Pular para o conteúdo
Publicidade

1 Reis 22

LSG

Ka Whakatūpatoria a Ārapa e te Poropiti Mikaia

1 , e toru ō rātou tau e noho ana, ā, kāhore he whawhai a Hīria ki a Īharaira. 2 , i te toru o ngā tau ka haere iho a Iehohāpata kīngi o Hūrā ki raro, ki te kīngi o Īharaira.

3 , ka mea te kīngi o Īharaira ki āna tāngata, "E mōhio ana rānei koutou tātou Rāmoto Kireara, ā, e āta noho nei tātou, kāhore e tangohia e tātou i te ringa o te kīngi o Hīria?"

4 , ka mea ia ki a Iehohāpata, "Ka haere rānei koe, tāua ki Rāmoto Kireara ki te whawhai?"

Anō ko Iehohāpata ki te kīngi o Īharaira, "Ko ahau, ko koe, tāua tāua; ko tōku iwi, ko tōu iwi, rātou rātou; ko ōku hōiho, ko ōu hōiho, rite tonu." 5 I mea anō a Iehohāpata ki te kīngi o Īharaira, "Tēnā, rapua āianei tētahi kupu i a Ihowā."

6 Kātahi ka huihuia ngā poropiti e te kīngi o Īharaira, e whā rau aua tāngata. , ka mea ia ki a rātou, "Me haere rānei ahau ki Rāmoto Kireara ki te whawhai, kauaka rānei?"

Anō ko rātou; "Haere; te Ariki hoki e hōmai ki te ringa o te kīngi."

7 , ka mea a Iehohāpata, "Kāhore rānei tētahi atu i konei, tētahi poropiti a Ihowā, hei rapunga atu tātou?"

8 Anō ko te kīngi o Īharaira ki a Iehohāpata, "Tēnei anō tētahi, ko Mikaia tama a Imirā hei rapunga atu tātou i Ihowā. Otiia, e kino ana ahau ki a ia; kāhore hoki āna poropiti pai mōku; engari he kino."

, ka mea a Iehohāpata, "Kaua e pēnā te kupu a te kīngi."

9 Kātahi te kīngi o Īharaira ka karanga ki tētahi rangatira, ka mea, "Kia hohoro te tiki atu i a Mikaia tama a Imirā."

10 , ka noho te kīngi o Īharaira rāua ko Iehohāpata kīngi o Hūrā, tēnā i runga i tōna torōna, tēnā i runga i tōna torōna, rākai rawa ki ō rāua kākahu, i te wāhi takoto kau i te tomokanga ki te kūwaha o Hamaria; me te poropiti anō ngā poropiti katoa i rāua aroaro.

11 , ka meatia e Terekia tama a Kenāna ētahi haona rino māna, ā, ka mea ia, "Ko te kupu tēnei a Ihowā: Ka panā ngā Hīriani e koe ki ēnei ā poto noa."

12 Ā, pērā tonu te poropiti a ngā poropiti katoa, i mea rātou, "Haere ki Rāmoto Kireara, kia taea hoki tāu; kua hōmai hoki e Ihowā ki te ringa o te kīngi."

13 Ā, i kōrero te karere i haere ki te karanga i a Mikaia, i mea ki a ia, "Nanā, ko ngā kupu a ngā poropiti ki te kīngi kotahi tonu te māngai te pai. , kia rite tāu kupu ki tētahi o rātou, kia pai āu kōrero."

14 , ka mea a Mikaia, "E ora ana a Ihowā, inā, ko Ihowā e kōrero mai ai ki ahau, ko tāku tēnā e kōrero ai."

15 Ā, tōna taenga ki te kīngi, ka mea te kīngi ki a ia, "E Mikaia, me haere rānei mātou ki Rāmoto Kireara ki te whawhai, kaua rānei?"

Anō ko tērā ki a ia, "Haere, kia taea hoki tāu; kua hoatu hoki e Ihowā ki te ringa o te kīngi."

16 , ka mea te kīngi ki a ia, "Kia hia ianei āku whakaoati i a koe kia kāti āu e kōrero mai ai ki ahau, ko te mea pono anake, i runga i te ingoa o Ihowā?"

17 , ka tērā, "I kite ahau i a Īharaira katoa e marara noa ana i runga i ngā maunga, koia anō kei ngā hipi kāhore nei ō rātou kaitiaki, ā, i mea a Ihowā, Kāhore o ēnei ariki; kia hoki mārie tērā, tērā, ki ō rātou whare."

18 , ka mea te kīngi o Īharaira ki a Iehohāpata, "Kāhore ianei ahau i atu ki a koe, e kore e pai tāna poropiti mōku; engari he kino?"

19 , ka tērā, "reira whakarongo mai ki te kupu a Ihowā; i kite ahau i a Ihowā e noho ana i runga i tōna torōna, i te mano katoa anō o te rangi e ana i tōna taha ki matau, i tōna taha ki mauī. 20 , ka mea a Ihowā, Ko wai hei whakapati i a Āhapa kia haere ai, kia hinga ai ki Rāmoto Kireara?

", puta tēnei kupu, puta tēnei kupu. 21 , ka puta tētahi wairua, ka ki te aroaro o Ihowā, ka mea, Māku ia e whakapati.

22 "Ā, ka mea a Ihowā ki a ia, Me pēhea?

"Anō ko tērā, Me haere ahau, ā, hei wairua teka ahau i roto i ngā māngai o āna poropiti katoa.

", ka mea ia, Māu ia e whakapati, ka taea anō e koe; haere, meatia tāu .

23 ", kua hoatu ināianei e Ihowā he wairua teka ki te māngai o ēnei poropiti katoa āu, ā, kua kino Ihowā kōrero mōu."

24 , ka whakatata a Terekia tama a Kenāna, ka papaki i te pāpāringa o Mikaia, ka mea, "I hea te haerenga atu o te Wairua o Ihowā i ahau ki a koe kōrero ai?"

25 Anō ko Mikaia, "Tērā koe e kite i te e haere ai koe ki tētahi rūma i roto rawa piri ai."

26 , ka mea te kīngi o Īharaira, "Kawea atu a Mikaia, whakahokia ki a Amono rangatira o te , ki a Ioaha tama a te kīngi; 27 atu hoki, Ko te kupu tēnei a te kīngi: Hoatu tēnei ki te whare herehere, whāngaia ki te taro o te tangihanga, ki te wai o te tangihanga, kia hoki mai anō ahau i runga i te rangimārie."

28 Anō ko Mikaia, "Ki te hoki mai koe i runga i te rangimārie, ehara ahau i te kaiwhakapuaki i a Ihowā kōrero." I mea anō ia, "Whakarongo, e ngā iwi, e koutou katoa!"

Te Matenga o Āhapa

29 Heoi, haere ana te kīngi o Īharaira rāua ko Iehohāpata kīngi o Hūrā ki runga, ki Rāmoto Kireara. 30 , ka mea te kīngi o Īharaira ki a Iehohāpata, "Me whakaputa tōku āhua, ka haere ki te whawhai; ko koe ia kākahuria ōu kākahu." , whakaputa ana te kīngi o Īharaira i tōna āhua, ā, haere ana ki te whawhai.

31 , kua oti i te kīngi o Hīria te whakahau āna rangatira e toru tekau rua, ngā kaiwhakahaere o ana hāriata, kua mea, "Kaua e whawhai ki te iti, ki te rahi; engari ki te kīngi anake o Īharaira." 32 Ā, te kitenga o ngā rangatira o ngā hāriata i o Iehohāpata, ka mea rātou, "Koia anō tēnei te kīngi o Īharaira." , peka ana rātou ki a ia ki te whawhai ki a ia. , ko te hāmamatanga o Iehohāpata; 33 ā, i te kitenga o ngā rangatira o ngā hāriata ehara ia i te kīngi o Īharaira, hoki ana rātou i te whai i a ia.

34 , ka kūmea te kōpere e tētahi tangata, he mea noa iho, tonu te kīngi o Īharaira i waenga o te hononga iho o te pukupuku. , ka mea ia ki te kaiarataki o tana hāriata, "Tahuri tōu ringa; kawea atu ahau i roto i te ope; kua hoki ahau, he kino."

35 , ka rahi haere te whawhai i taua ; ā, he mea pupuri ake te kīngi i runga i te hāriata kia tonu atu ai ia ki ngā Hīriani; ā, i te ahiahi ka mate; , rere ana ngā toto o te tūnga ki te riu o te hāriata.

36 , ka te karanga puta noa i te ope i te mea ka te ; ko te kupu tēnei, "Ki tōna , ki tōna whenua, e tērā tangata, e tērā tangata!"

37 Heoi, ka mate te kīngi, ā, ka kawea ki Hamaria, tanumia iho e rātou te kīngi ki Hamaria. 38 Ā, i horoia te hāriata ki te poka wai i Hamaria; ā, mitikia ana ōna toto e ngā kurī; , he wāhi horoinga tērā ngā wāhine kairau; ko Ihowā ia i kōrero ai.

39 , ko ērā atu mahi a Āhapa me ngā mea katoa i mea ai ia, me te whare rei i hangā e ia, me ngā katoa i hangā e ia, kāhore ianei i tuhituhia ki te Pukapuka o ngā meatanga o Ngā o Ngā Kīngi o Īharaira? 40 , moe ana a Āhapa ki ōna mātua, ā, ko tāna tama, ko Ahatia, te kīngi i muri i a ia.

Ko Kīngi Iehohāpata o Hūrā

41 te whā o ngā tau o Āhapa kīngi o Īharaira i kīngi ai a Iehohāpata tama a Aha ki a Hūrā. 42 E toru tekau rima ngā tau o Iehohāpata i tōna kīngitanga, ā, e rua tekau rima ngā tau i kīngi ai ia ki Hiruhārama; ko te ingoa hoki o tōna whaea, ko Atupa, he tamāhine Hirihi.

43 Ā, i haere ia i ngā ara katoa o tōna pāpā, o Aha; kīhai i peka ; i mahi ia i te mea e tika ana ki Ihowā titiro. Otiia, kīhai ngā wāhi tiketike i whakakāhoretia; i patu whakahere anō te iwi, i tahu whakakakara ki ngā wāhi tiketike. 44 Ā, i houhia te rongo e Iehohāpata ki te kīngi o Īharaira.

45 , ko ērā atu meatanga a Iehohāpata me āna mahi toa, me āna whawhaitanga, kāhore ianei i tuhituhia ki te Pukapuka o ngā meatanga o Ngā o Ngā Kīngi o Hūrā? 46 I whakamōtītia atu anō e ia i te whenua ērā atu o te hunga whakahoroma i mahue nei i ngā o tōna pāpā, o Aha.

47 , i taua kāhore o Ēroma kīngi; he kāwana te kīngi.

48 Ā, i hangā ētahi kaipuke o Tarahihi e Iehohāpata hei tiki kōura ki Ōpira. Otiia kīhai i rere; i pakaru hoki ngā kaipuke ki Ehiono Kēpere. 49 Kātahi a Ahatia tama a Āhapa ka mea ki a Iehohāpata, "Kia eke tahi āku tāngata me āu tāngata ki runga ki ngā kaipuke." Otiia kīhai a Iehohāpata i pai.

50 , ka moe a Iehohāpata ki ōna mātua, ā, tanumia ana ki ōna mātua ki te o tōna tupuna, o Rāwiri; ā, ko tāna tama, ko Iehorama te kīngi i muri i a ia.

Ko Kīngi Ahatia o Īharaira

51 te tekau whitu o ngā tau o Iehohāpata kīngi o Hūrā i kīngi ai a Ahatia tama a Āhapa ki a Īharaira i Hamaria; ā, e rua ngā tau i kīngi ai ia ki a Īharaira.

52 Ā, i kino tāna mahi ki te aroaro o Ihowā, i haere hoki i te ara o tōna pāpā, i te ara o tōna whaea, i te ara anō o Ieropoama tama a Nēpata, i hara ai a Īharaira. 53 I mahi hoki ki a Paara, i koropiko ki a ia; i whakapātaritari i a Ihowā, i te Atua o Īharaira; rite tonu tāna ki ngā mea katoa i mea ai tōna pāpā.

Achab blessé à mort dans une expédition contre les Syriens

1 On resta trois ans sans qu’il y eût guerre entre la Syrie et Israël. 2 La troisième année, 2 Ch 18:1, 2, etc.Josaphat, roi de Juda, descendit auprès du roi d’Israël. 3 Le roi d’Israël dit à ses serviteurs: Savez-vous que Ramoth en Galaad est à nous? Et nous ne nous inquiétons pas de la reprendre des mains du roi de Syrie! 4 Et il dit à Josaphat: Veux-tu venir avec moi attaquer Ramoth en Galaad? Josaphat répondit au roi d’Israël: Nous irons, moi comme toi, mon peuple comme ton peuple, mes chevaux comme tes chevaux. 5 Puis Josaphat dit au roi d’Israël: Consulte maintenant, je te prie, la parole de l’Éternel. 6 Le roi d’Israël assembla les prophètes, au nombre d’environ quatre cents, et leur dit: Irai-je attaquer Ramoth en Galaad, ou dois-je y renoncer? Et ils répondirent: Monte, et le Seigneur la livrera entre les mains du roi. 7 Mais Josaphat dit: N’y a-t-il plus ici aucun prophète de l’Éternel, par qui nous puissions le consulter? 8 Le roi d’Israël répondit à Josaphat: Il y a encore un homme par qui l’on pourrait consulter l’Éternel; mais je le hais, car il ne me prophétise rien de bon, il ne prophétise que du mal: c’est Michée, fils de Jimla. Et Josaphat dit: Que le roi ne parle pas ainsi! 9 Alors le roi d’Israël appela un eunuque, et dit: Fais venir de suite Michée, fils de Jimla. 10 2 Ch 18:9.Le roi d’Israël et Josaphat, roi de Juda, étaient assis chacun sur son trône, revêtus de leurs habits royaux, dans la place à l’entrée de la porte de Samarie. Et tous les prophètes prophétisaient devant eux. 11 Sédécias, fils de Kenaana, s’était fait des cornes de fer, et il dit: Ainsi parle l’Éternel: Avec ces cornes tu frapperas les Syriens jusqu’à les détruire. 12 Et tous les prophètes prophétisaient de même, en disant: Monte à Ramoth en Galaad! Tu auras du succès, et l’Éternel la livrera entre les mains du roi. 13 Le messager qui était allé appeler Michée lui parla ainsi: Voici, les prophètes, d’un commun accord, prophétisent du bien au roi; que ta parole soit donc comme la parole de chacun d’eux! Annonce du bien! 14 Michée répondit: L’Éternel est vivant! J’annoncerai ce que l’Éternel me dira. 15 Lorsqu’il fut arrivé auprès du roi, le roi lui dit: Michée, irons-nous attaquer Ramoth en Galaad, ou devons-nous y renoncer? Il lui répondit: Monte! Tu auras du succès, et l’Éternel la livrera entre les mains du roi. 16 Et le roi lui dit: Combien de fois me faudra-t-il te faire jurer de ne me dire que la vérité au nom de l’Éternel? 17 Michée répondit: Je vois tout Israël dispersé sur les montagnes, comme des brebis qui n’ont point de berger; et l’Éternel dit: Ces gens n’ont point de maître, que chacun retourne en paix dans sa maison! 18 Le roi d’Israël dit à Josaphat: Ne te l’ai-je pas dit? Il ne prophétise sur moi rien de bon, il ne prophétise que du mal. 19 Et Michée dit: Écoute donc la parole de l’Éternel! 2 Ch 18:18. Job 1:6, etc.;2:1.J’ai vu l’Éternel assis sur son trône, et toute l’armée des cieux se tenant auprès de lui, à sa droite et à sa gauche. 20 Et l’Éternel dit: Qui séduira Achab, pour qu’il monte à Ramoth en Galaad et qu’il y périsse? Ils répondirent l’un d’une manière, l’autre d’une autre. 21 Et un esprit vint se présenter devant l’Éternel, et dit: Moi, je le séduirai. L’Éternel lui dit: Comment? 22 Je sortirai, répondit-il, et je serai un esprit de mensonge dans la bouche de tous ses prophètes. L’Éternel dit: Tu le séduiras, et tu en viendras à bout; sors, et fais ainsi! 23 Et maintenant, voici, l’Éternel a mis un esprit de mensonge dans la bouche de tous tes prophètes qui sont . Et l’Éternel a prononcé du mal contre toi. 24 Alors Sédécias, fils de Kenaana, s’étant approché, frappa Michée sur la joue, et dit: Par l’esprit de l’Éternel est-il sorti de moi pour te parler? 25 Michée répondit: Tu le verras au jour tu iras de chambre en chambre pour te cacher. 26 Le roi d’Israël dit: Prends Michée, et emmène-le vers Amon, chef de la ville, et vers Joas, fils du roi. 27 Tu diras: Ainsi parle le roi: Mettez cet homme en prison, et nourrissez-le du pain et de l’eau d’affliction, jusqu’à ce que je revienne en paix. 28 Et Michée dit: Si tu reviens en paix, l’Éternel n’a point parlé par moi. Il dit encore: Vous tous, peuples, entendez!

29 Le roi d’Israël et Josaphat, roi de Juda, montèrent à Ramoth en Galaad. 30 Le roi d’Israël dit à Josaphat: Je veux me déguiser pour aller au combat; mais toi, revêts-toi de tes habits. Et le roi d’Israël se déguisa, et alla au combat. 31 Le roi de Syrie avait donné cet ordre aux trente-deux chefs de ses chars: Vous n’attaquerez ni petits ni grands, mais vous attaquerez seulement le roi d’Israël. 32 Quand les chefs des chars aperçurent Josaphat, ils dirent: Certainement, c’est le roi d’Israël. Et ils s’approchèrent de lui pour l’attaquer. Josaphat poussa un cri. 33 Les chefs des chars, voyant que ce n’était pas le roi d’Israël, s’éloignèrent de lui. 34 Alors un homme tira de son arc au hasard, et frappa le roi d’Israël au défaut de la cuirasse. Le roi dit à celui qui dirigeait son char: Tourne, et fais-moi sortir du champ de bataille, car je suis blessé. 35 Le combat devint acharné ce jour-là. Le roi fut retenu dans son char en face des Syriens, et il mourut le soir. Le sang de la blessure coula dans l’intérieur du char. 36 Au coucher du soleil, on cria par tout le camp: Chacun à sa ville et chacun dans son pays! 37 Ainsi mourut le roi, qui fut ramené à Samarie; et on enterra le roi à Samarie. 38 Lorsqu’on lava le char à l’étang de Samarie, les chiens léchèrent le sang d’Achab, et les prostituées s’y baignèrent, selon la parole que l’Éternel avait prononcée. 39 Le reste des actions d’Achab, tout ce qu’il a fait, la maison d’ivoire qu’il construisit, et toutes les villes qu’il a bâties, cela n’est-il pas écrit dans le livre des Chroniques des rois d’Israël? 40 Achab se coucha avec ses pères. Et Achazia, son fils, régna à sa place.

Josaphat, roi de Juda

41 2 Ch 20:31.Josaphat, fils d’Asa, régna sur Juda, la quatrième année d’Achab, roi d’Israël. 42 Josaphat avait trente-cinq ans lorsqu’il devint roi, et il régna vingt cinq ans à Jérusalem. Sa mère s’appelait Azuba, fille de Schilchi. 43 Il marcha dans toute la voie d’Asa, son père, et ne s’en détourna point, faisant ce qui est droit aux yeux de l’Éternel. 44 Seulement, les hauts lieux ne disparurent point; le peuple offrait encore des sacrifices et des parfums sur les hauts lieux. 45 Josaphat fut en paix avec le roi d’Israël. 46 Le reste des actions de Josaphat, ses exploits et ses guerres, cela n’est-il pas écrit dans le livre des Chroniques des rois de Juda? 47 Il ôta du pays le reste des prostitués, qui s’y trouvaient encore depuis le temps d’Asa, son père. 48 Il n’y avait point de roi en Édom: c’était un intendant qui gouvernait. 49 Josaphat construisit des navires de Tarsis pour aller à Ophir chercher de l’or; mais il n’y alla point, parce que les navires se brisèrent à Étsjon-Guéber. 50 Alors Achazia, fils d’Achab, dit à Josaphat: Veux-tu que mes serviteurs aillent avec les tiens sur des navires? Et Josaphat ne voulut pas. 51 Josaphat se coucha avec ses pères, et il fut enterré avec ses pères dans la ville de David, son père. Et Joram, son fils, régna à sa place.

Achazia, roi d’Israël

52 Achazia, fils d’Achab, régna sur Israël à Samarie, la dix-septième année de Josaphat, roi de Juda. Il régna deux ans sur Israël. 53 Il fit ce qui est mal aux yeux de l’Éternel, et il marcha dans la voie de son père et dans la voie de sa mère, et dans la voie de Jéroboam, fils de Nebath, qui avait fait pécher Israël. 54 Il servit Baal et se prosterna devant lui, et il irrita l’Éternel, le Dieu d’Israël, comme avait fait son père.

Veja também