Te Patunga o Kīngi Oka
1 Kātahi tātou ka tahuri, ka haere ki runga nā te huarahi ki Pahana; nā, ka puta mai a Oka kīngi o Pahana ki te tū i a tātou, ā, ia me tōna iwi katoa, ki Eterei whawhai ai. 2 Ā, ka mea a Ihowā ki ahau, "Kei wehi i a ia; tā te mea kua hoatu ia e ahau ki tōu ringa, me tōna iwi katoa, me tōna oneone; ā, ka rite tāu meatanga ki a ia ki tāu i mea ai ki a Hihona, ki te kīngi o ngā Amori, i noho rā i Hehepona."
3 Nā, hōmai ana e Ihowā, e tō tātou Atua, ki tō tātou ringa a Oka hoki, te kīngi o Pahana me tōna iwi katoa; ā, patua ana ia e tātou, ā, kāhore tētahi mōrehu ōna i mahue. 4 Nā, ka horo i a tātou i taua wā anō ōna pā katoa, kāhore he pā i kore te tangohia e tātou i a rātou – e ono tekau ngā pā, ko ngā wāhi katoa o Ārakopa, o te rangatiratanga o Oka i Pahana. 5 Ko ēnei pā katoa hangā rawa ki ngā taiepa teitei, ki ngā tatau, ki ngā tūtaki; hāunga ngā kāinga noho koraha, tōna tini. 6 I hunā katoatia ēnei e tātou, i pērātia me tā tātou i mea ai ki a Hihona, ki te kīngi o Hehepona, hunā iho ngā tāngata o ngā pā katoa, me ngā wāhine, me ngā tamariki. 7 Ko ngā kararehe ia, me ngā taonga o ngā pā, i tangohia mā tātou.
8 Nā, i taua wā anō ka tangohia e tātou i te ringa o ngā kīngi tokorua o ngā Amori te whenua i tēnei taha o Horano, o te awa, o Aranona atu ā tae noa ki Maunga Heremona. 9 (Ko Heremona i huaina e ngā Haironi ko Hiriona; nā ngā Amori ia i hua ko Heniri), 10 ko ngā pā katoa o te mānia, me Kireara katoa, me Pahana katoa, ā tae noa ki Hareka, ki Eterei, ngā pā hoki o te rangatiratanga o Oka i Pahana. 11 Ko Oka anake hoki, ko te kīngi o Pahana, i mahue, he mōrehu nō ngā tāngata roroa. Nā, ko tōna moenga he moenga rino; kāhore iana i Rāpata, i ngā tama a Āmona? E iwa whatīanga te roa, e whā hoki whatīanga te whānui, ki tō te tangata whatīanga.
12 Ā, ko tēnei whenua i riro mai nā i a tātou i taua wā, i Aroere atu, i tērā i te awa, i Aranona, me tētahi taha o te whenua maunga o Kireara, me ōna pā, i hoatu e ahau ki ngā Reupeni rātou ko ngā Kari. 13 Ā, ko te wāhi o Kireara i mahue me Pahana katoa, te rangatiratanga o Oka, i hoatu e ahau ki tētahi tānga o te hapū o Mānahi; (ko ngā wāhi katoa o Ārakopa me Pahana katoa e kīia nei ko te whenua o ngā tāngata roroa. 14 Nā Haira tama a Mānahi i tango te whenua katoa o Ārakopa, ā tae noa ki ngā rohe o Kehuri, o Maakati; ā, huaina iho te ingoa ki tōna, ko Pahana Hawotohaira, ā tēnei anō ināianei.) 15 Ā, tukua atu ana e ahau a Kireara mō Makiri. 16 I tukua e ahau ki ngā Reupeni rātou ko ngā Kari te wāhi i Kireara ā tae noa ki te awa, ki Aranona, ki waenganui o te awa me te rohe anō, ā tae noa ki te awa, ki Iapoko, ko te rohe ia ki ngā tama a Āmona. 17 Me te mānia hoki, me Horano, me tōna rohe, e takoto atu ana i Kinereta, taea noatia te moana i te mānia, te Moana Tote, i raro i Ahatotopihika, whaka te rāwhiti.
18 Ā, i whakahau ahau i a koutou i taua wā, i mea: "Kua hōmai e Ihowā e tō koutou Atua tēnei whenua kia nohoia; haere, e ngā māia katoa, me ā koutou patu i mua i ō koutou tuākana, i ngā tama a Īharaira. 19 Ko ā koutou wāhine ia me ā koutou pōtiki me ā koutou kararehe – e mōhio ana hoki ahau he tini ā koutou kararehe – me noho ki ō koutou pā i hoatu e ahau ki a koutou. 20 Kia meinga rā anō e Ihowā ō koutou tuākana kia okioki, kia pēnātia me koutou nā, kia whiwhi anō rātou ki te whenua ka hōmai nei e Ihowā, e tō koutou Atua, ki a rātou i tāwāhi o Horano. Kātahi koutou ka hoki, tērā, tērā, ki tōna kāinga i hoatu e ahau ki a koutou."
21 Ā, i whakahau anō ahau i a Hohua i taua wā, i mea: "Kua kite ōu kanohi i ngā mea katoa i mea ai a Ihowā, tō koutou Atua, ki ēnei kīngi tokorua; ka pēnātia e Ihowā ngā rangatiratanga katoa ka whiti atu nei koe ki reira. 22 Kei wehi koutou i a rātou; nā te mea, mā Ihowā, mā tō koutou Atua, tā koutou whawhai."
Kāhore a Mohi i tuku kia haere ki Kanaana
23 I īnoi anō ahau i taua wā ki a Ihowā, i mea: 24 "E te Ariki, e Ihowā, kua tīmata nei koe te whakakite ki tāu pononga i tōu nui, i tōu ringa kaha; ko wai hoki te Atua i te rangi, i te whenua rānei, e pēnā ana te mahi me āu mahi, he rite rānei ki a koe te kaha? 25 Tēnā rā, kia whiti atu ahau kia kite i tēnā whenua pai i tāwāhi o Horano, i tēnā maunga pai, i Repanōna anō hoki."
26 Otiia, i riri mai a Ihowā ki ahau, mō tā koutou hoki, kāhore anō hoki i rongo ki ahau; nā, ka mea mai a Ihowā ki ahau, "Kāti rā tāu! Kaua e kōrero mai anō ki ahau i tēnei mea. 27 Piki atu ki te tihi o Pihika, ka anga ai ōu kanohi whaka te hauāuru, whaka te raki, whaka te tonga, whaka te rāwhiti, ā, mā ōu kanohi e titiro atu; tā te mea e kore koe e whiti i tēnei Horano. 28 Engari whakahaua a Hohua, whakatenatenangia hoki, whakamāiatia; tā te mea ko ia te haere atu i te aroaro o tēnei iwi, māna rātou e whakawhiwhi ki te whenua e kite ai koe." 29 Nā, ka noho tātou ki te raorao i te ritenga atu o Petepeoro.
Conquête du pays d’Og, roi de Basan
1 No 21:33.De 29:7.Nous nous tournâmes, et nous montâmes par le chemin de Basan. Og, roi de Basan, sortit à notre rencontre, avec tout son peuple, pour nous combattre à Édréï. 2 L’Éternel me dit: Ne le crains point; car je le livre entre tes mains, lui et tout son peuple, et son pays; tu le traiteras No 21:34.comme tu as traité Sihon, roi des Amoréens, qui habitait à Hesbon. 3 Et l’Éternel, notre Dieu, livra encore entre nos mains Og, roi de Basan, avec tout son peuple; nous le battîmes, sans laisser échapper aucun de ses gens. 4 Nous prîmes alors toutes ses villes, et il n’y en eut pas une qui ne tombât en notre pouvoir: soixante villes, toute la contrée d’Argob, le royaume d’Og en Basan. 5 Toutes ces villes étaient fortifiées, avec de hautes murailles, des portes et des barres; il y avait aussi des villes sans murailles en très grand nombre. 6 Nous les dévouâmes par interdit, comme nous l’avions fait à Sihon, roi de Hesbon; nous dévouâmes toutes les villes par interdit, hommes, femmes et petits enfants. 7 Mais nous pillâmes pour nous tout le bétail et le butin des villes. 8 C’est ainsi que, dans ce temps-là, nous conquîmes sur les deux rois des Amoréens le pays de l’autre côté du Jourdain, depuis le torrent de l’Arnon jusqu’à la montagne de l’Hermon 9 (les Sidoniens donnent à l’Hermon le nom de Sirion, et les Amoréens celui de Senir,) 10 toutes les villes de la plaine, tout Galaad et tout Basan jusqu’à Salca et Édréï, villes du royaume d’Og en Basan. 11 (Og, roi de Basan, était resté seul de la race des Rephaïm. Voici, son lit, un lit de fer, n’est-il pas à Rabbath, ville des enfants d’Ammon? Sa longueur est de neuf coudées, et sa largeur de quatre coudées, en coudées d’homme.)
Le territoire conquis distribué aux Rubénites, aux Gadites, et à la moitié de la tribu de Manassé
12 No 32:33.Nous prîmes alors possession de ce pays. Je donnai aux Rubénites et aux Gadites le territoire à partir d’Aroër sur le torrent de l’Arnon et la moitié de la montagne de Galaad avec ses villes. 13 Je donnai à la moitié de la tribu de Manassé le reste de Galaad et tout le royaume d’Og en Basan: toute la contrée d’Argob, avec tout Basan, c’est ce qu’on appelait le pays des Rephaïm. 14 Jaïr, fils de Manassé, prit toute la contrée d’Argob jusqu’à la frontière des Gueschuriens et des Maacathiens, et il donna son nom aux bourgs de Basan, appelés encore aujourd’hui bourgs de Jaïr. 15 Je donnai Galaad à Makir. 16 Aux Rubénites et aux Gadites je donnai une partie de Galaad jusqu’au torrent de l’Arnon, dont le milieu sert de limite, et jusqu’au torrent de Jabbok, frontière des enfants d’Ammon; 17 je leur donnai encore la plaine, limitée par le Jourdain, depuis Kinnéreth jusqu’à la mer de la plaine, la mer Salée, au pied du Pisga vers l’orient. 18 En ce temps-là, je vous donnai cet ordre. L’Éternel, votre Dieu, No 32:20.vous livre ce pays, pour que vous le possédiez. Vous tous, soldats, vous marcherez en armes devant les enfants d’Israël. 19 Vos femmes seulement, vos petits enfants et vos troupeaux, je sais que vous avez de nombreux troupeaux, resteront dans les villes que je vous ai données, 20 jusqu’à ce que l’Éternel ait accordé du repos à vos frères comme à vous, et qu’ils possèdent, eux aussi, le pays que l’Éternel, votre Dieu, leur donne de l’autre côté du Jourdain. Et vous retournerez chacun dans l’héritage que je vous ai donné. 21 En ce temps-là, je No 27:18.donnai des ordres à Josué, et je dis: Tes yeux ont vu tout ce que l’Éternel, votre Dieu, a fait à ces deux rois: ainsi fera l’Éternel à tous les royaumes contre lesquels tu vas marcher. 22 Ne les craignez point; car l’Éternel, votre Dieu, combattra lui-même pour vous.
23 En ce temps-là, j’implorai la miséricorde de l’Éternel, en disant: 24 Seigneur Éternel, tu as commencé à montrer à ton serviteur ta grandeur et ta main puissante; car 1 S 2:2.quel dieu y a-t-il, au ciel et sur la terre, qui puisse imiter tes œuvres et tes hauts faits? 25 Laisse-moi passer, je te prie, laisse-moi voir ce bon pays de l’autre côté du Jourdain, ces belles montagnes et le Liban. 26 De 1:37;31:2;34:4.Mais l’Éternel s’irrita contre moi, à cause de vous, et il ne m’écouta point. L’Éternel me dit: C’est assez, ne me parle plus de cette affaire. 27 Monte au sommet du Pisga, porte tes regards à l’occident, au nord, au midi et à l’orient, et contemple de tes yeux; car tu ne passeras pas ce Jourdain. 28 Donne des ordres à Josué, fortifie-le et affermis-le; car c’est lui qui marchera devant ce peuple et qui le mettra en possession du pays que tu verras. 29 Nous demeurâmes dans la vallée, vis-à-vis de Beth-Peor.