Te Hanganga Hou o Hōhia
1 Nā, ka unga tāngata atu te kīngi, ā, huihuia ana e rātou ngā kaumātua katoa o Hūrā, o Hiruhārama, ki a ia. 2 Nā, ka haere te kīngi ki te whare o Ihowā, rātou ko ngā tāngata katoa o Hūrā, ko ngā tāngata katoa o Hiruhārama, ko ngā tohunga, ko ngā poropiti, ko te iwi katoa hoki, te iti, te rahi. Ā, kōrerotia ana e ia ki ō rātou taringa ngā kupu katoa o te Pukapuka o te Kawenata i kitea nei ki te whare o Ihowā.
3 Nā, tū ana te kīngi ki te taha o te pou, ā, whakaritea ana e ia he kawenata ki te aroaro o Ihowā, arā kia whakapaua tōna ngākau, tōna wairua, ki te whai ki a Ihowā, ki te pupuri i āna whakahau, i āna whakaaturanga, i āna tikanga, ki te whakamana hoki i ngā kupu o tēnei kawenata kua tuhituhia nei ki tēnei pukapuka; ā, tū tonu te iwi katoa ki te kawenata.
4 Nā, ka whakahau te kīngi ki te tino tohunga, ki a Hirikia, ki ngā tohunga tuarua, ki ngā kaitiaki kūwaha, kia whakaputaina ki waho o te temepara o Ihowā ngā oko katoa i hangā mā Paara, mō te Āhera, mā te ope katoa anō hoki o te rangi. Nā, tahuna ana e ia aua mea ki waho o Hiruhārama, ki ngā māra i Kitirono, kawea ana ngā pungarehu ki Pētēre.
5 I whakakāhoretia hoki e ia ngā tohunga whakapakoko i whakaritea rā e ngā kīngi o Hūrā hei tahu whakakakara ki ngā wāhi tiketike i ngā pā o Hūrā, ā, ki ngā taha o Hiruhārama, rātou ko ngā kaitahu whakakakara ki a Paara, ki te rā, ki te marama, ki ngā whetū, ki te ope katoa hoki o te rangi. 6 I mauria anō e ia te Āhera i roto i te whare o Ihowā ki waho o Hiruhārama, ki te awa ki Kitirono, ā, tahuna ana ki te awa ki Kitirono, ā, tukia ana kia ririki, ānō he puehu, makā ana te puehu o taua mea ki runga ki ngā tanumanga o te iwi nui. 7 I tukitukia anō e ia ngā whare o te hunga whakahoroma i te taha o te whare o Ihowā, i te wāhi i whatu ai ngā wāhine i ngā pā mō te Āhera.
8 Ā, i whakaputaina e ia ngā tohunga katoa i ngā pā o Hūrā, whakapokea iho ngā wāhi tiketike i tahu whakakakara ai ngā tohunga, ō Kepa ā tae noa ki Peerehepa; ā, i wāhia e ia ngā wāhi tiketike o ngā kēti, ērā i te kūwaha o te Kēti o Hohua kāwana o te pā, i te taha mauī o te tangata i te kēti o te pā. 9 Otiia kīhai ngā tohunga o ngā wāhi tiketike i haere ki te āta a Ihowā i Hiruhārama; engari i kai rātou i te taro rēwenakore i roto i ō rātou tēina.
10 Ā, i whakapokea e ia a Topete, tērā i te raorao o ngā tama a Hinomo, kei mea tētahi tangata kia tika tāna tama, tāna tamāhine rānei, nā waenganui i te ahi hei mea ki a Moreke. 11 I whakawāteatia atu anō e ia ngā hōiho i hōmai e ngā kīngi o Hūrā hei mea ki te rā, i te tomokanga o te whare o Ihowā, i te rūma o Nātanamereke, o te kaitiaki rūma, i reira i waho ake; tahuna ana hoki e ia ngā hāriata o te rā ki te ahi.
12 Nā, ko ngā āta i te tuanui o te rūma o runga, o Ahata, i hangā rā e ngā kīngi o Hūrā, me ngā āta i hangā e Mānahi ki ngā marae e rua o te whare o Ihowā, i tukitukia e te kīngi, wāhia iho i reira, makā ana te puehu o aua mea ki te awa ki Kitirono. 13 Ā, ko ngā wāhi tiketike, ko ērā i te ritenga atu o Hiruhārama i te taha matau o te maunga o te whakangaromanga, i hangā nei e Horomona kīngi o Īharaira mā Ahatorete, mā te mea whakarihariha a ngā Haironi, mā Kemoho, mā te mea whakarihariha a ngā Moapi, mā Mirikomo, mā te mea whakarihariha a ngā tama a Āmono, whakapokea iho ērā e te kīngi. 14 I wāwāhia hoki e ia ngā pou, i tapahia ki raro ngā Aherimi, ā, whakakīia ana ō rātou wāhi ki ngā wheua tāngata.
15 Ko te āta hoki i Pētēre, ko te wāhi tiketike i hangā nei e Ieropoama tama a Nēpata i hara ai a Īharaira, wāhia iho ana e ia taua āta me te wāhi tiketike; ā, tahuna ana e ia te wāhi tiketike, tukia ana kia ririki, ānō he puehu, ā, tahuna ana e ia te Āhera. 16 Ā, i a Hōhia e tahuri ana, ka kite ia i ngā tanumanga i reira, i te maunga; nā, ka tonoa e ia he tāngata ki te tiki i ngā wheua i roto i ngā tanumanga, nā, tahuna ana e ia ki runga ki te āta, whakapokea iho e ia, hei whakarite mō te kupu a Ihowā i kōrerotia e te tangata a te Atua, i kōrero nei i ēnei kupu.
17 Kātahi ia ka mea, "He aha tēnā tohu e kite atu nei ahau?"
Nā, ka mea ngā tāngata o te pā ki a ia, "Ko te tanumanga ia o te tangata a te Atua i haere mai i Hūrā, ā, kōrerotia ana e ia ēnei mea kua meatia nei e koe ki te āta i Pētēre."
18 Nā, ka mea ia, "Waiho mārie ia; kei whakakorikoria ōna wheua e tētahi." Nā, kapea ake ana e rātou ōna wheua me ngā wheua o te poropiti i haere mai i Hamaria.
19 Nā, ko ngā whare katoa o ngā wāhi tiketike, ko ērā i ngā pā o Hamaria, i hangā nei e ngā kīngi o Īharaira hei whakapātaritari i a Ihowā, whakakāhoretia ana e Hōhia; rite tonu tāna i mea ai ki aua whare ki ngā mea katoa i mea ai ia ki Pētēre. 20 I patua anō hoki e ia ngā tohunga katoa o ngā wāhi tiketike o reira ki runga ki ngā āta, tahuna ana hoki ngā wheua tāngata ki runga ki aua āta, ā, hoki ana ki Hiruhārama.
Ka Hākaritia te Kapenga
21 Nā, ka whakahau te kīngi ki te iwi katoa, ka mea: "Mahia te Kapenga hei mea ki a Ihowā, ki tō koutou Atua; kia rite ki te mea i tuhituhia ki tēnei Pukapuka o te Kawenata."
22 He pono kāhore he rite mō tēnā mahinga i te Kapenga, mai o ngā rā i ngā kaiwhakawā i whakarite mō Īharaira, o ngā rā katoa i ngā kīngi o Īharaira, i ngā kīngi anō o Hūrā; 23 engari, tō te tekau mā waru o ngā tau o Kīngi Hōhia, arā tēnei Kapenga i mahia nei ki a Ihowā ki Hiruhārama.
Ētahi atu Whakanekeneke i Mahia e Hōhia
24 Nā, ko te hunga i whai ki ngā atua māori, ki ngā mata māori, ki ngā terapimi, ki ngā whakapakoko, ki ngā mea whakarihariha katoa i kitea ki te whenua o Hūrā, ki Hiruhārama, whakakāhoretia iho e Hōhia, kia mana ai i a ia ngā kupu o te ture i tuhituhia ki te pukapuka i kitea e Hirikia tohunga ki te whare o Ihowā. 25 Nā, kāhore he kīngi i mua atu i a ia hei rite mōna te whakapau o tōna ngākau, o tōna wairua, o tōna kaha, ki te tahuri ki a Ihowā, rite tonu ki te ture katoa a Mohi; kāhore hoki kia whakatika tētahi rite mōna i muri i a ia.
26 He ahakoa rā, kīhai a Ihowā i tahuri kē i te muranga o tōna riri nui i mura ai tōna riri ki a Hūrā, mō ngā whakapātaritaringa katoa i whakapātaritari ai a Mānahi i a ia. 27 Nā, ka mea a Ihowā, "Ka whakawāteatia atu e ahau a Hūrā hoki i tōku aroaro, ka pērātia me tāku whakawāteatanga i a Īharaira, ā, ka rukea atu e ahau tēnei pā i whiriwhiria nei e ahau, a Hiruhārama, me te whare i kī rā ahau, Me waiho tōku ingoa ki konei."
Te Mutunga o te Kīngitanga o Hōhia
28 Nā, ko ērā atu meatanga a Hōhia me āna mahi katoa, kīhai ianei i tuhituhia ki te Pukapuka o ngā meatanga o Ngā Rā o Ngā Kīngi o Hūrā? 29 I ōna rā ka haere a Parao Neko kīngi o Īhipa ki te kīngi o Ahiria ki te awa ki Uparati. Nā, haere ana a Kīngi Hōhia ki te tū ki a ia; ā, whakamatea iho ia e tērā ki Mekiro, i tōna kitenga i a ia. 30 Nā, ka mauria atu e āna tāngata tōna tinana i Mekiro i runga i te hāriata, ā, kawea ana ki Hiruhārama, tanumia iho ki tōna tanumanga. Nā, ka mau te iwi o tērā whenua ki a Iehoahata tama a Hōhia, ā, whakawahia ana ia, meinga ana hei kīngi i muri i tōna pāpā.
Ko Kīngi Iehoahata o Hūrā
31 E rua tekau mā toru ngā tau o Iehoahata i tōna kīngitanga; ā, e toru ngā marama i kīngi ai ia ki Hiruhārama. Ā, ko te ingoa o tōna whaea ko Hamutara, he tamāhine nā Heremaia o Rīpina. 32 Ā, he kino tāna mahi ki te titiro a Ihowā; rite tonu ki ngā mea katoa i mea ai ōna mātua.
33 Nā, herea ana ia e Parao Neko ki Ripira, ki te whenua o Hāmata, kia kaua ia e kīngi ki Hiruhārama; ā, whakaritea ana e ia he takoha ki te whenua, kotahi rau taranata hiriwa, kotahi taranata kōura. 34 Nā, ka meatia e Parao Neko a Eriakimi tama a Hōhia hei kīngi i muri i tōna pāpā, i a Hōhia. Whakawhitia kētia ake e ia tōna ingoa ko Iehoiakimi; ko Iehoahata ia tangohia ana e ia, kawea ana ki Īhipa, ā, i mate atu ki reira.
35 Nā, ka hoatu e Iehoiakimi ki a Parao te hiriwa me te kōura; otiia i takohatia e ia te whenua kia hoatu ai te moni i kīia nei e Parao. Tohea ana e ia te hiriwa me te kōura ki te iwi o te whenua, te takoha a tēnei, a tēnei, hei hoatu māna ki a Parao Neko.
Ko Kīngi Iehoiakimi o Hūrā
36 E rua tekau mā rima ngā tau o Iehoiakimi i tōna kīngitanga; ā, kotahi tekau mā tahi ngā tau i kīngi ai ia ki Hiruhārama. Ā, ko te ingoa o tōna whaea ko Tepura, he tamāhine nā Peraia o Rūma. 37 Ā, he kino tāna mahi ki te titiro a Ihowā, i rite ki ngā mea katoa i mea ai ōna mātua.
Destruction de l’idolâtrie par Josias
1 2 Ch 34:29.Le roi Josias fit assembler auprès de lui tous les anciens de Juda et de Jérusalem. 2 Puis il monta à la maison de l’Éternel, avec tous les hommes de Juda et tous les habitants de Jérusalem, les sacrificateurs, les prophètes, et tout le peuple, depuis le plus petit jusqu’au plus grand. Il lut devant eux toutes les paroles du livre de l’alliance, 2 Ch 22:8.qu’on avait trouvé dans la maison de l’Éternel. 3 Le roi se tenait sur l’estrade, et il traita alliance devant l’Éternel, s’engageant à suivre l’Éternel, et à observer ses ordonnances, ses préceptes et ses lois, de tout son cœur et de toute son âme, afin de mettre en pratique les paroles de cette alliance, écrites dans ce livre. Et tout le peuple entra dans l’alliance. 4 Le roi ordonna à Hilkija, le souverain sacrificateur, aux sacrificateurs du second ordre, et à ceux qui gardaient le seuil, de sortir du temple de l’Éternel tous les ustensiles qui avaient été faits pour Baal, pour Astarté, et pour toute l’armée des cieux; et il les brûla hors de Jérusalem, dans les champs du Cédron, et en fit porter la poussière à Béthel. 5 Il chassa les prêtres des idoles, établis par les rois de Juda pour brûler des parfums sur les hauts lieux dans les villes de Juda et aux environs de Jérusalem, et ceux qui offraient des parfums à Baal, au soleil, à la lune, au zodiaque et à toute l’armée des cieux. 6 Il sortit de la maison de l’Éternel l’idole d’Astarté, qu’il transporta hors de Jérusalem vers le torrent de Cédron; il la brûla au torrent de Cédron et la réduisit en poussière, et il en jeta la poussière sur les sépulcres des enfants du peuple. 7 Il abattit les maisons des prostitués qui étaient dans la maison de l’Éternel, et où les femmes tissaient des tentes pour Astarté. 8 Il fit venir tous les prêtres des villes de Juda; il souilla les hauts lieux où les prêtres brûlaient des parfums, depuis Guéba jusqu’à Beer-Schéba; et il renversa les hauts lieux des portes, celui qui était à l’entrée de la porte de Josué, chef de la ville, et celui qui était à gauche de la porte de la ville. 9 Toutefois les prêtres des hauts lieux ne montaient pas à l’autel de l’Éternel à Jérusalem, mais ils mangeaient des pains sans levain au milieu de leurs frères. 10 Le roi souilla Topheth dans la vallée des fils de Hinnom, afin que personne ne fît plus passer son fils ou sa fille par le feu en l’honneur de Moloc. 11 Il fit disparaître de l’entrée de la maison de l’Éternel les chevaux que les rois de Juda avaient consacrés au soleil, près de la chambre de l’eunuque Nethan-Mélec, qui demeurait dans le faubourg; et il brûla au feu les chars du soleil. 12 Le roi démolit les autels qui étaient sur le toit de la chambre haute d’Achaz et que les rois de Juda avaient faits, et les autels qu’avait faits 2 Ch 21:5.Manassé dans les deux parvis de la maison de l’Éternel; après les avoir brisés et enlevés de là, il en jeta la poussière dans le torrent de Cédron. 13 Le roi souilla les hauts lieux qui étaient en face de Jérusalem, sur la droite de la montagne de perdition, et que Salomon, roi d’Israël, avait bâtis à Astarté, l’abomination des Sidoniens, à Kemosch, l’abomination de Moab, et à Milcom, l’abomination des fils d’Ammon. 14 Il brisa Ex 23:24;34:13.No 33:52.De 7:5,25;12:3.les statues et abattit les idoles, et il remplit d’ossements d’hommes la place qu’elles occupaient. 15 Il renversa aussi 1 R 12:32,33.l’autel qui était à Béthel, et le haut lieu qu’avait fait Jéroboam, fils de Nebath, qui avait fait pécher Israël; il brûla le haut lieu et le réduisit en poussière, et il brûla l’idole.
16 Josias, s’étant tourné et ayant vu les sépulcres qui étaient là dans la montagne, envoya prendre les ossements des sépulcres, et il les brûla sur l’autel et le souilla, 1 R 13:2.selon la parole de l’Éternel prononcée par l’homme de Dieu qui avait annoncé ces choses. 17 Il dit: Quel est ce monument que je vois? Les gens de la ville lui répondirent: C’est le sépulcre de l’homme de Dieu, qui est venu de Juda, et qui a crié contre l’autel de Béthel ces choses que tu as accomplies. 18 Et il dit: Laissez-le; que personne ne remue ses os! On conserva ainsi ses os avec les os du prophète qui était venu de Samarie. 19 Josias fit encore disparaître toutes les maisons des hauts lieux, 2 Ch 34:6.qui étaient dans les villes de Samarie, et qu’avaient faites les rois d’Israël pour irriter l’Éternel; il fit à leur égard entièrement comme il avait fait à Béthel. 20 Il immola sur les autels tous les prêtres des hauts lieux, qui étaient là, et il y brûla des ossements d’hommes. Puis il retourna à Jérusalem.
Célébration de la Pâque
21 Le roi donna cet ordre à tout le peuple: 2 Ch 35:1.Célébrez la Pâque en l’honneur de l’Éternel, votre Dieu, Ex 12:3.De 16:1.comme il est écrit dans ce livre de l’alliance. 22 Aucune Pâque pareille à celle-ci n’avait été célébrée depuis le temps où les juges jugeaient Israël et pendant tous les jours des rois d’Israël et des rois de Juda. 23 Ce fut la dix-huitième année du roi Josias qu’on célébra cette Pâque en l’honneur de l’Éternel à Jérusalem. 24 De plus, Josias fit Lé 19:31;20:27.De 18:11.És 8:19.disparaître ceux qui évoquaient les esprits et ceux qui prédisaient l’avenir, et les théraphim, et les idoles, et toutes les abominations qui se voyaient dans le pays de Juda et à Jérusalem, afin de mettre en pratique les paroles de la loi, écrites dans le livre que le sacrificateur Hilkija avait trouvé dans la maison de l’Éternel. 25 Avant Josias, il n’y eut point de roi qui, comme lui, revînt à l’Éternel de tout son cœur, de toute son âme et de toute sa force, selon toute la loi de Moïse; et après lui, il n’en a point paru de semblable. 26 Toutefois l’Éternel ne se désista point de l’ardeur de sa grande colère dont il était enflammé contre Juda, à cause de tout ce qu’avait fait Manassé pour l’irriter. 27 Et l’Éternel dit: J’ôterai aussi Juda de devant ma face 2 R 17:18,20;24:3.comme j’ai ôté Israël, et je rejetterai cette ville de Jérusalem que j’avais choisie, et la maison de laquelle j’avais dit: Là sera mon nom. 28 Le reste des actions de Josias, et tout ce qu’il a fait, cela n’est-il pas écrit dans le livre des Chroniques des rois de Juda? 29 De son temps, Pharaon Néco, roi d’Égypte, monta contre le roi d’Assyrie, vers le fleuve de l’Euphrate. Le roi Josias marcha à sa rencontre; et Pharaon le tua à Meguiddo, dès qu’il le vit. 30 Ses serviteurs l’emportèrent mort sur un char; ils l’amenèrent de Meguiddo à Jérusalem, et ils l’enterrèrent dans son sépulcre. 2 Ch 36:1.Et le peuple du pays prit Joachaz, fils de Josias; ils l’oignirent, et le firent roi à la place de son père.
Joachaz, Jojakim, Jojakin, rois de Juda
31 Joachaz avait vingt-trois ans lorsqu’il devint roi, et il régna trois mois à Jérusalem. Sa mère s’appelait Hamuthal, fille de Jérémie, de Libna. 32 Il fit ce qui est mal aux yeux de l’Éternel, entièrement comme avaient fait ses pères. 33 Pharaon Néco l’enchaîna à Ribla, dans le pays de Hamath, pour qu’il ne régnât plus à Jérusalem; et il mit sur le pays une contribution de cent talents d’argent et d’un talent d’or. 34 Et Pharaon Néco établit roi Éliakim, fils de Josias, à la place de Josias, son père, et il changea son nom en celui de Mt 1:11.Jojakim. Il prit Joachaz, qui alla en Égypte et y mourut. 35 Jojakim donna à Pharaon l’argent et l’or; mais il taxa le pays pour fournir cet argent, d’après l’ordre de Pharaon; il détermina la part de chacun et exigea du peuple du pays l’argent et l’or qu’il devait livrer à Pharaon Néco.
36 Jojakim avait vingt-cinq ans lorsqu’il devint roi, et il régna onze ans à Jérusalem. Sa mère s’appelait Zebudda, fille de Pedaja, de Ruma. 37 Il fit ce qui est mal aux yeux de l’Éternel, entièrement comme avaient fait ses pères.