He Pakanga ki Hīria
1 Nā, ka huihuia tāna ope katoa e Pēneharara kīngi o Hīria; e toru tekau mā rua ngā kīngi ōna hoa, me ngā hōiho, me ngā hāriata; nā, haere ana ia, ā, whakapaea ana a Hamaria, tauria ana e ia. 2 Nā, ka tonoa ētahi karere e ia ki a Āhapa kīngi o Īharaira, ki te pā, ā, ka mea ki a ia, "Ko te kupu tēnei a Pēneharara: 3 ‘Ko tāu hiriwa, ko tāu kōura, nāku ēnā; me āu wāhine, me āu tamariki, ngā mea papai, nāku ēnā.’ "
4 Nā, ka whakahoki te kīngi o Īharaira, ka mea, "Rite tonu ki tāu i mea nā, e tōku ariki, e te kīngi; nāu ahau me āku mea katoa."
5 Nā, ka hoki ngā karere, ka mea, "Ko te kupu tēnei a Pēneharara, e kī ana: I tono tāngata anō ahau ki a koe hei mea atu, ‘Me hōmai e koe tāu hiriwa, tāu kōura, āu wāhine, me āu tamariki.’ 6 Nā, kia pēnei āpōpō ka tonoa atu e ahau āku tāngata ki a koe, ki te rapu i roto i tōu whare, i ngā whare anō o āu tāngata. Nā, ko ngā mea katoa e minaminatia ana e ōu kanohi, tērā e tangohia mai i ō rātou ringa, ka maua mai."
7 Kātahi te kīngi o Īharaira ka karanga ki ngā kaumātua katoa o te whenua, ā, ka mea, "Kia āta whakaaro koutou, kia kite kei te rapu tēnei tangata i te kino; i tono tāngata mai hoki ia ki ahau mō āku wāhine, mō āku tamariki, mō tāku hiriwa, ā, mō tāku kōura; ā, kīhai i kaiponuhia e ahau ki a ia."
8 Nā, ka mea ngā kaumātua katoa, rātou ko te iwi katoa ki a ia, "Kaua e whakarongo, kaua e whakaae."
9 Kātahi ia ka mea ki ngā karere a Pēneharara, "Mea atu ki tōku ariki, ki te kīngi, ‘Ko ngā mea katoa i tono mai ai koe ki tāu pononga i te tuatahi, ka meatia e ahau; ko tēnei mea ia e kore e taea e ahau te mea.’ " Nā, haere ana ngā karere ki te whakahoki i te kupu.
10 Nā, ka tono tāngata anō a Pēneharara, ka mea: "Kia meatia mai tēnei e ngā atua ki ahau, me ērā atu mea, ki te rato i te puehu o Hamaria ngā ringa o te hunga katoa e whai ana i ahau."
11 Nā, ka whakahoki te kīngi o Īharaira, ka mea, "Kī atu ki a ia: ‘Kaua te tangata e whītiki ana i tōna pukupuku, e whakamanamana, e pērā me te tangata e wewete ana.’ "
12 I te rongonga o Pēneharara i tēnei kupu, i a ia e inu ana, rātou ko ngā kīngi i roto i ngā tēneti, ka mea ia ki āna tāngata: "Whakatikaia ā koutou ngohi!" Nā, whakatikaia ana ā rātou ngohi hei whawhai ki te pā.
Ka Whakawātia e tētahi Poropiti a Āhapa
13 Nā, ka whakatata mai tētahi poropiti ki a Āhapa kīngi o Īharaira, ka mea, "Ko tā Ihowā kupu tēnei, ‘Ka kite koe i tēnei ope nui katoa? Nanā, ka hoatu rātou e ahau āianei ki tōu ringa, ā, ka mōhio koe ko Ihowā ahau.’ "
14 Ā, ka mea a Āhapa, "Mā wai?"
Anō rā ko tērā, "Ko tā Ihowā kupu tēnei: ‘Mā ngā taitama o ngā rangatira o ngā kāwanatanga.’ "
Ā, ka mea ia, "Mā wai e tīmata te whawhai?"
Ā, ka mea tērā, "Māu."
15 Nā, ka whakaemia e ia ngā taitama a ngā rangatira o ngā kāwanatanga, e rua rau e toru tekau mā rua rātou. I muri i a rātou i whakaemia anō e ia te iwi katoa, arā ngā tama katoa a Īharaira, e whitu mano.
16 Nā, puta ana rātou i te poutūmārōtanga. Ko Pēneharara ia i te inu i roto i ngā tēneti, ā, haurangi iho, a ia me ngā kīngi, arā ko ngā kīngi e toru tekau mā rua, ōna whakauru. 17 Nā, ka puta tuatahi ko ngā taitama a ngā rangatira o ngā kāwanatanga.
Nā, ka tono tāngata a Pēneharara; ā, ka kōrero rātou ki a ia, ka mea, "He tāngata ēnei kua puta mai i Hamaria."
18 Anō rā ko tērā, "Ki te mea he hohou rongo i puta mai ai rātou, hopukia oratia; ki te mea anō he whawhai i puta mai ai, hopukia oratia."
19 Heoi, puta ana ēnei ki waho o te pā, ngā taitamariki o ngā kāwanatanga, me te ope i muri i a rātou. 20 Nā, patua ana e rātou tāna tangata, tāna tangata; ā, rere ana ngā Hīriani, whāia ana e Īharaira; ko Pēneharara ia kīngi o Hīria, i mawhiti i runga i te hōiho, rātou ko ngā kaieke hōiho. 21 Nā, ka puta te kīngi o Īharaira, ā, patua iho ngā hōiho me ngā hāriata; heoi patua ana ngā Hīriani, nui atu te parekura.
22 Nā, ka haere te poropiti ki te kīngi o Īharaira, ā, ka mea ki a ia, "Haere ki te whakakaha i a koe; kia mōhio hoki, kia mahara ki tāu e mea ai; ka taka hoki te tau, ka whakaekea koe e te kīngi o Hīria."
Te Huaki Tuarua o ngā Hīriani
23 Nā, ka mea ngā tāngata a te kīngi o Hīria ki a ia, "He atua maunga ō rātou atua; koia rātou i kaha ai i a tātou; kia whawhai ia tātou ki a rātou i te mānia, ka kaha tātou i a rātou. 24 Nā, ko tēnei tāu e mea ai: whakawāteatia atu ngā kīngi, tēnei, tēnei i tōna wāhi; ā, whakaritea ētahi rangatira hei whakakapi mō rātou. 25 Nā, taua tētahi ope, kia rite ki tēnei āu kua hinga nei, he hōiho, he hōiho, he hāriata, he hāriata, ā, ka whawhai tātou ki a rātou ki te mānia; tērā tātou e kaha i a rātou." Nā, rongo tonu ia ki tō rātou reo, ā, pērātia ana e ia.
26 Nā, i te takanga o te tau, ka whakaemia e Pēneharara ngā Hīriani, ā, haere ana ki Apeke ki te whawhai ki a Īharaira. 27 Nā, ka taua anō ngā tama a Īharaira, ā, ka whai kai, ā, ka haere ki te tū i a rātou. Ā, noho ana ngā tama a Īharaira i tō rātou ritenga atu, koia anō kei ngā kāhui iti e rua o ngā kūao koati; ko ngā Hīriani ia, kapi ana te whenua i a rātou.
28 Nā, ka haere te tangata a te Atua, ā, ka kōrero ki te kīngi o Īharaira, ka mea, "Ko te kupu tēnei a Ihowā: Kua mea nei ngā Hīriani, ‘He atua maunga a Ihowā, ehara ia i te atua raorao,’ nā, ka hoatu e ahau tēnei ope nui katoa ki tōu ringa, ā, ka mōhio koutou ko Ihowā ahau."
29 Nā, noho ana rātou, tētahi, tētahi, anga atu, anga mai, e whitu ngā rā; ā, i te whitu o ngā rā ka pipiri ki te whawhai. Nā, patua iho o ngā Hīriani e ngā tama a Īharaira kotahi rau mano i taua rā kotahi. 30 Ko ngā mōrehu ia i rere ki Apeke, ki roto ki te pā; ā, horo iho ana te taiepa ki runga ki ngā mano e rua tekau mā whitu o ngā mōrehu; ko Pēneharara ia i rere, ā, haere ana ki roto ki te pā ki tētahi rūma i roto rawa.
31 Nā, ka mea āna tāngata ki a ia, "Nanā, kua rongo mātou he kīngi tohu tāngata ngā kīngi o te whare o Īharaira; tēnā, kia makā iho e mātou he kākahu taratara ki ō mātou hope, me ētahi taura ki ō mātou mātenga, ā, kia haere atu ki te kīngi o Īharaira; tērā pea koe e whakaorangia e ia."
32 Heoi, whītikiria ana e rātou he kākahu taratara ki ō rātou hope, he taura hoki ki ō rātou mātenga; ā, ka haere ki te kīngi o Īharaira, ka mea: "E mea ana tāu pononga a Pēneharara: ‘Tēnā rā, kia ora ahau.’ "
Ā, ka mea tērā, "Kei te ora anō rānei ia? Ko tōku tuakana ia."
33 Nā, i āta whakarongo aua tāngata ki tāna, ā, hohoro tonu te hopu i tōna whakaaro, ā, ka mea, "Ko tōu tuakana rā, a Pēneharara."
Anō rā ko ia, "Haere koutou, tīkina atu ia." Heoi, ka puta mai a Pēneharara ki a ia, ā, ka mea tērā kia eke ia ki te hāriata.
34 Nā, ka mea a Pēneharara ki a ia, "Ko ngā pā i tangohia e tōku pāpā i tōu pāpā me whakahoki atu e ahau; ā, māu e hanga ētahi huanui māu ki Ramahiku kia rite ki a tōku pāpā i hanga ai ki Hamaria."
Anō rā ko Āhapa, "Me tuku koe e ahau i runga i tēnei kawenata." Nā, whakaritea ana he kawenata e rāua, ā, tukua ana ia.
Ka Whakawātia e tētahi Poropiti a Āhapa
35 Nā, ka mea tētahi tangata o ngā tama a ngā poropiti ki tōna hoa, he mea ki nā Ihowā, "Tēnā, patua ahau." Heoi, kīhai taua tangata i pai ki te patu i a ia.
36 Kātahi ka mea tērā ki a ia, "I te mea kīhai koe i whakarongo ki te reo o Ihowā, nā, mawehe atu ana koe i konei, ka patua koe e te raiona." Ā, nō te haerenga atu i tōna taha, ka tūtaki tētahi raiona ki a ia, patua iho.
37 Kātahi ka tūtaki ia ki tētahi atu tangata, ā, ka mea, "Tēnā, patua ahau." Nā, ka patu taua tangata i a ia, he patu i motu ai. 38 Heoi, haere ana taua poropiti, ā, tū ana i te ara, he whanga i te kīngi; i whakaahua kē hoki i a ia, ko tōna tīpare ki tōna mata. 39 Ā, i te kīngi e haere ana, ka karanga ia ki te kīngi, ka mea, "I haere tāu pononga ki waenganui o te whawhai; nā, ko te pekanga mai o tētahi tangata, kawea mai ana e ia tētahi tangata ki ahau, ka mea, ‘Tiakina tēnei tangata; ki te mea ka riro ia, ko koe ka mate hei ritenga mō tōna matenga; me utu rānei e koe kia kotahi taranata hiriwa.’ 40 Ā, i tāu pononga e mea noa ana i tēnei mea, i tērā mea, kua riro tērā."
Nā, ka mea te kīngi o Īharaira ki a ia, "Me pēnā te tikanga mōu; kua tika mai nā i a koe."
41 Nā, hohoro tonu te tango a tērā i te tīpare i ōna kanohi, ā, ka mōhio te kīngi o Īharaira ki a ia ko tētahi o ngā poropiti. 42 Nā, ka mea tērā ki a ia, "Ko te kupu tēnei a Ihowā: ‘Kua tukua atu nei i roto i tōu ringa tāku tangata i tukua pūtia atu nei e ahau ki te mate; nā, ko tōu matenga hei ritenga mō tōna matenga, me tōu iwi hei utu mō tōna iwi.’ " 43 Nā, pōuri ana, riri ana, te kīngi o Īharaira, ā, haere ana ki tōna whare; tae tonu atu ki Hamaria.
Victoire d’Achab sur Ben-Hadad, roi de Syrie
1 Ben-Hadad, roi de Syrie, rassembla toute son armée; il avait avec lui trente-deux rois, des chevaux et des chars. Il monta, mit le siège devant Samarie et l’attaqua. 2 Il envoya dans la ville des messagers à Achab, roi d’Israël, 3 et lui fit dire: Ainsi parle Ben-Hadad: Ton argent et ton or sont à moi, tes femmes et tes plus beaux enfants sont à moi. 4 Le roi d’Israël répondit: Roi, mon seigneur, comme tu le dis, je suis à toi avec tout ce que j’ai. 5 Les messagers retournèrent, et dirent: Ainsi parle Ben-Hadad: Je t’ai fait dire: Tu me livreras ton argent et ton or, tes femmes et tes enfants. 6 J’enverrai donc demain, à cette heure, mes serviteurs chez toi; ils fouilleront ta maison et les maisons de tes serviteurs, ils mettront la main sur tout ce que tu as de précieux, et ils l’emporteront. 7 Le roi d’Israël appela tous les anciens du pays, et il dit: Sentez bien et comprenez que cet homme nous veut du mal; car il m’a envoyé demander mes femmes et mes enfants, mon argent et mon or, et je ne lui avais pas refusé! 8 Tous les anciens et tout le peuple dirent à Achab: Ne l’écoute pas et ne consens pas. 9 Et il dit aux messagers de Ben-Hadad: Dites à mon seigneur le roi: Je ferai tout ce que tu as envoyé demander à ton serviteur la première fois; mais pour cette chose, je ne puis pas la faire. Les messagers s’en allèrent, et lui portèrent la réponse. 10 Ben-Hadad envoya dire à Achab: Que les dieux me traitent dans toute leur rigueur, si la poussière de Samarie suffit pour remplir le creux de la main de tout le peuple qui me suit! 11 Et le roi d’Israël répondit: Que celui qui revêt une armure ne se glorifie pas comme celui qui la dépose! 12 Lorsque Ben-Hadad reçut cette réponse, il était à boire avec les rois sous les tentes, et il dit à ses serviteurs: Faites vos préparatifs! Et ils firent leurs préparatifs contre la ville. 13 Mais voici, un prophète s’approcha d’Achab, roi d’Israël, et il dit: Ainsi parle l’Éternel: Vois-tu toute cette grande multitude? Je vais la livrer aujourd’hui entre tes mains, et tu sauras que je suis l’Éternel. 14 Achab dit: Par qui? Et il répondit: Ainsi parle l’Éternel: Par les serviteurs des chefs des provinces. Achab dit: Qui engagera le combat? Et il répondit: Toi. 15 Alors Achab passa en revue les serviteurs des chefs des provinces, et il s’en trouva deux cent trente-deux; et après eux, il passa en revue tout le peuple, tous les enfants d’Israël, et ils étaient sept mille. 16 Ils firent une sortie à midi. Ben-Hadad buvait et s’enivrait sous les tentes avec les trente-deux rois, ses auxiliaires. 17 Les serviteurs des chefs des provinces sortirent les premiers. Ben-Hadad s’informa, et on lui fit ce rapport: Des hommes sont sortis de Samarie. 18 Il dit: S’ils sortent pour la paix, saisissez-les vivants; et s’ils sortent pour le combat, saisissez-les vivants. 19 Lorsque les serviteurs des chefs des provinces et l’armée qui les suivait furent sortis de la ville, 20 chacun frappa son homme, et les Syriens prirent la fuite. Israël les poursuivit. Ben-Hadad, roi de Syrie, se sauva sur un cheval, avec des cavaliers. 21 Le roi d’Israël sortit, frappa les chevaux et les chars, et fit éprouver aux Syriens une grande défaite.
22 Alors le prophète s’approcha du roi d’Israël, et lui dit: Va, fortifie toi, examine et vois ce que tu as à faire; car, au retour de l’année, le roi de Syrie montera contre toi. 23 Les serviteurs du roi de Syrie lui dirent: Leur dieu est un dieu de montagnes; c’est pourquoi ils ont été plus forts que nous. Mais combattons-les dans la plaine, et l’on verra si nous ne serons pas plus forts qu’eux. 24 Fais encore ceci: ôte chacun des rois de son poste, et remplace-les par des chefs; 25 et forme-toi une armée pareille à celle que tu as perdue, avec autant de chevaux et autant de chars. Puis nous les combattrons dans la plaine, et l’on verra si nous ne serons pas plus forts qu’eux. Il les écouta, et fit ainsi. 26 L’année suivante, Ben-Hadad passa les Syriens en revue, et monta vers Aphek pour combattre Israël. 27 Les enfants d’Israël furent aussi passés en revue; ils reçurent des vivres, et ils marchèrent à la rencontre des Syriens. Ils campèrent vis-à-vis d’eux, semblables à deux petits troupeaux de chèvres, tandis que les Syriens remplissaient le pays. 28 L’homme de Dieu s’approcha, et dit au roi d’Israël: Ainsi parle l’Éternel: Parce que les Syriens ont dit: L’Éternel est un dieu des montagnes et non un dieu des vallées, je livrerai toute cette grande multitude entre tes mains, et vous saurez que je suis l’Éternel. 29 Ils campèrent sept jours en face les uns des autres. Le septième jour, le combat s’engagea, et les enfants d’Israël tuèrent aux Syriens cent mille hommes de pied en un jour. 30 Le reste s’enfuit à la ville d’Aphek, et la muraille tomba sur vingt-sept mille hommes qui restaient. Ben-Hadad s’était réfugié dans la ville, où il allait de chambre en chambre.
31 Ses serviteurs lui dirent: Voici, nous avons appris que les rois de la maison d’Israël sont des rois miséricordieux; nous allons mettre des sacs sur nos reins et des cordes à nos têtes, et nous sortirons vers le roi d’Israël: peut-être qu’il te laissera la vie. 32 Ils se mirent des sacs autour des reins et des cordes autour de la tête, et ils allèrent auprès du roi d’Israël. Ils dirent: Ton serviteur Ben-Hadad dit: Laisse-moi la vie! Achab répondit: Est-il encore vivant? Il est mon frère. 33 Ces hommes tirèrent de là un bon augure, et ils se hâtèrent de le prendre au mot et de dire: Ben-Hadad est ton frère! Et il dit: Allez, amenez-le. Ben-Hadad vint vers lui, et Achab le fit monter sur son char. 34 Ben-Hadad lui dit: Je te rendrai les villes que mon père a prises à ton père; et tu établiras pour toi des rues à Damas, comme mon père en avait établi à Samarie. Et moi, reprit Achab, je te laisserai aller, en faisant une alliance. Il fit alliance avec lui, et le laissa aller. 35 L’un des fils des prophètes dit à son compagnon, d’après l’ordre de l’Éternel: Frappe-moi, je te prie! Mais cet homme refusa de le frapper. 36 Alors il lui dit: Parce que tu n’as pas obéi à la voix de l’Éternel, voici, quand tu m’auras quitté, le lion te frappera. Et quand il l’eut quitté, le lion le rencontra et le frappa. 37 Il trouva un autre homme, et il dit: Frappe-moi, je te prie! Cet homme le frappa et le blessa. 38 Le prophète alla se placer sur le chemin du roi, et il se déguisa avec un bandeau sur les yeux. 39 Lorsque le roi passa, il cria vers lui, et dit: Ton serviteur était au milieu du combat; et voici, un homme s’approche et m’amène un homme, en disant: Garde cet homme; s’il vient à manquer, ta vie répondra de sa vie, ou tu paieras un talent d’argent! 40 Et pendant que ton serviteur agissait çà et là, l’homme a disparu. Le roi d’Israël lui dit: C’est là ton jugement; tu l’as prononcé toi-même. 41 Aussitôt le prophète ôta le bandeau de dessus ses yeux, et le roi d’Israël le reconnut pour l’un des prophètes. 42 Il dit alors au roi: Ainsi parle l’Éternel: Parce que tu as laissé échapper de tes mains l’homme que j’avais dévoué par interdit, 1 R 22:37,38.ta vie répondra de sa vie, et ton peuple de son peuple. 43 Le roi d’Israël s’en alla chez lui, triste et irrité, et il arriva à Samarie.