Pular para o conteúdo
Publicidade

1 Reis 17

LSG

Ka Poropiti a Irāia i te Taurakitanga

1 , ka mea a Irāia Tihipi, ngā tāngata o Kireara, ki a Āhapa, "E ora ana a Ihowā, te Atua o Īharaira, kei tōna aroaro nei ahau e ana, e kore ēnei tau e whai tōmairangi, e whai ua; engari tāku kupu anake."

2 , ka puta te kupu a Ihowā ki a ia, ka mea, 3 "Haere atu i konei, anga atu whaka te rāwhiti, ka piri ki te awa ki Keriti, e aro nui atu ki Horano. 4 Ā, kei te awa he wai mōu; kua oti hoki ngā raweni te whakahau e ahau hei whāngai i a koe i reira."

5 , haere ana ia, meatia ana Ihowā i kōrero ai; i haere hoki, ā, noho ana ki te taha o te awa, o Keriti, e aro nui nei ki Horano. 6 Ā, ngā raweni i kawe mai he taro, he kikokiko māna i te ata, he taro, he kikokiko māna i te ahiahi; te awa hoki tōna wai. 7 Nāwai ā kei ētahi mai, ka maroke te awa, kāhore hoki he ua o te whenua.

Ko Irāia rāua ko te Pouaru kei Harepata

8 , ka puta mai te kupu a Ihowā ki a ia, ka mea: 9 "Whakatika, haere ki Harepata o Hairona, ki reira noho ai. Nanā, kua oti tētahi wahine pouaru o reira te whakahau e ahau hei whāngai i a koe ki reira."

10 , whakatika ana ia, haere ana ki Harepata. Ā, tōna taenga atu ki te kūwaha o te , , ko tētahi wahine i reira, he pouaru, e kohikohi rākau ana. Ā, ka karanga atu ia ki a ia ka mea, "Mauria mai he wai mōku i roto i te oko, hei inu māku." 11 , haere ana tērā ki te tiki, ā, ka karanga anō ia ki a ia, "Tēnā tētahi wāhi taro maua mai i tōu ringa māku."

12 , ka mea ia, "E ora ana a Ihowā, tōu Atua, kāhore āku keke; engari he kutanga parāoa i roto i te oko, me tētahi hinu, he iti nei, i roto i te ipu, e kohikohi ana anō tēnei ahau i ngā rākau e rua, kia haere ai ahau ki te taka i taua mea māua ko tāku tama, māua kai atu, ka mate ai."

13 , ka mea a Irāia ki a ia, "Kaua e wehi, tīkina, meatia tāu i mai ; otiia, mātua hangā mai tētahi wāhi hei keke māku, kia nohinohi, ka mau mai ai ki ahau; ā muri iho ka hangā kōrua ko tāu tama. 14 Ko te kupu hoki tēnei a Ihowā, a te Atua o Īharaira: E kore e pau te oko parāoa, e kore anō te ipu hinu e poto ā taea noatia te e hōmai ai e Ihowā he ua ki te mata o te whenua."

15 , haere ana ia; meatia ana Irāia i ai, ā, kai ana rāua, me tōna whare anō, i ngā maha. 16 Kīhai te oko parāoa i hemo, kīhai hoki te ipu hinu i poto, rite tonu ki te kupu a Ihowā i kōrerotia e Irāia.

Ka Whakahouora a Irāia i te Tama o te Pouaru

17 Ā, i muri i ēnei mea ka takoto mate te tama a taua wahine nōna nei te whare; nui atu te kaha o tōna mate, kāhore noa iho he manawa i mahue i roto i a ia. 18 , ka mea ia ki a Irāia, "He aha tāku ki a koe, e te tangata a te Atua? I haere mai koe ki ahau kia whakamaharatia mai ōku , ki te whakamate hoki i tāku tama!"

19 , ka mea tērā ki a ia, "Hōmai tāu tamaiti ki ahau." , tangohia ana e ia i tōna uma, ā, kawea ana ki te rūma i runga, ki te wāhi i noho ai ia, whakatakotoria ana e ia ki tōna moenga. 20 , ka karanga ia ki a Ihowā, ka mea, "E Ihowā, e tōku Atua, kua meatia anō hoki e koe he kino ki tēnei pouaru e noho nei ahau ki a ia, i tāna tama ka whakamatea nei?" 21 , whārōrō ana ia, e toru ngā whārōrōtanga ki runga ki te tamaiti, ā, ka karanga ki a Ihowā, ka mea, "E Ihowā, e tōku Atua, kia hoki mai te wairua o tēnei tamaiti ki roto ki a ia."

22 , rongo tonu a Ihowā ki te reo o Irāia; ā, hoki ana te wairua o te tamaiti ki roto ki a ia, , kua ora. 23 , ka mau a Irāia ki te tamaiti, ā, kawea atu ana i taua rūma ki raro, ki te whare, ā, hoatu ana ki tōna whaea; ā, ka mea a Irāia, "Titiro, kei te ora tāu tama."

24 , ka mea te wahine ki a Irāia, "Kātahi rawa ahau ka mōhio he tangata koe te Atua, he pono anō te kupu a Ihowā i tōu māngai."

Le prophète Élie. Annonce d’une sécheresse. Élie près du torrent de Kerith

1 Élie, le Thischbite, l’un des habitants de Galaad, dit à Achab: L’Éternel est vivant, le Dieu d’Israël, dont je suis le serviteur! Ja 5:17.il n’y aura ces années-ci ni rosée ni pluie, sinon à ma parole. 2 Et la parole de l’Éternel fut adressée à Élie, en ces mots: 3 Pars d’ici, dirige-toi vers l’orient, et cache-toi près du torrent de Kerith, qui est en face du Jourdain. 4 Tu boiras de l’eau du torrent, et j’ai ordonné aux corbeaux de te nourrir . 5 Il partit et fit selon la parole de l’Éternel, et il alla s’établir près du torrent de Kerith, qui est en face du Jourdain. 6 Les corbeaux lui apportaient du pain et de la viande le matin, et du pain et de la viande le soir, et il buvait de l’eau du torrent. 7 Mais au bout d’un certain temps le torrent fut à sec, car il n’était point tombé de pluie dans le pays.

Élie chez la veuve de Sarepta

8 Alors la parole de l’Éternel lui fut adressée en ces mots: 9 Lève-toi, va Lu 4:25,26.à Sarepta, qui appartient à Sidon, et demeure . Voici, j’y ai ordonné à une femme veuve de te nourrir. 10 Il se leva, et il alla à Sarepta. Comme il arrivait à l’entrée de la ville, voici, il y avait une femme veuve qui ramassait du bois. Il l’appela, et dit: Va me chercher, je te prie, un peu d’eau dans un vase, afin que je boive. 11 Et elle alla en chercher. Il l’appela de nouveau, et dit: Apporte-moi, je te prie, un morceau de pain dans ta main. 12 Et elle répondit: L’Éternel, ton Dieu, est vivant! Je n’ai rien de cuit, je n’ai qu’une poignée de farine dans un pot et un peu d’huile dans une cruche. Et voici, je ramasse deux morceaux de bois, puis je rentrerai et je préparerai cela pour moi et pour mon fils; nous mangerons, après quoi nous mourrons. 13 Élie lui dit: Ne crains point, rentre, fais comme tu as dit. Seulement, prépare-moi d’abord avec cela un petit gâteau, et tu me l’apporteras; tu en feras ensuite pour toi et pour ton fils. 14 Car ainsi parle l’Éternel, le Dieu d’Israël: La farine qui est dans le pot ne manquera point et l’huile qui est dans la cruche ne diminuera point, jusqu’au jour l’Éternel fera tomber de la pluie sur la face du sol. 15 Elle alla, et elle fit selon la parole d’Élie. Et pendant longtemps elle eut de quoi manger, elle et sa famille, aussi bien qu’Élie. 16 La farine qui était dans le pot ne manqua point, et l’huile qui était dans la cruche ne diminua point, selon la parole que l’Éternel avait prononcée par Élie.

17 Après ces choses, le fils de la femme, maîtresse de la maison, devint malade, et sa maladie fut si violente qu’il ne resta plus en lui de respiration. 18 Cette femme dit alors à Élie: Qu’y a-t-il entre moi et toi, homme de Dieu? Es-tu venu chez moi pour rappeler le souvenir de mon iniquité, et pour faire mourir mon fils? 19 Il lui répondit: Donne-moi ton fils. Et il le prit du sein de la femme, le monta dans la chambre haute il demeurait, et le coucha sur son lit. 20 Puis il invoqua l’Éternel, et dit: Éternel, mon Dieu, est-ce que tu affligerais, au point de faire mourir son fils, même cette veuve chez qui j’ai été reçu comme un hôte? 21 Et il s’étendit trois fois sur l’enfant, invoqua l’Éternel, et dit: Éternel, mon Dieu, je t’en prie, que l’âme de cet enfant revienne au-dedans de lui! 22 L’Éternel écouta la voix d’Élie, et l’âme de l’enfant revint au-dedans de lui, et il fut rendu à la vie. 23 Élie prit l’enfant, le descendit de la chambre haute dans la maison, et le donna à sa mère. Et Élie dit: Vois, ton fils est vivant. 24 Et la femme dit à Élie: Je reconnais maintenant que tu es un homme de Dieu, et que la parole de l’Éternel dans ta bouche est vérité.

Veja também