Pular para o conteúdo
Publicidade

2 Samuel 24

LSG

Ka Taua e Rāwiri ngā Iwi o Īharaira

1 , ka mura anō te riri o Ihowā ki a Īharaira, ā, ka whakatūtehu ia i a Rāwiri ki te rātou, ki te mea, "Tīkina, taua a Īharaira rāua ko Hūrā."

2 , ko te kīanga a te kīngi ki a Ioapa ki te rangatira ope, i reira ia i a ia, "Tēnā, hāereerea ngā iwi katoa o Īharaira mai o Rāna ā tae noa ki Peerehepa, ka tatau i te iwi, kia mōhio ai ahau ki te tōpūtanga o te iwi."

3 Anō ko Ioapa ki te kīngi, "Ihowā, tōu Atua e mea te iwi kia tātaki rau noa atu i rātou tokomaha i a rātou nei, ā, kia kite hoki ngā kanohi o tōku ariki, o te kīngi; otiia he aha tōku ariki, te kīngi i āhuareka ai ki tēnei mea?"

4 He ahakoa , ū tonu te kupu a te kīngi ki a Ioapa rātou ko ngā rangatira ope. , haere atu ana a Ioapa rātou ko ngā rangatira ope i te aroaro o te kīngi ki te tatau i te iwi, i a Īharaira.

5 , ka whiti rātou i Horano, ka noho ki Aroere, ki te taha ki matau o te i waenganui o te awaawa o Kara, ā tae noa ki Iatere. 6 Kātahi ka tae rātou ki Kireara, ki te whenua o Tahatimihorohi, ā, ka tae ki Ranaiāna, ā, āwhio haere ana ki Hairona; 7 ā, ka tae ki te kaha ki Tāira, ki ngā katoa o ngā Hiwi, o ngā Kanaani; ā, puta ana rātou ki te tonga o Hūrā, ki Peerehepa.

8 , ka oti te whenua katoa te hāereere e rātou, ka tae rātou ki Hiruhārama i te paunga o ngā marama e iwa, o ngā e rua tekau.

9 , ka hōmai e Ioapa te tōpūtanga o te iwi i taua ki te kīngi; ā, e waru rau mano ngā mārohirohi i roto i a Īharaira, he hunga mau hoari; ā, e rima rau mano ngā tāngata o Hūrā.

Te Whakawātanga ki te Hara a Rāwiri

10 , ka patu te ngākau o Rāwiri i a ia i muri i tāna tauanga i te iwi. Ā, ka mea a Rāwiri ki a Ihowā, "Nui atu tōku hara i tāku i mea nei; , tēnā, kia whakarērea noatia iho, e Ihowā, te o tāu pononga; nui atu hoki te kūware o tāku i mea ai."

11 , i te marangatanga ake o Rāwiri i te ata, ka puta te kupu a Ihowā ki a Kara poropiti, ki Rāwiri matakite, i mea ia, 12 "Haere, mea atu ki a Rāwiri, ko te kupu tēnei a Ihowā: E toru ngā mea ka whakaaria e ahau ki a koe; whiriwhiria e koe tētahi o aua mea, ā, ka meatia e ahau ki a koe."

13 Heoi, ka tae a Kara ki a Rāwiri, ā, ka kōrero ki a ia, ka mea, "Kia tae atu rānei ki a koe ētahi tau matekai e whitu ki tōu whenua? Kia toru rānei ngā marama e rere ai koe i te aroaro o ōu hoariri, me rātou whai anō i a koe? Kia toru rānei ngā o te mate urutā ki tōu whenua? , whakaaroa e koe kia kitea ai tāku kupu e whakahoki ai ki tōku kaitono mai."

14 Anō ko Rāwiri ki a Kara, "He noa iho ōku whakaaro. , kia taka tātou āianei ki roto ki te ringa o Ihowā, he nui hoki āna mahi tohu; ā, kaua ahau e taka ki te ringa o te tangata."

15 Heoi, whakapāngia ana e Ihowā he mate urutā ki a Īharaira, o te ata iho anō ā taea noatia te i whakaritea; ā, mate ake o te iwi, o Rāna ā tae noa ki Peerehepa, e whitu tekau mano tāngata. 16 Ā, te toronga atu o te ringa o te anahera ki Hiruhārama whakangaro ai, ka puta Ihowā whakaaro te kino, ā, ka mea ia ki te anahera e whakangaro ana i te iwi, "Kua nui tēnei! Kati tōu ringa." Ā, i te patunga wīti a Arauna Iepuhi, te anahera a Ihowā.

17 I kōrero hoki a Rāwiri ki a Ihowā i tōna kitenga i te anahera i patua ai te iwi, i mea, "Inā, kua hara ahau, kua mahi i te mahi ; ko ēnei hipi ia, i aha rātou? Tēnā, kia tōu ringa ki ahau, ki te whare anō o tōku pāpā."

Te Āta o Rāwiri i runga i te Patunga Wīti

18 , ka haere a Kara ki a Rāwiri i taua , ā, ka mea ki a ia, "Haere ki runga, whakaarahia he āta ki a Ihowā ki te patunga wīti a Arauna Iepuhi." 19 , whakatika ana a Rāwiri, pērā ana me te kupu a Kara, me Ihowā i whakahau ai. 20 Ā, ka titiro atu a Arauna, ka kite i te kīngi rātou ko āna tāngata e haere mai ana ki a ia; , ka puta atu a Arauna, piko ana ki te kīngi, ahu ana tōna mata ki te whenua.

21 , ka mea a Arauna, "He aha tōku ariki, te kīngi, i haere mai ai ki tāna pononga?"

, ka mea a Rāwiri, "Ki te hoko i tāu patunga wīti, kia hangā ai he āta ki a Ihowā, kia mutu ai te whiunga o te iwi."

22 , ka mea a Arauna ki a Rāwiri, "Me tango e tōku ariki, e te kīngi, me whakaeke te mea e pai ana ki tāna titiro. Nanā, ngā kau hei tahunga tinana, me ngā patu wīti, me ngā mea o ngā kau hei wahie!" 23 Ko ēnei katoa, e te kīngi, e hoatu ana e Arauna ki te kīngi. I mea anō a Arauna ki te kīngi, "Kia manako a Ihowā, tōu Atua ki a koe."

24 , ka mea te kīngi ki a Arauna, "Kāhore, engari me āta hoko e ahau tōu wāhi ki te utu, e kore hoki e whakaherea e ahau he tahunga tinana ki a Ihowā, ki tōku Atua, kāhore i utua e ahau."

Heoi, hokona ana e Rāwiri taua patunga wīti me ngā kau ki te hiriwa, e rima tekau hekere. 25 Ā, hangā ana e Rāwiri he āta ki reira Ihowā, whakaekea ana e ia ētahi tahunga tinana me ētahi whakahere te pai. Heoi, ka mārie a Ihowā ki te whenua, ā, ka mutu te mate urutā ki a Īharaira.

Dénombrement et peste

1 1 Ch 21:1, etc.La colère de l’Éternel s’enflamma de nouveau contre Israël, et il excita David contre eux, en disant: Va, fais le dénombrement d’Israël et de Juda. 2 Et le roi dit à Joab, qui était chef de l’armée et qui se trouvait près de lui: Parcours toutes les tribus d’Israël, depuis Dan jusqu’à Beer-Schéba; qu’on fasse le dénombrement du peuple, et que je sache à combien il s’élève. 3 Joab dit au roi: Que l’Éternel, ton Dieu, rende le peuple cent fois plus nombreux, et que les yeux du roi mon seigneur le voient! Mais pourquoi le roi mon seigneur veut-il faire cela? 4 Le roi persista dans l’ordre qu’il donnait à Joab et aux chefs de l’armée; et Joab et les chefs de l’armée quittèrent le roi pour faire le dénombrement du peuple d’Israël. 5 Ils passèrent le Jourdain, et ils campèrent à Aroër, à droite de la ville qui est au milieu de la vallée de Gad, et près de Jaezer. 6 Ils allèrent en Galaad et dans le pays de Thachthim-Hodschi. Ils allèrent à Dan-Jaan, et aux environs de Sidon. 7 Ils allèrent à la forteresse de Tyr, et dans toutes les villes des Héviens et des Cananéens. Ils terminèrent par le midi de Juda, à Beer-Schéba. 8 Ils parcoururent ainsi tout le pays, et ils arrivèrent à Jérusalem au bout de neuf mois et vingt jours. 9 Joab remit au roi le rôle du dénombrement du peuple: il y avait en Israël huit cent mille hommes de guerre tirant l’épée, et en Juda cinq cent mille hommes.

10 David sentit battre son cœur, après qu’il eut ainsi fait le dénombrement du peuple. Et il dit à l’Éternel: J’ai commis un grand péché en faisant cela! Maintenant, ô Éternel, daigne pardonner l’iniquité de ton serviteur, car j’ai complètement agi en insensé! 11 Le lendemain, quand David se leva, la parole de l’Éternel fut ainsi adressée à Gad le prophète, le voyant de David: 12 Va dire à David: Ainsi parle l’Éternel: Je te propose trois fléaux; choisis-en un, et je t’en frapperai. 13 Gad alla vers David, et lui fit connaître la chose, en disant: Veux-tu sept années de famine dans ton pays, ou bien trois mois de fuite devant tes ennemis qui te poursuivront, ou bien trois jours de peste dans ton pays? Maintenant choisis, et vois ce que je dois répondre à celui qui m’envoie. 14 David répondit à Gad: Je suis dans une grande angoisse! Oh! Tombons entre les mains de l’Éternel, car ses compassions sont immenses; mais que je ne tombe pas entre les mains des hommes! 15 L’Éternel envoya la peste en Israël, depuis le matin jusqu’au temps fixé; et, de Dan à Beer-Schéba, il mourut soixante-dix mille hommes parmi le peuple. 16 Comme l’ange étendait la main sur Jérusalem pour la détruire, l’Éternel se repentit de ce mal, et il dit à l’ange qui faisait périr le peuple: Assez! Retire maintenant ta main. L’ange de l’Éternel était près de l’aire d’Aravna, le Jébusien. 17 David, voyant l’ange qui frappait parmi le peuple, dit à l’Éternel: Voici, j’ai péché! C’est moi qui suis coupable; mais ces brebis, qu’ont-elles fait? Que ta main soit donc sur moi et sur la maison de mon père! 18 Ce jour-là, Gad vint auprès de David, et lui dit: Monte, élève un autel à l’Éternel dans l’aire d’Aravna, le Jébusien. 19 David monta, selon la parole de Gad, comme l’Éternel l’avait ordonné. 20 Aravna regarda, et il vit le roi et ses serviteurs qui se dirigeaient vers lui; et Aravna sortit, et se prosterna devant le roi, le visage contre terre. 21 Aravna dit: Pourquoi mon seigneur le roi vient-il vers son serviteur? Et David répondit: Pour acheter de toi l’aire et pour y bâtir un autel à l’Éternel, afin que la plaie se retire de dessus le peuple. 22 Aravna dit à David: Que mon seigneur le roi prenne l’aire, et qu’il y offre les sacrifices qu’il lui plaira; vois, les bœufs seront pour l’holocauste, et les chars avec l’attelage serviront de bois. 23 Aravna donna le tout au roi. Et Aravna dit au roi: Que l’Éternel, ton Dieu, te soit favorable! 24 Mais le roi dit à Aravna: Non! Je veux l’acheter de toi à prix d’argent, et je n’offrirai point à l’Éternel, mon Dieu, des holocaustes qui ne me coûtent rien. Et David acheta l’aire et les bœufs pour cinquante sicles d’argent. 25 David bâtit un autel à l’Éternel, et il offrit des holocaustes et des sacrifices d’actions de grâces. Alors l’Éternel fut apaisé envers le pays, et la plaie se retira d’Israël.

Veja também