Te Mārenatanga a Poaha rāua ko Rutu
1 Nā, ka haere a Poaha ki te kūwaha, ā, noho ana i reira. Nā, ko te whanaunga tata i kōrerotia rā e Poaha e haere ana. Kātahi tērā ka mea atu, "E! Ko koe tonu ia! Peka mai nei ki konei noho ai." Nā, ka peka atu ia, ā, noho ana.
2 Nā, ka tīkina e ia ētahi tāngata o ngā kaumātua o te pā, kotahi tekau, ā, ka mea, "E noho ki konei." Nā, noho ana rātou. 3 Nā, ka mea ia ki taua whanaunga tata, "E hokona ana e Naomi i haere mai nei i te whenua o Moapa, te wāhi o te māra i tō tātou tuakana, i a Erimereke. 4 Nā, ka whakaaro ahau, me whakaatu ki a koe, me te kī atu: Māu e hoko i te aroaro o ngā tāngata e noho nei, i te aroaro anō hoki o ngā kaumātua o tōku iwi. Ki te hokona e koe, hokona; ā, ki te kāhore e hokona, kōrerotia mai ki ahau, kia mōhio ai ahau; kāhore hoki he tangata hei hoko, ko koe anake, ā, ko ahau tō muri i a koe."
Nā, ka mea tērā, "Māku e hoko."
5 Kātahi a Poaha ka mea, "Ā te rā e hoko ai koe i te māra i te ringa o Naomi, e hoko ana hoki koe i a Rutu, i taua Moapi, i te wahine a te tūpāpaku, hei whakaara ingoa ake mō te tūpāpaku ki tōna wāhi tupu."
6 Nā, ka mea taua whanaunga tata, "E kore e taea te hoko e ahau māku; kei hē tōku kāinga tupu. Māu tāku hokonga e hoko; e kore hoki e taea te hoko e ahau."
7 Nā, i mua ko te tikanga tēnei i roto i a Īharaira mō ngā hoko mai anō, mō ngā whakawhiti, hei whakaū mō ngā mea katoa. Unuhia ai e tētahi tōna hū, ā, ka hoatu ki tōna hoa; ā, hei kaiwhakaatu tēnā i roto i a Īharaira.
8 Nā, ka mea taua whanaunga ki a Poaha, "Māu e hoko." Ā, unuhia ake e ia tōna hū.
9 Nā, ka mea a Poaha ki ngā kaumātua rātou ko te iwi katoa, "He kaititiro koutou i tēnei rā ki tāku hokonga mai i ngā mea katoa a Erimereke, i ngā mea katoa anō a Kiriono, a Maharono, i roto i te ringa o Naomi; 10 me Rutu Moapi hoki me te wahine a Maharono. Kua hokona mai ia e ahau hei wahine māku, hei whakaara ingoa ake mō te tūpāpaku ki tōna kāinga tupu, kei hautopea atu te ingoa o te tūpāpaku i roto i ōna tēina, i te kūwaha anō o tōna wāhi; ko koutou ngā kaititiro i tēnei rā."
11 Nā, ka mea ngā tāngata katoa i te kūwaha, rātou ko ngā kaumātua, "He kaititiro mātou. Mā Ihowā e mea tēnā wahine e haere mai nā ki tōu whare kia rite ki a Rahera rāua ko Rea, nā rāua nei i tū ai te whare o Īharaira. Kia nui anō hoki tāu mahi i Ēparata, kia whai ingoa koe i Pēterehema. 12 Hei te whare o Parete, whānau a Tāmara rāua ko Hūrā, te rite mō tōu whare, arā mō te uri e hōmai e Ihowā ki a koe i roto i tēnei kōtiro."
Ko Poaha me Ōna Uri
13 Nā, ka tango a Poaha i a Rutu, ā, waiho iho ia hei wahine māna. Nā, ka tae atu ia ki a ia, ā, ka meinga e Ihowā kia hapū; nā, kua whānau tāna tama. 14 Nā, ka mea ngā wāhine ki a Naomi, "Kia whakapaingia a Ihowā, kīhai nei i waiho i a koe i tēnei rā kia hapa i tētahi whanaunga tata; kia rangona anō tōna ingoa i roto i a Īharaira. 15 Māna hoki tōu wairua e whakahoki ake, ko ia hoki hei atawhai mō tōu rūruhitanga; he whānau hoki ia nā tāu hunaonga e aroha nei ki a koe, he nui kē nei tōna pai ki a koe i tō ngā tama tokowhitu."
16 Nā, ka tango a Naomi i taua tamaiti, ā, whakatakotoria ana ki tōna uma, ā, ko ia hei kaihikihiki mōna. 17 Nā, huaina ana he ingoa mōna e ngā wāhine e noho tata ana; i mea rātou, "Kua whānau tētahi tamaiti mā Naomi." Nā, huaina ana e rātou tōna ingoa ko Ōpere. Ko te pāpā tēnei o Hehe, pāpā o Rāwiri.
18 Nā, ko ngā whakatupuranga ēnei o Parete: 1 nā Parete ko Heterono; 19 nā Heterono ko Rame, nā Rame ko Aminarapa, 20 nā Aminarapa ko Nāhahona, nā Nāhahona ko Haramono, 21 nā Haramono ko Poaha, nā Poaha ko Ōpere, 22 nā Ōpere ko Hehe, nā Hehe ko Rāwiri.
Mariage de Ruth avec Boaz
1 Boaz monta à la porte, et s’y arrêta. Or voici, celui qui avait droit de rachat, et dont Boaz avait parlé, vint à passer. Boaz lui dit: Approche, reste ici, toi un tel. Et il s’approcha, et s’arrêta. 2 Boaz prit alors dix hommes parmi les anciens de la ville, et il dit: Asseyez-vous ici. Et ils s’assirent. 3 Puis il dit à celui qui avait le droit de rachat: Naomi, revenue du pays de Moab, a vendu la pièce de terre qui appartenait à notre frère Élimélec. 4 J’ai cru devoir t’en informer, et te dire: Acquiers-la, en présence des habitants et en présence des anciens de mon peuple. Si tu veux racheter, rachète; mais si tu ne veux pas, déclare-le-moi, afin que je le sache. Car il n’y a personne avant toi qui ait le droit de rachat, et je l’ai après toi. Et il répondit: je rachèterai. 5 Boaz dit: Le jour où tu acquerras le champ de la main de Naomi, tu l’acquerras en même temps de Ruth la Moabite, femme du défunt, pour relever le nom du défunt dans son héritage. 6 Et celui qui avait le droit de rachat répondit: Je ne puis pas racheter pour mon compte, crainte de détruire mon héritage; prends pour toi mon droit de rachat, car je ne puis pas racheter. 7 De 25:7.Autrefois en Israël, pour valider une affaire quelconque relative à un rachat ou à un échange, l’un ôtait son soulier et le donnait à l’autre: cela servait de témoignage en Israël. 8 Celui qui avait le droit de rachat dit donc à Boaz: Acquiers pour ton compte! Et il ôta son soulier. 9 Alors Boaz dit aux anciens et à tout le peuple: Vous êtes témoins aujourd’hui que j’ai acquis de la main de Naomi tout ce qui appartenait à Élimélec, à Kiljon et à Machlon, 10 et que je me suis également acquis pour femme Ruth la Moabite, femme de Machlon, pour relever le nom du défunt dans son héritage, et afin que le nom du défunt ne soit point retranché d’entre ses frères et de la porte de son lieu. Vous en êtes témoins aujourd’hui! 11 Tout le peuple qui était à la porte et les anciens dirent: Nous en sommes témoins! Que l’Éternel rende la femme qui entre dans ta maison semblable à Ge 29:32, etc.;30:24,25;35:17,18.Rachel et à Léa, qui toutes les deux ont bâti la maison d’Israël! Manifeste ta force dans Éphrata, et fais-toi un nom dans Bethléhem! 12 Puisse la postérité que l’Éternel te donnera par cette jeune femme rendre ta maison semblable à la maison de Ge 38:29.1 Ch 2:4.Mt 1:3.Pérets, qui fut enfanté à Juda par Tamar!
13 Boaz prit Ruth, qui devint sa femme, et il alla vers elle. L’Éternel permit à Ruth de concevoir, et elle enfanta un fils. 14 Les femmes dirent à Naomi: Béni soit l’Éternel, qui ne t’a point laissé manquer aujourd’hui d’un homme ayant droit de rachat, et dont le nom sera célébré en Israël! 15 Cet enfant restaurera ton âme, et sera le soutien de ta vieillesse; car ta belle-fille, qui t’aime, l’a enfanté, elle qui vaut mieux pour toi que sept fils. 16 Naomi prit l’enfant et le mit sur son sein, et elle fut sa garde. 17 Les voisines lui donnèrent un nom, en disant: Un fils est né à Naomi! Et elles l’appelèrent Obed. Ce fut le père d’Isaï père de David.
Généalogie de David
18 Voici la postérité de Pérets. 1 Ch 2:5.Mt 1:3.Pérets engendra Hetsron; 19 Hetsron engendra Ram; Ram engendra Amminadab; 20 Amminadab engendra Nachschon; Nachschon engendra Salmon; 21 Salmon engendra Boaz; Boaz engendra Obed; 22 Obed engendra Isaï; et Isaï engendra David.