Kōhuru Kīhai i Mōhiotia nā Wai
1 E kitea te tangata i whakamatea ki te whenua i hōmai e Ihowā, e tōu Atua, hei kāinga mōu, e takoto ana i te pārae, ā, kāhore e mōhiotia nā wai i patu. 2 Nā, me puta mai ōu kaumātua me ōu kaiwhakawā, ka whanganga atu ki ngā pā i tētahi taha o te tūpāpaku, i tētahi taha. 3 Nā, ko te pā e tata ana ki te tūpāpaku, me tiki e ngā kaumātua o taua pā tētahi kūao kau, hei te uha, hei te mea kāhore anō i whakamahia, kāhore nei i tō ioka. 4 Me kawe anō hoki e ngā kaumātua o taua pā te kūao kau ki raro, ki tētahi awaawa wai, kāhore nei i ngakia, i whakatōkia rānei, ka whawhati ai i te kakī o te kau ki reira, ki te awaawa. 5 Nā, ka whakatata ngā tohunga, ngā tama a Rīwai; ko rātou hoki tā Ihowā, tā tōu Atua, i whiriwhiri ai hei minita ki a ia, hei manaaki anō hoki i runga i te ingoa o Ihowā; ā, mā rātou te kupu mō ngā tautohe katoa, mō ngā patu katoa. 6 Nā, me horoi e ngā kaumātua katoa o taua pā, e tata ana ki te tūpāpaku, ō rātou ringa ki runga ki te kūao kau i whatia nei te kakī ki te awaawa; 7 nā, ka kōrero rātou, ka mea: "Kīhai i whakahekea tēnei toto e ō mātou ringa, kīhai anō ō mātou kanohi i kite. 8 Kia mārie ki tōu iwi ki a Īharaira, e Ihowā, i hokona nei e koe, kaua anō hoki e whakairia he toto harakore ki runga ki tāu iwi, ki a Īharaira." Nā, ka whai whakamārie rātou mō aua toto. 9 Pēnei ka whakakorea te toto harakore i roto i a koe, ina mea koe i te mea e tika ana ki tā Ihowā titiro.
Ngā Wāhine Whakarau
10 Ka haere koe ki te whawhai ki ōu hoariri, ā, ka hōmai rātou e Ihowā, e tōu Atua, ki ōu ringa, ā, ka whakaraua rātou e koe hei whakarau; 11 ā, ka kite koe i tētahi wahine ātaahua i roto i ngā whakarau, ā, ka hiahia koe ki a ia, ka mea ki te tango i a ia hei wahine māu. 12 Nā, me kawe ia e koe ki tōu whare; ā, me heu e ia tōna mātenga, ka whakapai i ōna maikuku; 13 nā, me whakarere e ia te kākahu o tōna whakaraunga, ā, ka noho ki tōu whare, ka tangi ki tōna pāpā, ki tōna whaea, kia kotahi tino marama; ā muri iho ka haere atu koe ki a ia, ā, ka meinga hei tahu ki a ia, ko ia hoki hei wahine māu. 14 Ā, ki te kāhore koe e whakaahuareka ki a ia, me tuku atu ia e koe ki tāna wāhi e pai ai, kaua rawa e hokona ki te moni, kaua hoki e waiho hei mea pononga; he mea hoki kua whakaititia nei ia e koe.
Ngā Tikanga mō te Mātāmua
15 Ki te tokorua ngā wāhine a tētahi tangata, kotahi e arohaina ana, kotahi e kinongia ana, ā, kua whānau he tamariki māna i te mea e arohaina ana, i te mea hoki e kinongia ana; ā, nā te mea e kinongia ana te tama mātāmua. 16 Ā, ka tae ki te rā e whakarērea iho ai e ia āna mea mā āna tamariki, e kore e āhei kia meinga hei mātāmua te tama a te mea e arohaina ana, arā hei kauaemua mō te tino mātāmua, mō te tama a te wahine e kinongia ana. 17 Engari, me whakaae ia ki te tama a te mea e kinongia ana, ko ia te mātāmua, me hoatu ki a ia ngā wāhi e rua o āna mea katoa. Nō te mea ko ia te tīmatanga o tōna kaha; māna ngā tikanga o te mātāmua.
Ngā Tama Tutū
18 Ki te mea he whakakeke, he whakatoi, te tama a tētahi tangata, ā, kāhore e rongo ki te reo o tōna pāpā, ki te reo rānei o tōna whaea, ā, ahakoa ka whiua e rāua, kāhore e rongo ki a rāua, 19 nā, me mau tōna pāpā rāua ko tōna whaea ki a ia, ka kawe i a ia ki ngā kaumātua o tōna pā, ki te kūwaha o tōna wāhi. 20 Ā, ka mea ki ngā kaumātua o tōna pā, "Ko tēnei tama a māua he whakakeke, he whakatoi, ā, e kore e rongo ki ō māua reo; he tangata haututū, he poro haurangi." 21 Kātahi ngā tāngata katoa o tōna pā ka āki i a ia ki te kōhatu, kia mate; ā, ka whakakorea atu e koe te kino i roto i a koe, ā, ka rongo a Īharaira katoa, ka wehi.
He Ture Momo Kē
22 Ki te mea anō he hara tō te tangata e tika ai te mate mōna, ā, ka whakamatea, ā, ka tāronatia e koe ki runga ki te rākau; 23 kaua e waiho tōna tinana runga i te rākau i te pō, engari, me tino tanu i taua rangi anō; he mea kanga hoki nā te Atua te tangata i tāronatia; kei poke tōu oneone, e hoatu nei e Ihowā, e tōu Atua, ki a koe hei kāinga tupu.
Les meurtres dont les auteurs sont inconnus
1 Si, dans le pays dont l’Éternel, ton Dieu, te donne la possession, l’on trouve étendu au milieu d’un champ un homme tué, sans que l’on sache qui l’a frappé, 2 tes anciens et tes juges iront mesurer les distances à partir du cadavre jusqu’aux villes des environs. 3 Quand on aura déterminé la ville la plus rapprochée du cadavre, les anciens de cette ville prendront une génisse qui n’ait point servi au travail et qui n’ait point tiré au joug. 4 Ils feront descendre cette génisse vers un torrent qui jamais ne tarisse et où il n’y ait ni culture ni semence; et là, ils briseront la nuque à la génisse, dans le torrent. 5 Alors s’approcheront les sacrificateurs, fils de Lévi; car l’Éternel, ton Dieu, les a choisis pour qu’ils le servent et qu’ils bénissent au nom de l’Éternel, et ce sont eux qui doivent prononcer sur toute contestation et sur toute blessure. 6 Tous les anciens de cette ville la plus rapprochée du cadavre laveront leurs mains sur la génisse à laquelle on a brisé la nuque dans le torrent. 7 Et prenant la parole, ils diront: Nos mains n’ont point répandu ce sang et nos yeux ne l’ont point vu répandre. 8 Pardonne, ô Éternel! À ton peuple d’Israël, que tu as racheté; n’impute pas le sang innocent à ton peuple d’Israël, et ce sang ne lui sera point imputé. 9 Ainsi, tu dois faire disparaître du milieu de toi le sang innocent, en faisant ce qui est droit aux yeux de l’Éternel.
Les prisonnières de guerre. Les droits des premiers-nés
10 Lorsque tu iras à la guerre contre tes ennemis, si l’Éternel les livre entre tes mains, et que tu leur fasses des prisonniers, 11 peut-être verras-tu parmi les captives une femme belle de figure, et auras-tu le désir de la prendre pour femme. 12 Alors tu l’amèneras dans l’intérieur de ta maison. Elle se rasera la tête et se fera les ongles, 13 elle quittera les vêtements qu’elle portait quand elle a été prise, elle demeurera dans ta maison, et elle pleurera son père et sa mère pendant un mois. Après cela, tu iras vers elle, tu l’auras en ta possession, et elle sera ta femme. 14 Si elle cesse de te plaire, tu la laisseras aller où elle voudra, tu ne pourras pas la vendre pour de l’argent ni la traiter comme esclave, parce que tu l’auras humiliée. 15 Si un homme, qui a deux femmes, aime l’une et n’aime pas l’autre, et s’il en a des fils dont le premier-né soit de la femme qu’il n’aime pas, 16 il ne pourra point, quand il partagera son bien entre ses fils, reconnaître comme premier-né le fils de celle qu’il aime, à la place du fils de celle qu’il n’aime pas, et qui est le premier-né. 17 Mais il reconnaîtra pour premier-né le fils de celle qu’il n’aime pas, et 1 Ch 5:1.lui donnera sur son bien une portion double; car ce fils est Ge 49:3.les prémices de sa vigueur, le droit d’aînesse lui appartient.
Les enfants rebelles
18 Si un homme a un fils indocile et rebelle, n’écoutant ni la voix de son père, ni la voix de sa mère, et ne leur obéissant pas même après qu’ils l’ont châtié, 19 le père et la mère le prendront, et le mèneront vers les anciens de sa ville et à la porte du lieu qu’il habite. 20 Ils diront aux anciens de sa ville: Voici notre fils qui est indocile et rebelle, qui n’écoute pas notre voix, et qui se livre à des excès et à l’ivrognerie. 21 Et tous les hommes de sa ville le lapideront, et il mourra. Tu ôteras ainsi le mal du milieu de toi, afin que tout Israël entende et craigne.
Les cadavres des pendus
22 Si l’on fait mourir un homme qui a commis un crime digne de mort, et que tu l’aies pendu à un bois, 23 son cadavre ne passera point la nuit sur le bois; mais tu l’enterreras le jour même, car celui qui est pendu est un objet de malédiction auprès de Ga 3:13.Dieu, et tu ne souilleras point le pays que l’Éternel, ton Dieu, te donne pour héritage.