deux en mettraient-ils dix mille en fuite,

Si leur Rocher ne les avait vendus,

Si l’Éternel ne les avait livrés?

31 Car leur rocher n’est pas comme notre Rocher,

Nos ennemis en sont juges.

32 Mais leur vigne est du plant de Sodome

Et du terroir de Gomorrhe;

Leurs raisins sont des raisins empoisonnés,

Leurs grappes sont amères;

33 Leur vin, c’est le venin des serpents,

C’est le poison cruel des aspics.

34 Cela n’est-il pas caché près de moi,

Scellé dans mes trésors?

35 Ro 12:19.Hé 10:30.1 Pi 2:23.A moi la vengeance et la rétribution,

Quand leur pied chancellera!

Car le jour de leur malheur est proche,

Et ce qui les attend ne tardera pas.

36 L’Éternel jugera son peuple;

Mais il aura pitié de ses serviteurs,

En voyant que leur force est épuisée,

Et qu’il n’y a plus ni esclave ni homme libre.

37 Il dira: sont leurs dieux,

Le rocher qui leur servait de refuge,

38 Ces dieux qui mangeaient la graisse de leurs victimes,

Qui buvaient le vin de leurs libations?

Qu’ils se lèvent, qu’ils vous secourent,

Qu’ils vous couvrent de leur protection!

39 Sachez donc que c’est moi qui suis Dieu,

De 4:35.És 45:5,18,22.Et qu’il n’y a point de dieu près de moi;

1 S 2:6.Je fais vivre et je fais mourir,

Je blesse et je guéris,

Et personne ne délivre de ma main.

40 Car je lève ma main vers le ciel,

Et je dis: Je vis Éternellement!

41 Si j’aiguise l’éclair de mon épée

Et si ma main saisit la justice,

Je me vengerai de mes adversaires

Et je punirai ceux qui me haïssent;

42 Mon épée dévorera leur chair,

Et j’enivrerai mes flèches de sang,

Du sang des blessés et des captifs,

De la tête des chefs de l’ennemi.

43 Ro 15:10.Nations, chantez les louanges de son peuple!

Car l’Éternel venge le sang de ses serviteurs,

Il se venge de ses adversaires,

Et il fait l’expiation pour son pays, pour son peuple.

44 Moïse vint et prononça toutes les paroles de ce cantique en présence du peuple; Josué, fils de Nun, était avec lui. 45 Lorsque Moïse eut achevé de prononcer toutes ces paroles devant tout Israël, 46 il leur dit: Prenez à cœur toutes les paroles que je vous conjure aujourd’hui de recommander à vos enfants, afin qu’ils observent et mettent en pratique toutes les paroles de cette loi. 47 Car ce n’est pas une chose sans importance pour vous; c’est votre vie, et c’est par que vous prolongerez vos jours dans le pays dont vous aurez la possession, après avoir passé le Jourdain.

48 Ce même jour, l’Éternel parla à Moïse, et dit: 49 No 27:12.Monte sur cette montagne d’Abarim, sur le mont Nebo, au pays de Moab, vis-à-vis de Jéricho; et regarde le pays de Canaan que je donne en propriété aux enfants d’Israël. 50 Tu mourras sur la montagne tu vas monter, et tu seras recueilli auprès de ton peuple, comme Aaron, No 27:13;33:38.ton frère, est mort sur la montagne de Hor et a été recueilli auprès de son peuple, 51 parce que vous avez No 20:12.péché contre moi au milieu des enfants d’Israël, près des eaux de Meriba, à Kadès, dans le désert de Tsin, et que vous ne m’avez point sanctifié au milieu des enfants d’Israël. 52 Tu verras le pays devant toi; mais tu n’entreras point dans le pays que je donne aux enfants d’Israël.

Veja também