Pular para o conteúdo
Publicidade

1 Reis 18

LSG

Ko Irāia me ngā Poropiti o Paara

1 Ā, ka maha ngā , ka puta mai te kupu a Ihowā ki a Irāia i te toru o ngā tau; i mea ia, "Haere, whakakitea atu koe ki a Āhapa; ā, māku e hoatu he ua ki te whenua." 2 , haere ana a Irāia ki te whakakite i a ia ki a Āhapa.

Nui atu hoki te matekai o Hamaria. 3 , ka karanga a Āhapa ki a Opāria, kaitohutohu o tōna whare. (, he nui te wehi o Opāria ki a Ihowā; 4 ā, i Ietēpere hautopenga atu i ngā poropiti a Ihowā, , ka mau a Opāria ki ngā poropiti kotahi rau, ā, hunā ana e ia, takirima tekau ngā tāngata ki te ana kotahi, ā, whāngainga ana rātou e ia ki te taro, ki te wai.)

5 , ka mea a Āhapa ki a Opāria, "Haere puta noa i te whenua ki ngā puna wai katoa; ki ngā awa katoa; tērā pea ka kitea e tātou tētahi tarutaru e ora ai ngā hōiho me ngā muera; kei poto katoa ā tātou kararehe." 6 Heoi, ka wehea e rāua te whenua hei haerenga rāua; haere ana a Āhapa, tōna kotahi i tētahi ara, haere ana a Opāria, tōna kotahi i tētahi ara.

7 Ā, i a Opāria i te ara, , ko Irāia kua tūtaki ki a ia; ā, ka mōhio ia ki tērā, ka tāpapa, ka mea, "Ko koe rānei tēnā, e tōku Ariki, e Irāia?"

8 Anō ko ia ki a ia, "Ko ahau ; haere, kōrero atu ki tōu ariki, Ko Irāia tēnei."

9 , ka mea tērā, "He aha tōku hara i hoatu ai tāu pononga ki te ringa o Āhapa kia whakamatea? 10 E ora ana a Ihowā, tōu Atua, kāhore he iwi, he kīngitanga, i kore nei tōku ariki e tono tāngata ki reira ki te rapu i a koe; ā, i rātou meatanga mai, Kāhore nei,whakaoatitia iho e ia taua kīngitanga, taua iwi rānei, me kāhore rātou i kite i a koe. 11 , kua mea koe ināianei, Haere, kōrero atu ki tōu ariki, Ko Irāia tēnei.

12 ", ākuanei, kei tōku mawehenga atu i a koe, ka kāhakina atu koe e te Wairua o Ihowā ki te wāhi e kore ai ahau e mōhio; ā, i tōku taenga atu ki te whakaatu ki a Āhapa, ā, ka kore ia e kite i a koe, kātahi ahau ka patua e ia; heoi e wehi ana tāu pononga i a Ihowā, tōku tamarikitanga ake. 13 Kāhore ianei i kōrerotia ki tōku ariki tāku i mea ai i Ietēpere patunga i ngā poropiti a Ihowā, tāku hunanga i ngā poropiti kotahi rau a Ihowā, takirima tekau ngā tāngata ki roto i te ana kotahi, ā, whāngainga ana e ahau ki te taro, ki te wai? 14 Ā, ka mea mai koe ināianei, Haere, kōrero atu ki tōu ariki, "Ko Irāia tēnei." Ka patua hoki ahau e ia."

15 Anō ko Irāia ki a ia, "E ora ana a Ihowā o ngā mano e nei ahau i tōna aroaro, ko ā tēnei ahau puta ai ki a ia."

16 Heoi, haere ana a Opāria ki te whakatau i a Āhapa, ā, kōrerotia ana ki a ia. , haere ana a Āhapa ki te whakatau i a Irāia. 17 Ā, te kitenga o Āhapa i a Irāia, , ka mea a Āhapa ki a ia, "Ko koe tēnei, e te kaiwhakararuraru o Īharaira?"

18 Anō ko ia, "Kāhore i whakararurarutia e ahau a Īharaira; engari koe me te whare o tōu pāpā i koutou whakarerenga nei i ngā whakahau a Ihowā, i a koe ka whai nei i ngā Paara. 19 , tīkina āianei, huihuia mai a Īharaira katoa ki ahau ki Maunga Karamere, me ngā poropiti e whā rau e rima tekau a Paara, me ngā poropiti e whā rau o te Āhera, e kai ki te tēpu a Ietēpere."

20 Heoi, tono tāngata ana a Āhapa puta noa i ngā tama katoa a Īharaira, ā, whakaminea ana aua poropiti ki Maunga Karamere. 21 , ka whakatata a Irāia ki te iwi katoa, ka mea, "Kia pēhea te roa o koutou tāhurihuri ki ngā tikanga e rua? Ki te mea ko Ihowā te Atua, me whai ki a ia; ki te mea ia ko Paara, me whai ki a ia."

, kāhore he kupu i whakahokia e te iwi ki a ia.

22 Kātahi ka mea a Irāia ki te iwi, "Ko ahau anake kua mahue nei o ngā poropiti a Ihowā; e whā rau ia e rima tekau tāngata ngā poropiti a Paara.

23 ", me hōmai e rātou ētahi pūru mātou, kia rua, rātou e whiriwhiri tētahi pūru rātou, ka tapatapahi ai, ka whakaeke ai ki runga ki ngā wahie, kaua hoki he ahi e meatia atu. Māku hoki e taka tētahi pūru, e whakatakoto ki runga ki ngā wahie; e kore hoki e meatia atu he ahi. 24 Ā, koutou e karanga ki te ingoa o koutou atua; māku hoki e karanga ki te ingoa o Ihowā. , ko te Atua e utua ai te karanga ki te ahi, ko ia hei Atua."

, ka whakahoki te iwi katoa, ka mea, "Ka pai tēnā kupu."

25 , ka mea a Irāia ki ngā poropiti a Paara, "Whiriwhiria tētahi pūru koutou, takā; ko koutou ki mua, he tokomaha hoki koutou; ka karanga ai ki te ingoa o koutou atua; kaua hoki he ahi e meatia atu."

26 , ka tango rātou i te pūru i hoatu ki a rātou, ā, mahia ana e rātou. , ka karanga ki te ingoa o Paara o te ata iho anō ā taea noatia te poutūmārōtanga; i mea ai, "E Paara utua mai mātou karanga." Otiia kāhore he kupu, kīhai hoki i utua e tētahi.

Ā, tūpekepeke ana rātou i te āta i hangā nei. 27 Ā, i te poutūmārōtanga, ka tāwai a Irāia ki a rātou, ka mea, "Karanga, kia nui te reo; he atua hoki ia; kei te pūrākau pea ia, kei tahaki rānei, kei te ara rānei, tēnā rānei kei te moe, ā, me whakaara."

28 , nui atu rātou reo ki te karanga, ka haehae i a rātou ki te māripi, ki te oka, ko rātou tikanga hoki ia, ā, tārere noa ngā toto ki runga ki a rātou. 29 Heoi, kua tāwharara te , , ka poropiti rātou ā tae noa ki te whakaekenga o te ahiahi whakahere; otiia kāhore he reo, kīhai i utua te karanga, kāhore tētahi hei whakarongo.

30 , ka mea a Irāia ki te iwi katoa, "Neke mai ki ahau." , neke ana te iwi katoa ki a ia, , ka whakatikaia e ia te āta a Ihowā i turakina. 31 I mau hoki a Irāia ki ngā kōhatu kotahi tekau rua; rite tonu te maha ki ngā iwi o ngā tama a Hākopa, ki a ia nei te kupu a Ihowā, i nei, "Ko Īharaira hei ingoa mōu." 32 , hangā ana e ia aua kōhatu hei āta te ingoa o Ihowā; ā, keria ana he awa ki te taha o te āta ā taka noa, kia rua ngā mēhua purapura ka . 33 , whakapaia ana e ia ngā wahie, ā, tapatapahia ana te pūru, whakatakotoria ana ki runga ki ngā wahie. Ā, ka mea ia, "Whakakīia ētahi oko, kia whā, ki te wai, ka riringi ki runga ki te tahunga tinana, ki ngā wahie."

34 I mea anō ia, "Tēnā anō." , meatia anō e rātou.

I mea hoki ia, "Tuatorutia." , ka tuatorutia e rātou. 35 , ka rere te wai i ngā taha o te āta tawhio noa; whakakīia ana hoki e ia te waikeri ki te wai.

36 , i te whakaekenga o te ahiahi whakahere, ka whakatata a Irāia poropiti, ā, ka mea: "E Ihowā, e te Atua o Āperahama, o Īhaka, o Īharaira, kia mōhiotia i tēnei ko koe te Atua i roto i a Īharaira, ko ahau tāu pononga, ā, nāu te kupu i mea ai ahau ēnei mea katoa. 37 Whakarongo mai ki ahau, e Ihowā, whakarongo mai ki ahau, kia mōhio ai tēnei iwi ko te Atua koe, e Ihowā, nāu anō i whakahoki ō rātou ngākau ki muri nei."

38 , ko te tino takanga iho o te ahi a Ihowā, pau ake te tahunga tinana, me ngā wahie, me ngā kōhatu, me te puehu, mitikia ake ana anō hoki te wai i roto i te waikeri.

39 Ā, te kitenga o te iwi katoa, tāpapa ana, me te ake anō, "Ko Ihowā, ko ia te Atua; ko Ihowā, ko ia te Atua."

40 Kātahi ka mea a Irāia ki a rātou, "Hopukia ngā poropiti a Paara; kei mawhiti tētahi o rātou." , hopukia ana e rātou, ā, kawea ana e Irāia ki raro, ki te awa, ki Kihona, patua iho ki reira.

Te Mutunga o te Taurakitanga

41 , ka mea a Irāia ki a Āhapa, "Haere ki runga, ki te kai, ki te inu; he haruru ua hoki te rarā mai nei." 42 Heoi, haere ana a Āhapa ki te kai, ki te inu. Ko Irāia ia i piki ki te tihi o Karamere; ā, tāpapa ana ia ki te whenua, ko tōna mata i roto i ōna turi.

43 , ka mea ia ki tāna tangata, "Tēnā, piki atu ināianei, tirohia te ritenga atu o te moana."

, piki ana ia, titiro ana, ā, ka mea, "Kāhore kau he mea."

, ka mea anō tērā, "Hoki atu anō, kia whitu ngā hokinga."

44 Ā, i te whitu ka mea ia, "Nanā, he kapua nohinohi tērā te haere ake i roto i te moana; kei te kapu o te ringa tangata te rite."

, ka mea tērā, "Haere, mea atu ki a Āhapa, Whakanohoia tōu hāriata, ka haere ki raro; kei āraia koe e te ua."

45 , mea rawa ake kua pōuri te rangi i te kapua, i te hau, nui atu hoki te ua. , rere ana tērā a Āhapa i runga i te hāriata, ā, haere ana ki Ietereere. 46 Ā, i runga i a Irāia te ringa o Ihowā; , whītikiria ana e ia tōna hope, ā, rere ana i mua i a Āhapa ā tae noa ki Ietereere.

Élie devant Achab. Les prophètes de Baal

1 Bien des jours s’écoulèrent, et la parole de l’Éternel fut ainsi adressée à Élie, dans la troisième année: Va, présente-toi devant Achab, et je ferai tomber de la pluie sur la face du sol. 2 Et Élie alla, pour se présenter devant Achab. La famine était grande à Samarie. 3 Et Achab fit appeler Abdias, chef de sa maison. Or Abdias craignait beaucoup l’Éternel; 4 et lorsque Jézabel extermina les prophètes de l’Éternel, Abdias prit cent prophètes qu’il cacha cinquante par cinquante dans une caverne, et il les avait nourris de pain et d’eau. 5 Achab dit à Abdias: Va par le pays vers toutes les sources d’eau et vers tous les torrents; peut-être se trouvera-t-il de l’herbe, et nous conserverons la vie aux chevaux et aux mulets, et nous n’aurons pas besoin d’abattre du bétail. 6 Ils se partagèrent le pays pour le parcourir; Achab alla seul par un chemin, et Abdias alla seul par un autre chemin. 7 Comme Abdias était en route, voici, Élie le rencontra. Abdias, l’ayant reconnu, tomba sur son visage, et dit: Est-ce toi, mon seigneur Élie? 8 Il lui répondit: C’est moi; va, dis à ton maître: Voici Élie! 9 Et Abdias dit: Quel péché ai-je commis, pour que tu livres ton serviteur entre les mains d’Achab, qui me fera mourir? 10 L’Éternel est vivant! Il n’est ni nation ni royaume mon maître n’ait envoyé pour te chercher; et quand on disait que tu n’y étais pas, il faisait jurer le royaume et la nation que l’on ne t’avait pas trouvé. 11 Et maintenant tu dis: Va, dis à ton maître: Voici Élie! 12 Puis, lorsque je t’aurai quitté l’esprit de l’Éternel te transportera je ne sais ; et j’irai informer Achab, qui ne te trouvera pas, et qui me tuera. Cependant ton serviteur craint l’Éternel dès sa jeunesse. 13 N’a-t-on pas dit à mon seigneur ce que j’ai fait quand Jézabel tua les prophètes de l’Éternel? J’ai caché cent prophètes de l’Éternel, cinquante par cinquante dans une caverne, et je les ai nourris de pain et d’eau. 14 Et maintenant tu dis: Va, dis à ton maître: Voici Élie! Il me tuera. 15 Mais Élie dit: L’Éternel des armées, dont je suis le serviteur, est vivant! Aujourd’hui je me présenterai devant Achab.

16 Abdias, étant allé à la rencontre d’Achab, l’informa de la chose. Et Achab se rendit au-devant d’Élie. 17 A peine Achab aperçut-il Élie qu’il lui dit: Am 7:10.Est-ce toi, qui jettes le trouble en Israël? 18 Élie répondit: Je ne trouble point Israël; c’est toi, au contraire, et la maison de ton père, puisque vous avez abandonné les commandements de l’Éternel et que tu es allé après les Baals. 19 Fais maintenant rassembler tout Israël auprès de moi, à la montagne du Carmel, et aussi les quatre cent cinquante prophètes de Baal et les quatre cents prophètes d’Astarté qui mangent à la table de Jézabel. 20 Achab envoya des messagers vers tous les enfants d’Israël, et il rassembla les prophètes à la montagne du Carmel. 21 Alors Élie s’approcha de tout le peuple, et dit: Jusqu’à quand clocherez-vous des deux côtés? Jos 24:15.Si l’Éternel est Dieu, allez après lui; si c’est Baal, allez après lui! Le peuple ne lui répondit rien. 22 Et Élie dit au peuple: Je suis resté seul des prophètes de l’Éternel, et il y a quatre cent cinquante prophètes de Baal. 23 Que l’on nous donne deux taureaux; qu’ils choisissent pour eux l’un des taureaux, qu’ils le coupent par morceaux, et qu’ils le placent sur le bois, sans y mettre le feu; et moi, je préparerai l’autre taureau, et je le placerai sur le bois, sans y mettre le feu. 24 Puis invoquez le nom de votre dieu; et moi, j’invoquerai le nom de l’Éternel. Le dieu qui répondra par le feu, c’est celui-là qui sera Dieu. Et tout le peuple répondit, en disant: C’est bien! 25 Élie dit aux prophètes de Baal: Choisissez pour vous l’un des taureaux, préparez-le les premiers, car vous êtes les plus nombreux, et invoquez le nom de votre dieu; mais ne mettez pas le feu. 26 Ils prirent le taureau qu’on leur donna, et le préparèrent; et ils invoquèrent le nom de Baal, depuis le matin jusqu’à midi, en disant: Baal réponds nous! Mais il n’y eut ni voix ni réponse. Et ils sautaient devant l’autel qu’ils avaient fait. 27 A midi, Élie se moqua d’eux, et dit: Criez à haute voix, puisqu’il est dieu; il pense à quelque chose, ou il est occupé, ou il est en voyage; peut-être qu’il dort, et il se réveillera. 28 Et ils crièrent à haute voix, et ils se firent, selon leur coutume, des incisions avec des épées et avec des lances, jusqu’à ce que le sang coulât sur eux. 29 Lorsque midi fut passé, ils prophétisèrent jusqu’au moment de la présentation de l’offrande. Mais il n’y eut ni voix, ni réponse, ni signe d’attention. 30 Élie dit alors à tout le peuple: Approchez-vous de moi! Tout le peuple s’approcha de lui. Et Élie rétablit l’autel de l’Éternel, qui avait été renversé. 31 Il Jos 4:5,20.prit douze pierres d’après le nombre des tribus des fils de Jacob, auquel l’Éternel avait dit: Ge 32:28.2 R 17:34.Israël sera ton nom; 32 et il bâtit avec ces pierres un autel au nom de l’Éternel. Il fit autour de l’autel un fossé de la capacité de deux mesures de semence. 33 Il arrangea le bois, coupa le taureau par morceaux, et le plaça sur le bois. 34 Puis il dit: Remplissez d’eau quatre cruches, et versez-les sur l’holocauste et sur le bois. Il dit: Faites-le une seconde fois. Et ils le firent une seconde fois. Il dit: Faites-le une troisième fois. Et ils le firent une troisième fois. 35 L’eau coula autour de l’autel, et l’on remplit aussi d’eau le fossé. 36 Au moment de la présentation de l’offrande, Élie, le prophète, s’avança et dit: Éternel, Ex 3:6.Mt 22:32.Mc 12:26.Lu 20:37.Ac 7:32.Dieu d’Abraham, d’Isaac et d’Israël! Que l’on sache aujourd’hui que tu es Dieu en Israël, que je suis ton serviteur, et que j’ai fait toutes ces choses par ta parole! 37 Réponds-moi, Éternel, réponds-moi, afin que ce peuple reconnaisse que c’est toi, Éternel, qui es Dieu, et que c’est toi qui ramènes leur cœur! 38 Et le feu de l’Éternel tomba, et il consuma l’holocauste, le bois, les pierres et la terre, et il absorba l’eau qui était dans le fossé. 39 Quand tout le peuple vit cela, ils tombèrent sur leur visage et dirent: C’est l’Éternel qui est Dieu! C’est l’Éternel qui est Dieu! 40 Saisissez les prophètes de Baal, leur dit Élie; qu’aucun d’eux n’échappe! Et ils les saisirent. Élie les fit descendre au torrent de Kison, il les égorgea.

La pluie

41 Et Élie dit à Achab: Monte, mange et bois; car il se fait un bruit qui annonce la pluie. 42 Achab monta pour manger et pour boire. Mais Élie monta au sommet du Carmel; et, se penchant contre terre, il mit son visage entre ses genoux, 43 et dit à son serviteur: Monte, regarde du côté de la mer. Le serviteur monta, il regarda, et dit: Il n’y a rien. Élie dit sept fois: Retourne. 44 A la septième fois, il dit: Voici un petit nuage qui s’élève de la mer, et qui est comme la paume de la main d’un homme. Élie dit: Monte, et dis à Achab: Attelle et descends, afin que la pluie ne t’arrête pas. 45 En peu d’instants, le ciel s’obscurcit par les nuages, le vent s’établit, et il y eut une forte pluie. Achab monta sur son char, et partit pour Jizreel. 46 Et la main de l’Éternel fut sur Élie, qui se ceignit les reins et courut devant Achab jusqu’à l’entrée de Jizreel.

Veja também