Te Manaaki Mutunga i a Īharaira e Mohi
1 Ko te manaaki tēnei i manaaki ai a Mohi, te tangata a te Atua, i ngā tama a Īharaira i mua ake o tōna matenga. 2 Nā, ka mea ia:
I haere mai a Ihowā i Hinai,
i rere mai i Heira ki runga ki a rātou;
i whiti mai ia i Maunga Parana,
ā, haere mai ana ia i ngā mano tini o te hunga tapu;
he ture i tōna ringa matau mō rātou, e mura ana.
3 Inā, e aroha ana ia ki ngā iwi;
kei roto i tōu ringa āna tāngata tapu katoa;
ā, noho ana rātou i ōu waewae;
ka riro i a rātou katoa āu kōrero.
4 Nā Mohi te ture i ako ki a tātou, hei taonga tuku iho,
tuku iho mō te huihui o Hākopa.
5 Ko ia anō te kīngi o Iēhuruna
i te huihuinga o ngā upoko o te iwi,
rātou ko ngā iwi katoa o Īharaira.
6 "Kia ora a Reupena, kaua hoki e mate;
otiia kia tokoouou ōna tāngata."
7 Ā, tēnei anō te manaaki mō Hūrā:
nā, ka mea ia: "Whakarongo, e Ihowā, ki te reo o Hūrā,
māu anō hoki ia e kawe ki tōna iwi.
I kaha hoki ōna ringa ki te tohe mōna ake;
ā, māu ia e āwhina ki ōna hoariri."
8 Ā, mō Rīwai i mea ia:
"Kei tōu tangata tapu ōu Tumime me ōu Urimi,
i whakamātautauria rā ia e koe ki Maha,
i ngangautia rā e koe ki ngā wai o Meripa;
9 i mea nei mō tōna pāpā rāua ko tōna whaea,
‘Kāhore ahau i kite i a ia.’
Kīhai anō hoki ia i mōhio ki ōna tuākana,
kīhai i mātau ki āna ake tamariki;
he mea hoki, e pupuri ana rātou i tāu kupu,
e tiaki ana i tāu kawenata.
10 Mā rātou a Hākopa e whakaako ki āu whakaritenga,
a Īharaira hoki ki tāu ture;
mā rātou hoki te paowa kakara e hoatu ki tōu aroaro,
me te tahunga tinana ki runga ki tāu āta.
11 Manaakitia ōna rawa, e Ihowā,
kia aro mai hoki koe ki te mahi a ōna ringa;
whatia ngā hope o te hunga e whakatika ana ki a ia,
o ngā mea hoki e kino ana ki a ia,
kei whakatika mai anō rātou."
12 Ko tāna kupu mō Pineamine:
"Ko tā Ihowā i aroha ai ka noho hūmārie ki tōna taha –
ko ia e uhi ana i a ia ā pau noa te rā –
e noho ana i waenganui o ōna pokohiwi."
13 Ko tāna kupu mō Hōhepa:
"He manaakitanga tōna whenua nā Ihowā;
ki ngā mea papai o te rangi, ki te tōmairangi,
ki te wai hōhonu e takoto ake ana i raro,
14 ki ngā hua papai o te rā,
ki ngā mea papai hoki e whakaputaina mai ana e te marama,
15 ki ngā mea nunui hoki o ngā maunga onamata,
ki ngā mea papai o ngā maunga tū tonu;
16 ki ngā mea papai hoki o te whenua me ōna tini mea;
ki te manakohanga hoki ana i noho i te rākau.
Kia tae mai te manaaki ki runga ki te māhunga o Hōhepa,
ki te tumuaki hoki ōna i wehea i ōna tuākana.
17 He korōria kei te mātāmua a tāna pūru;
ko ōna haona kei ngā haona o te unikanga;
ka panā e ia ngā iwi, rātou katoa,
ki ērā, tae noa ki ngā pito o te whenua;
ā, ko ēnei ngā mano tini o Ēparaima,
ko ēnei hoki ngā mano o Mānahi."
18 Ā, ko tāna kupu mō Hepurona:
"Kia koa, e Hepurona, i tōu putanga ki waho;
e Ihākara hoki, i ōu tēneti.
19 Mā rātou ngā iwi e karanga ki te maunga;
ki reira rātou patu ai i ngā patunga o te tika;
nō te mea ka ngongo rātou i te raneatanga o ngā moana,
i ngā taonga huna hoki o te onepū."
20 Ko tāna kupu mō Kara:
"Ka manaakitia te kaiwhakawhānui i a Kara!
Noho ana ia me he raiona kātua,
haea iho e ia te ringa, āe rā me te tumuaki.
21 Ā, tangohia ana e ia te wāhi tuatahi mōna;
nō te mea kei reira te wāhi a te kaiwhakahaere tikanga e tiakina ana;
ā, haere mai ana me ngā upoko o te iwi,
ā, oti ana i a ia, rātou tahi ko Īharaira,
te tikanga a Ihowā, me āna whakaritenga."
22 Ā, ko tāna kupu mō Rāna:
"Hei kūao raiona a Rāna,
ka mokowhiti mai ia i Pahana."
23 Ā, ko tāna kupu mō Napatari:
"E Napatari, e mākona nei i te manakohanga,
e kī ana hoki i te manaaki a Ihowā;
nohoia e koe te taha ki te hauāuru me te tonga."
24 Ā, ko tāna kupu mō Āhera:
"Ko ngā tamariki te manaaki mō Āhera;
kia arongia mai ia e ōna tuākana,
kia toua hoki tōna waewae ki te hinu.
25 Ko ōu tūtaki he rino, he parāhi;
ā, ka rite tōu kaha ki ōu rā."
26 "Kāhore he rite mō te Atua, e Iēhuruna,
e eke hōiho nei i ngā rangi ki te whakauru i a koe,
ki ngā kapua hoki, i runga anō i tōna korōria.
27 Ko te Atua ora tonu tōu nohoanga,
ā, kei raro ko ngā ringa o tua iho;
ā, i peia e ia te hoariri i tōu aroaro,
i mea hoki, ‘Whakangaromia!’
28 Nā, ka noho hūmārie a Īharaira,
me te mātāpuna o Hākopa ko ia anake,
ki te whenua wīti, wāina;
āe rā, ka māturuturu iho te tōmairangi o ōna rangi.
29 Ka hari koe, e Īharaira! Ko wai hei rite mōu,
mō te iwi i whakaorangia nei e Ihowā,
te pukupuku hei whakapuru mōu,
ko te hoari hoki e whai korōria ai koe!
Ā, ka tuku mai ōu hoariri i a rātou ki a koe;
ā, ka takatakahi koe i ō rātou wāhi teitei."
Bénédiction prophétique de Moïse
1 Voici la bénédiction par laquelle Moïse, homme de Dieu, bénit les enfants d’Israël, avant sa mort. 2 Il dit:
L’Éternel est venu du Sinaï,
Il s’est levé sur eux de Séir,
Il a resplendi de la montagne de Paran,
Et il est sorti du milieu des saintes myriades:
Il leur a de sa droite envoyé le feu de la loi.
3 Oui, il aime les peuples;
Tous ses saints sont dans ta main.
Ils se sont tenus à tes pieds,
Ils ont reçu tes paroles.
4 Moïse nous a donné la loi,
Héritage de l’assemblée de Jacob.
5 Il était roi en Israël,
Quand s’assemblaient les chefs du peuple
Et les tribus d’Israël.
6 Que Ruben vive et qu’il ne meure point,
Et que ses hommes soient nombreux!
7 Voici sur Juda ce qu’il dit:
Écoute, ô Éternel! La voix de Juda,
Et ramène-le vers son peuple.
Que ses mains soient puissantes,
Et que tu lui sois en aide contre ses ennemis!
8 Sur Lévi il dit:
Les thummim et les urim ont été confiés à l’homme saint,
Que tu as tenté à Massa,
Et avec qui tu as contesté aux eaux de Meriba.
9 Lévi dit de son père et de sa mère:
Je ne les ai point vus!
Il ne distingue point ses frères,
Il ne connaît point ses enfants.
Car ils observent ta parole,
Et ils gardent ton alliance;
10 Ils enseignent tes ordonnances à Jacob,
Et ta loi à Israël;
Ils mettent l’encens sous tes narines,
Et l’holocauste sur ton autel.
11 Bénis sa force, ô Éternel!
Agrée l’œuvre de ses mains!
Brise les reins de ses adversaires,
Et que ses ennemis ne se relèvent plus!
12 Sur Benjamin il dit:
C’est le bien-aimé de l’Éternel,
Il habitera en sécurité auprès de lui;
L’Éternel le couvrira toujours,
Et résidera entre ses épaules.
13 Sur Joseph il dit:
Ge 49:25.Son pays recevra de l’Éternel, en signe de bénédiction,
Le meilleur don du ciel, la rosée,
Les meilleures eaux qui sont en bas,
14 Les meilleurs fruits du soleil,
Les meilleurs fruits de chaque mois,
15 Les meilleurs produits des antiques montagnes,
Les meilleurs produits des collines Éternelles,
16 Les meilleurs produits de la terre et de ce qu’elle renferme.
Que la grâce de celui qui apparut dans le buisson
Vienne sur la tête de Joseph,
Sur le sommet de la tête Ge 49:26.du prince de ses frères!
17 De son taureau premier-né il a la majesté;
Ses cornes sont les cornes du buffle;
Avec elles il frappera tous les peuples,
Jusqu’aux extrémités de la terre:
Elles sont les myriades d’Éphraïm,
Elles sont les milliers de Manassé.
18 Sur Zabulon il dit:
Réjouis-toi, Zabulon, dans tes courses,
Et toi, Issacar, dans tes tentes!
19 Ils appelleront les peuples sur la montagne;
Là, ils offriront des sacrifices de justice,
Car ils suceront l’abondance de la mer,
Et les trésors cachés dans le sable.
20 Sur Gad il dit:
Béni soit celui qui met Gad au large!
Gad repose comme une lionne, Il déchire le bras et la tête.
21 Il a choisi les prémices du pays,
Car là est caché l’héritage du législateur;
Il a marché en tête du peuple,
Il a exécuté la justice de l’Éternel,
Et ses ordonnances envers Israël.
22 Sur Dan il dit:
Dan est un jeune lion,
Qui s’élance de Basan.
23 Sur Nephthali il dit:
Nephthali, rassasié de faveurs
Et comblé des bénédictions de l’Éternel,
Prends possession de l’occident et du midi!
24 Sur Aser il dit:
Béni soit Aser entre les enfants d’Israël!
Qu’il soit agréable à ses frères,
Et qu’il plonge son pied dans l’huile!
25 Que tes verrous soient de fer et d’airain,
Et que ta vigueur dure autant que tes jours!
26 Nul n’est semblable au Dieu d’Israël,
Il est porté sur les cieux pour venir à ton aide,
Il est avec majesté porté sur les nuées.
27 Le Dieu d’éternité est un refuge,
Et sous ses bras Éternels est une retraite.
Devant toi il a chassé l’ennemi,
Et il a dit: Extermine.
28 Jé 23:6;33:16.Israël est en sécurité dans sa demeure,
La source de Jacob est à part
Dans un pays de blé et de moût,
Et son ciel distille la rosée.
29 Que tu es heureux, Israël!
Qui est comme toi,
Un peuple sauvé par l’Éternel,
Le bouclier de ton secours
Et l’épée de ta gloire?
Tes ennemis feront défaut devant toi,
Et tu fouleras leurs lieux élevés.