Pular para o conteúdo
Publicidade

1 Reis 1

LSG

Ko Kīngi Rāwiri i tōna Koroheketanga

1 , kua koroheketia a Kīngi Rāwiri, kua maha ōna ; ā, hīpokina ana ia e rātou ki te kākahu; heoi kīhai i mahana. 2 reira ka mea atu āna tāngata ki a ia, "Me rapu tētahi kōtiro, he wāhina, tōku ariki, te kīngi; ā, me ia i mua i te kīngi, māna hoki ia e atawhai; ā, me takoto ia ki tōu uma, kia mahana ai tōku ariki, te kīngi."

3 Heoi, rapua ana e rātou tētahi kōtiro ātaahua i ngā rohe katoa o Īharaira; ā, kitea ana ko Āpihaka Hunami, ā, kawea ana mai ia ki te kīngi. 4 , he ātaahua rawa taua kōtiro; ā, i atawhai ia i te kīngi, i mahi hoki ki a ia; otirā kīhai te kīngi i mōhio ki a ia.

Ka Kokoraho a Aronia i te Kīngitanga

5 Kātahi a Aronia tama a Hākiti ka whakanui i a ia, ka mea, "Ko ahau hei kīngi;" ā, meatia ana e ia ētahi hāriata māna, me ētahi tāngata noho hōiho, e rima tekau hoki ngā tāngata hei rere i tōna aroaro. 6 Kīhai hoki tōna pāpā i whakapōuri i tōna ngākau ō mua iho, kīhai i mea, "He aha koe i pēnā ai?" He tangata ātaahua rawa hoki ia; ā, i whānau ia i muri i a Apohārama.

7 , ka kōrerorero ia ki a Ioapa tama a Teruia, ki a Apiātara tohunga; ā, i whai rāua i a Aronia, i āwhina i a ia. 8 Ko Hāroko tohunga ia, ko Penaia tama a Iehoiara, ko Nātana matakite, ko Himei, ko Rei, ko ngā tāngata nunui a Rāwiri, kīhai rātou i uru ki Aronia.

9 , ka patua e Aronia he hipi, he kau, me ngā mea mōmona, ki te kōhatu ki Toherete, ki tērā i te taha o Enerōkere, ā, karangatia ana e ia ōna tēina katoa, ngā tama a te kīngi, rātou ko ngā tāngata katoa o Hūrā, ngā pononga a te kīngi; 10 ko Nātana matakite ia, ko Penaia, ko ngā tāngata nunui, me tōna teina, me Horomona, kīhai i karangatia e ia.

11 , ka kōrero a Nātana ki a Patehēpa whaea o Horomona, ka mea, "Kāhore anō koe i rongo ko Aronia tama a Hākiti te kīngi, kāhore hoki i te mōhiotia e tātou ariki, e Rāwiri? 12 , haere mai, tukua māku e hoatu he whakaaro ki a koe, kia ora ai koe, kia ora ai hoki tāu tama, a Horomona. 13 Haere, ā, ka tae ki a Kīngi Rāwiri, ka mea ki a ia, Kīhai ianei koe i oati mai, e tōku ariki, e te kīngi, ki tāu pononga, i mea: "Ko Horomona tonu ko tāu tama hei kīngi i muri i ahau. Ko ia hoki hei noho i tōku torōna"? , he aha i kīngi ai a Aronia?14 , e kōrero ana anō koe i reira ki te kīngi, ka tae atu hoki ahau i muri i a koe, ā, māku e whakakoia ki āu kōrero."

15 , ko te haerenga o Patehēpa ki te whare moenga, ki te kīngi; he koroheke rawa hoki te kīngi; ko Āpihaka Hunami anō ki te mahi i ngā mea a te kīngi. 16 , ka tuohu a Patehēpa, ka piko ki te kīngi, ā, ka mea te kīngi, "He aha tāu?"

17 , ka mea tērā ki a ia, "E tōku ariki, i oatitia mai a Ihowā, tōu Atua, e koe ki tāu pononga: Ko Horomona tonu, ko tāu tama hei kīngi i muri i ahau, ā, ko ia hei noho ki tōku torōna.18 , ināianei, kua kīngi a Aronia; ā, kāhore koe, e tōku ariki, e te kīngi, i te mōhio; 19 ā, kua patua e ia he kau, he mea mōmona, he hipi, tōna tini; kua karangatia hoki ngā tama katoa a te kīngi, me Apiātara tohunga, me Ioapa rangatira ope; ko Horomona ia, ko tāu pononga, kīhai i karangatia e ia. 20 , ko koe, e tōku ariki, e te kīngi e anga ana ngā kanohi o Īharaira katoa ki a koe, kia whakaaturia ki a rātou ko wai e noho ki te torōna o tōku ariki, o te kīngi, i muri i a ia. 21 tēnei ake, hei te moenga o tōku ariki, o te kīngi, ki ōna mātua, ka kīia māua ko tāku tama, ko Horomona, he hunga hara."

22 , i a ia anō e kōrero ana ki te kīngi, ka tomo mai a Nātana poropiti. 23 Ā, ka kōrerotia e rātou ki te kīngi, ka mea, "Ko Nātana poropiti tēnei." , haere ana tērā ki te aroaro o te kīngi, ā, piko ana, tāpapa ana ki te whenua ki te aroaro o te kīngi.

24 , ka mea a Nātana, "E tōku ariki, e te kīngi, i mea rānei koe, Ko Aronia hei kīngi i muri i ahau, ā, ko ia hei noho ki tōku torōna? 25 Kua haere hoki ia ki raro i tēnei , ā, kei te patu tērā i te kau, i te mea mōmona, i te hipi, tōna tini, ā, kua karangatia e ia ngā tama katoa a te kīngi rātou ko ngā rangatira ope, ko Apiātara tohunga; kei te kai rātou, kei te inu i tōna aroaro, e ana, Kia ora a Kīngi Aronia.26 Ko ahau ia, ko tāu pononga, ko mātou ko Hāroko tohunga, ko Penaia tama a Iehoiara, ko tāu pononga, ko Horomona, kīhai i karangatia e ia. 27 tōku ariki rānei, te kīngi tēnei mea, ā, kīhai i whakaaturia e koe ki āu pononga, ko wai e noho ki te torōna o tōku ariki, o te kīngi i muri i a ia?"

Ka Meinga a Horomona hei Kīngi

28 , ka whakahoki a Kīngi Rāwiri, ka mea, "Karangatia a Patehēpa ki ahau." , haere ana ia ki te aroaro o te kīngi, ā, ana i te aroaro o te kīngi.

29 , ko te oatitanga a te kīngi, ka mea: "E ora ana a Ihowā i whakaora nei i ahau i ngā mate katoa, 30 ko āku oatitanga i a Ihowā, i te Atua o Īharaira ki a koe, i ahau i mea : He pono, ko Horomona, ko tāu tama, hei kīngi i muri i ahau, ko ia hoki hei noho ki tōku torōna i muri i ahau, he pono me pēnā anō e ahau i tēnei ."

31 Kātahi ka tuohu a Patehēpa, anga tonu tōna mata ki te whenua, piko ana ki te aroaro o te kīngi, ka mea, "Kia ora tōku ariki, a Kīngi Rāwiri, ā ake ake!"

32 , ka mea a Kīngi Rāwiri, "Karangatia a Hāroko tohunga ki ahau, a Nātana poropiti, a Penaia tama a Iehoiara."

, haere ana mai rātou ki te aroaro o te kīngi. 33 , ka mea te kīngi ki a rātou: "Mauria ngā pononga a koutou ariki hei hoa koutou, ka whakanoho i a Horomona, i tāku tama, ki tōku muera, ki tōku ake, ka kawe i a ia ki raro, ki Kihona; 34 ā, Hāroko tohunga rāua ko Nātana poropiti ia e whakawahi ki reira hei kīngi Īharaira; me whakatangi hoki te tētere, me mea, Kia ora a Kīngi Horomona.35 , ka piki ake koutou i muri i a ia, ā, ka tae mai ia, ka noho ki tōku torōna; ā, hei kīngi ia i muri i ahau; he mea whakarite nāku hei rangatira ia Īharaira rāua ko Hūrā."

36 , ka whakahoki a Penaia tama a Iehoiara ki te kīngi, ka mea, "Āmine! Kia pēnā mai hoki te a Ihowā, a te Atua o tōku ariki, o te kīngi. 37 I tōku ariki nei, i te kīngi, a Ihowā, kia pēnā anō ia ki a Horomona; ā, kia whakanuia ake tōna torōna ki runga ake i te torōna o tōku ariki, o Kīngi Rāwiri."

38 Heoi, ka haere a Hāroko tohunga, a Nātana poropiti, a Penaia tama a Iehoiara, me ngā Kereti, me ngā Pereti ki raro, ā, whakanohoia ana e rātou a Horomona ki te muera o Kīngi Rāwiri, ā, kawea ana ki Kihona. 39 , tangohia ana e Hāroko tohunga te haona hinu i roto i te tapenākara, ā, whakawahia ana e ia a Horomona. , ka whakatangihia e rātou te tētere; ā, ka mea katoa te iwi, "Kia ora a Kīngi Horomona!" 40 , piki ake ana te iwi katoa i muri i a ia, me te whakatangi te iwi i ngā pūtōrino; nui atu hoki te koa i koa ai rātou, ngātata ana te whenua i rātou hāmama.

41 , ka rongo a Aronia rātou ko āna manuhiri i a rātou e whakamutu ana i rātou kai; ā, te rongonga o Ioapa i te tangi o te tētere, ka mea ake, "He aha tēnei hāmama o te e ngangau mai nei?"

42 I a ia anō e kōrero ana, , ko Honatana tama a Apiātara tohunga e haere mai ana; ā, ka mea a Aronia, "Haere mai; he tangata māia hoki koe, ā, he kōrero pai āu."

43 , ka whakahoki a Honatana, ka mea atu ki a Aronia, "He pono rawa, kua meinga a Horomona e tātou ariki, e Kīngi Rāwiri, hei kīngi. 44 Ā, kua ungā e te kīngi hei hoa mōna a Hāroko tohunga, a Nātana poropiti, a Penaia tama a Iehoiara rātou ko ngā Kereti, ko ngā Pereti; ā, kua whakanohoia ia e rātou ki te muera o te kīngi; 45 ā, kua whakawahia ia e Hāroko tohunga, e Nātana poropiti hei kīngi ki Kihona. , kua piki ake rātou i reira me te koa, , ngateri ana te . Ko te hāmama tēnei i rongo koutou. 46 Ā, ko Horomona hoki tēnei te noho mai nei i runga i te torōna o te kīngitanga. 47 Ā, kua tae mai hoki ngā pononga a te kīngi ki te manaaki i tātou ariki, i a Kīngi Rāwiri, ki te mea, Kia meinga e tōu Atua te ingoa o Horomona kia pai atu i tōu ingoa, kia whakanuia ake e ia tōna torōna i tōu torōna., piko ana te kīngi i runga i te moenga. 48 Ā, i pēnei hoki te kupu a te kīngi, Kia whakapaingia a Ihowā, te Atua o Īharaira, mōna kua hōmai nei i tētahi hei noho i tōku torōna i tēnei , me te kite atu anō ōku kanohi."

49 , ka pāwera ngā manuhiri a Aronia, whakatika ana, ā, haere ana i tōna ara, i tōna ara. 50 Ā, wehi ana a Aronia i a Horomona, ā, whakatika ana, ka haere, ā, ka hopu i ngā haona o te āta.

51 , ka kōrerotia te kōrero ki a Horomona, "Ko Aronia tērā e wehi ana i a Kīngi Horomona; kei te pupuri anō tērā i ngā haona o te āta; e mea ana, Kia oati a Kīngi Horomona ki ahau āianei, e kore e whakamatea e ia tāna pononga ki te hoari."

52 , ka mea a Horomona, "Ki te mea he tikanga pai tāna, e kore e taka tētahi makawe ōna ki te whenua; tēnā ki te kitea he tōna, ka mate." 53 Heoi, ka tono tāngata a Kīngi Horomona ki te tiki i a ia i runga i te āta. Ā, haere mai ana ia, piko ana ki a Kīngi Horomona; ā, ka mea a Horomona ki a ia, "Haere ki tōu whare."

Ch. 1 à 11. (2 Ch 1 à 9.) (2 S 7:12-15. Ps 89.)

Vieillesse du roi David

1 Le roi David était vieux, avancé en âge; on le couvrait de vêtements, et il ne pouvait se réchauffer. 2 Ses serviteurs lui dirent: Que l’on cherche pour mon seigneur le roi une jeune fille vierge; qu’elle se tienne devant le roi, qu’elle le soigne, et qu’elle couche dans ton sein; et mon seigneur le roi se réchauffera. 3 On chercha dans tout le territoire d’Israël une fille jeune et belle, et on trouva Abischag, la Sunamite, que l’on conduisit auprès du roi. 4 Cette jeune fille était fort belle. Elle soigna le roi, et le servit; mais le roi ne la connut point.

Adonija, l’un de ses fils, aspirant à la royauté

5 Adonija, fils de Haggith, se laissa emporter par l’orgueil jusqu’à dire: C’est moi qui serai roi! 2 S 15:1.Et il se procura un char et des cavaliers, et cinquante hommes qui couraient devant lui. 6 Son père ne lui avait de sa vie fait un reproche, en lui disant: Pourquoi agis-tu ainsi? 1 Ch 3:2.Adonija était, en outre, très beau de figure, et il était après Absalom. 7 1 R 2:22,28.Il eut un entretien avec Joab, fils de Tseruja, et avec le sacrificateur Abiathar; et ils embrassèrent son parti. 8 Mais le sacrificateur Tsadok, Benaja, fils de Jehojada, Nathan le prophète, Schimeï, Réï, et les vaillants hommes de David, ne furent point avec Adonija. 9 Adonija tua des brebis, des bœufs et des veaux gras, près de la pierre de Zohéleth, qui Jos 15:7;18:16.est à côté d’En-Roguel; et il invita tous ses frères, fils du roi, et tous les hommes de Juda au service du roi. 10 Mais il n’invita point Nathan le prophète, ni Benaja, ni les vaillants hommes, ni Salomon, son frère.

11 Alors Nathan dit à Bath-Schéba, mère de Salomon: N’as-tu pas appris qu’Adonija, fils de Haggith, est devenu roi, sans que notre seigneur David le sache? 12 Viens donc maintenant, je te donnerai un conseil, afin que tu sauves ta vie et la vie de ton fils Salomon. 13 Va, entre chez le roi David, et dis-lui: O roi mon seigneur, n’as-tu pas juré à ta servante, en disant: Salomon, ton fils, régnera après moi, et il s’assiéra sur mon trône? Pourquoi donc Adonija règne-t-il? 14 Et voici, pendant que tu parleras avec le roi, j’entrerai moi-même après toi, et je compléterai tes paroles. 15 Bath-Schéba se rendit dans la chambre du roi. Il était très vieux; et Abischag, la Sunamite, le servait. 16 Bath-Schéba s’inclina et se prosterna devant le roi. Et le roi dit: Qu’as-tu? 17 Elle lui répondit: Mon seigneur, tu as juré à ta servante par l’Éternel, ton Dieu, en disant: Salomon, ton fils, régnera après moi, et il s’assiéra sur mon trône. 18 Et maintenant voici, Adonija règne! Et tu ne le sais pas, ô roi mon seigneur! 19 Il a tué des bœufs, des veaux gras et des brebis en quantité; et il a invité tous les fils du roi, le sacrificateur Abiathar, et Joab, chef de l’armée, mais il n’a point invité Salomon, ton serviteur. 20 O roi mon seigneur, tout Israël a les yeux sur toi, pour que tu lui fasses connaître qui s’assiéra sur le trône du roi mon seigneur après lui. 21 Et lorsque le roi mon seigneur sera couché avec ses pères, il arrivera que moi et mon fils Salomon nous serons traités comme des coupables. 22 Tandis qu’elle parlait encore avec le roi, voici, Nathan le prophète arriva. 23 On l’annonça au roi, en disant: Voici Nathan le prophète! Il entra en présence du roi, et se prosterna devant le roi, le visage contre terre. 24 Et Nathan dit: O roi mon seigneur, c’est donc toi qui as dit: Adonija régnera après moi, et il s’assiéra sur mon trône! 25 Car il est descendu aujourd’hui, il a tué des bœufs, des veaux gras et des brebis en quantité; et il a invité tous les fils du roi, les chefs de l’armée, et le sacrificateur Abiathar. Et voici, ils mangent et boivent devant lui, et ils disent: Vive le roi Adonija! 26 Mais il n’a invité ni moi qui suis ton serviteur, ni le sacrificateur Tsadok, ni Benaja, fils de Jehojada, ni Salomon, ton serviteur. 27 Est-ce bien par ordre de mon seigneur le roi que cette chose a lieu, et sans que tu aies fait connaître à ton serviteur qui doit s’asseoir sur le trône du roi mon seigneur après lui? 28 Le roi David répondit: Appelez-moi Bath-Schéba. Elle entra, et se présenta devant le roi. 29 Et le roi jura, et dit: L’Éternel qui m’a délivré de toutes les détresses est vivant! 30 Ainsi que je te l’ai juré par l’Éternel, le Dieu d’Israël, en disant: Salomon, ton fils, régnera après moi, et il s’assiéra sur mon trône à ma place, ainsi ferai-je aujourd’hui. 31 Bath-Schéba s’inclina le visage contre terre, et se prosterna devant le roi. Et elle dit: Vive à jamais mon seigneur le roi David!

Salomon choisi par David pour lui succéder sur le trône

32 Le roi David dit: Appelez-moi le sacrificateur Tsadok, Nathan le prophète, et Benaja, fils de Jehojada. Ils entrèrent en présence du roi. 33 Et le roi leur dit: Prenez avec vous les serviteurs de votre maître, faites monter Salomon, mon fils, sur ma mule, et faites-le descendre à Guihon. 34 , le sacrificateur Tsadok et Nathan le prophète l’oindront pour roi sur Israël. Vous sonnerez de la trompette, et vous direz: Vive le roi Salomon! 35 Vous monterez après lui; il viendra s’asseoir sur mon trône, et il régnera à ma place. C’est lui qui, par mon ordre, sera chef d’Israël et de Juda. 36 Benaja, fils de Jehojada, répondit au roi: Amen! Ainsi dise l’Éternel, le Dieu de mon seigneur le roi! 37 Que l’Éternel soit avec Salomon comme il a été avec mon seigneur le roi, et qu’il élève son trône au-dessus du trône de mon seigneur le roi David! 38 Alors le sacrificateur Tsadok descendit avec Nathan le prophète, Benaja, fils de Jehojada, les Kéréthiens et les Péléthiens; ils firent monter Salomon sur la mule du roi David, et ils le menèrent à Guihon. 39 Le sacrificateur Tsadok prit la corne d’huile dans la tente, et il oignit Salomon. On sonna de la trompette, et tout le peuple dit: 1 S 10:24.Vive le roi Salomon! 40 Tout le peuple monta après lui, et le peuple jouait de la flûte et se livrait à une grande joie; la terre s’ébranlait par leurs cris.

41 Ce bruit fut entendu d’Adonija et de tous les conviés qui étaient avec lui, au moment ils finissaient de manger. Joab, entendant le son de la trompette, dit: Pourquoi ce bruit de la ville en tumulte? 42 Il parlait encore lorsque Jonathan, fils du sacrificateur Abiathar, arriva. Et Adonija dit: Approche, car tu es un vaillant homme, et tu apportes de bonnes nouvelles. 43 Oui! Répondit Jonathan à Adonija, notre seigneur le roi David a fait Salomon roi. 44 Il a envoyé avec lui le sacrificateur Tsadok, Nathan le prophète, Benaja, fils de Jehojada, les Kéréthiens et les Péléthiens, et ils l’ont fait monter sur la mule du roi. 45 Le sacrificateur Tsadok et Nathan le prophète l’ont oint pour roi à Guihon. De ils sont remontés en se livrant à la joie, et la ville a été émue: c’est le bruit que vous avez entendu. 46 Salomon s’est même assis sur le trône royal. 47 Et les serviteurs du roi sont venus pour bénir notre seigneur le roi David, en disant: Que ton Dieu rende le nom de Salomon plus célèbre que ton nom, et qu’il élève son trône au-dessus de ton trône! Et le roi s’est prosterné sur son lit. 48 Voici encore ce qu’a dit le roi: Béni soit l’Éternel, le Dieu d’Israël, qui m’a donné aujourd’hui un successeur sur mon trône, et qui m’a permis de le voir! 49 Tous les conviés d’Adonija furent saisis d’épouvante; ils se levèrent et s’en allèrent chacun de son côté. 50 Adonija eut peur de Salomon; il se leva aussi, s’en alla, et saisit les cornes de l’autel. 51 On vint dire à Salomon: Voici, Adonija a peur du roi Salomon, et il a saisi les cornes de l’autel, en disant: Que le roi Salomon me jure aujourd’hui qu’il ne fera point mourir son serviteur par l’épée! 52 Salomon dit: S’il se montre un honnête homme, il ne tombera pas à terre un de ses cheveux; mais s’il se trouve en lui de la méchanceté, il mourra. 53 Et le roi Salomon envoya des gens, qui le firent descendre de l’autel. Il vint se prosterner devant le roi Salomon, et Salomon lui dit: Va dans ta maison.

Veja também