Pular para o conteúdo
Publicidade

Rute 1

LSG

Ka Haere te Whānau a Erimereke ki Moapa

1 , i ngā i whakarite ai ngā kaiwhakarite, kua te matekai ki te whenua, ā, ka haere tētahi tangata o Pēterehema Hūrā ki te whenua o Moapa noho ai; a ia, tāna wahine, me āna tama tokorua. 2 , ko te ingoa o taua tangata, ko Erimereke, ko Naomi hoki te ingoa o tāna wahine; ko ngā ingoa hoki o āna tama tokorua, ko Maharono, ko Kiriono, he Ēparati rātou, Pēterehema Hūrā. , haere ana ki te whenua o Moapa, ā, noho ana i reira.

3 , ka mate a Erimereke, te tahu a Naomi, ā, mahue iho ko ia, rātou ko āna tama tokorua. 4 , ka tango wāhine rāua rāua i roto i ngā wāhine o Moapa; ko Oropa te ingoa o tētahi, ko Rutu te ingoa o tētahi, ā, noho ana i reira, kotahi tekau ngā tau. 5 , ka mate rāua tokorua, ā, Maharono rāua ko Kiriono, ā, ko te wahine anake te putanga o āna tama tokorua, o tāna tahu.

Ka Hoki mai a Naomi rāua ko Rutu ki Pēterehema

6 Kātahi ia ka whakatika, rātou ko āna hunaonga, ā, hoki ana i te whenua o Moapa; i rongo hoki i te whenua o Moapa kua titiro mai a Ihowā ki tāna iwi, kua hoatu e ia he taro rātou. 7 Heoi, haere atu ana ia i te wāhi i noho ai, rātou tahi ko āna hunaonga tokorua, ā, haere ana i te ara, hoki ana ki te whenua o Hūrā.

8 , ka mea a Naomi ki āna hunaonga tokorua, "E hoki ki ngā whare o ō kōrua whaea. Ihowā kōrua e atawhai; kia rite tāna ki kōrua mahi ki ngā tūpāpaku, ki ahau hoki. 9 Ihowā e hōmai ki a kōrua kia kite kōrua i te okiokinga i roto i te whare o tāna tahu, o tāna tahu."

, ka kihi ia i a rāua, ā, rahi noa atu ō rātou reo ki te tangi. 10 , ka mea rāua ki a ia, "Engari me hoki tahi tātou ki tōu iwi."

11 Anō ko Naomi, "Hoki atu, e āku tamāhine; kia haere tahi kōrua i ahau hei aha? He tama anō ianei ēnei kei roto i tōku kōpū hei tāne kōrua? 12 Hoki atu, e āku tamāhine, haere, kua rūruhitia nei hoki ahau, ā, e kore e whai tahu. Me i ahau, Kei te tūmanako ahau, tērā anō ahau e whai tāne i tēnei , ā, ka whānau anō he tama māku. 13 Tērā rānei kōrua e tatari ki a rāua kia kaumātua anō? Tērā rānei e mau tonu kōrua ki a rāua, ā, e whakakāhore ki te tāne? Kāhore, e āku tamāhine, nui noa atu hoki tōku pōuri ina whakaaro ki a kōrua; te ringa hoki o Ihowā kua puta mai nei ki ahau."

14 , ka puaki anō rātou reo, ā, ka tangi. , ka kihi a Oropa i tōna hungawai; ko Rutu ia i piri ki a ia.

15 , ka mea ia, "Nanā, kua hoki tōu taokete ki tōna iwi, ki ōna atua; hoki atu, whāia tōu taokete."

16 , ka mea a Rutu, "Kaua e tohe ki ahau kia whakarērea koe, kia hoki atu i te whai i a koe! te mea ka haere ahau ki tāu wāhi e haere ai, ka noho hoki ki tāu wāhi e noho ai; ko tōu iwi hei iwi mōku, ko tōu Atua hei Atua mōku. 17 Ka mate ahau ki te wāhi e mate ai koe ka tanumia hoki ki reira. Kia meatia tēnei e Ihowā ki ahau, ētahi atu mea anō hoki, inā, ko te mate anake hei wehe i a tāua." 18 Ā, i tōna kitenga e ū ana tōna ngākau kia haere tahi rāua, mutu ake tāna kōrero ki a ia.

19 Heoi, haere ana rāua tokorua, ā tae noa ki Pēterehema. Ā, ka tae rāua ki Pēterehema, , ka oho katoa te ki a rāua, ka mea ngā wāhine, "Ko Naomi tēnei?"

20 , ka mea ia ki a rātou, "Kaua ahau e karangatia, ko Naomi; ko Mara koutou e karanga ai ki ahau; he kawa rawa hoki te Kaha Rawa mahi ki ahau. 21 tonu ahau i tōku haerenga atu; , kua whakahokia kautia mai e Ihowā. te aha ahau i karangatia ai ko Naomi e koutou, kua whakaaturia nei hoki tōku e Ihowā, kua tūkinotia ahau e te Kaha Rawa?"

22 Heoi, hoki mai ana a Naomi rāua tahi ko tāna hunaonga, ko Rutu Moapi hoki ana i te whenua o Moapa; ā, haere ana ki Pēterehema i te tīmatanga o te kotinga pārei.

Attachement de Ruth pour Naomi, sa belle-mère

1 Du temps des juges, il y eut une famine dans le pays. Un homme de Bethléhem de Juda partit, avec sa femme et ses deux fils, pour faire un séjour dans le pays de Moab. 2 Le nom de cet homme était Élimélec, celui de sa femme Naomi, et ses deux fils s’appelaient Machlon et Kiljon; ils étaient Éphratiens, de Bethléhem de Juda. Arrivés au pays de Moab, ils y fixèrent leur demeure. 3 Élimélec, mari de Naomi, mourut, et elle resta avec ses deux fils. 4 Ils prirent des femmes Moabites, dont l’une se nommait Orpa, et l’autre Ruth, et ils habitèrent environ dix ans. 5 Machlon et Kiljon moururent aussi tous les deux, et Naomi resta privée de ses deux fils et de son mari.

6 Puis elle se leva, elle et ses belles-filles, afin de quitter le pays de Moab, car elle apprit au pays de Moab que l’Éternel avait visité son peuple et lui avait donné du pain. 7 Elle sortit du lieu qu’elle habitait, accompagnée de ses deux belles-filles, et elle se mit en route pour retourner dans le pays de Juda. 8 Naomi dit alors à ses deux belles-filles: Allez, retournez chacune à la maison de sa mère! Que l’Éternel use de bonté envers vous, comme vous l’avez fait envers ceux qui sont morts et envers moi! 9 Que l’Éternel vous fasse trouver à chacune du repos dans la maison d’un mari! Et elle les baisa. Elles élevèrent la voix, et pleurèrent; 10 et elles lui dirent: Non, nous irons avec toi vers ton peuple. 11 Naomi, dit: Retournez, mes filles! Pourquoi viendriez-vous avec moi? Ai-je encore dans mon sein des fils qui puissent devenir vos maris? 12 Retournez, mes filles, allez! Je suis trop vieille pour me remarier. Et quand je dirais: J’ai de l’espérance; quand cette nuit même je serais avec un mari, et que j’enfanterais des fils, 13 attendriez-vous pour cela qu’ils eussent grandi, refuseriez-vous pour cela de vous marier? Non, mes filles! Car à cause de vous je suis dans une grande affliction de ce que la main de l’Éternel s’est étendue contre moi. 14 Et elles élevèrent la voix, et pleurèrent encore. Orpa baisa sa belle-mère, mais Ruth s’attacha à elle. 15 Naomi dit à Ruth: Voici, ta belle-sœur est retournée vers son peuple et vers ses dieux; retourne, comme ta belle-sœur. 16 Ruth répondit: Ne me presse pas de te laisser, de retourner loin de toi! tu iras j’irai, tu demeureras je demeurerai; ton peuple sera mon peuple, et ton Dieu sera mon Dieu; 17 tu mourras je mourrai, et j’y serai enterrée. Que l’Éternel me traite dans toute sa rigueur, si autre chose que la mort vient à me séparer de toi! 18 Naomi, la voyant décidée à aller avec elle, cessa ses instances. 19 Elles firent ensemble le voyage jusqu’à leur arrivée à Bethléhem. Et lorsqu’elles entrèrent dans Bethléhem, toute la ville fut émue à cause d’elles, et les femmes disaient: Est-ce Naomi? 20 Elle leur dit: Ne m’appelez pas Naomi; appelez-moi Mara, car le Tout-Puissant m’a remplie d’amertume. 21 J’étais dans l’abondance à mon départ, et l’Éternel me ramène les mains vides. Pourquoi m’appelleriez-vous Naomi, après que l’Éternel s’est prononcé contre moi, et que le Tout-Puissant m’a affligée? 22 Ainsi revinrent du pays de Moab Naomi et sa belle-fille, Ruth la Moabite. Elles arrivèrent à Bethléhem au commencement de la moisson des orges.

Veja também

Rute
Ver todos os capítulos de Rute