Te Whakangārahu a Apohārama
1 Nā, muri iho i tēnei ka mea hāriata a Apohārama mōna, me ētahi hōiho, me ngā tāngata e rima tekau hei rere i tōna aroaro. 2 Nā, ka maranga wawe a Apohārama, ā, ka tū ki te taha o te huarahi, ki te kūwaha. Nā, ki te mea he take tā tētahi tangata e tika ana kia tae ki te kīngi kia whakaritea, ka karanga a Apohārama ki a ia, ka mea, "Nō tēhea pā koe?"
Ā, ka mea tērā, "Nō tētahi o ngā iwi o Īharaira tāu pononga." 3 Nā, ka mea a Apohārama ki a ia, "Nanā, he pai āu kōrero, he tika; heoi kāhore he tangata a te kīngi hei whakarongo ki a koe." 4 I mea anō a Apohārama, "Auē, me i tū ahau hei kaiwhakarite mō te whenua, ā, ka tae mai ki ahau ngā tāngata katoa he take nei tā rātou, he whakawā, ina ka whakarite tika ahau ki a ia!"
5 Nā, ka whakatata mai he tangata ka piko ki a ia, nā, ka totoro tōna ringa ka hopu i a ia, ka kihi i a ia. 6 Pēnei tonu te mahi a Apohārama ki a Īharaira katoa, i haere mai ki te kīngi kia whakaritea he whakawā; nā, tāhaetia ana e Apohārama ngā ngākau o ngā tāngata o Īharaira.
7 Nā, ka pau ngā tau e whā, ka mea a Apohārama ki te kīngi, "Tukua ahau kia haere ki te whakamana i āku kupu taurangi, ki Heperona, i puaki rā i ahau ki a Ihowā. 8 I puaki hoki te kupu taurangi a tāu pononga i ahau e noho ana i Kehuru i Hīria; i mea ahau, ‘Ki te whakahokia ahau e Ihowā ki Hiruhārama, kātahi ahau ka mahi ki a Ihowā!’ "
9 Nā, ka mea te kīngi ki a ia, "Haere mārie." Nā, whakatika ana ia, ā, haere ana ki Heperona.
10 Otiia ka tono tūtei a Apohārama puta noa i ngā iwi katoa o Īharaira, hei mea, "Rongo kau koutou i te tangi o te tētere, ko reira koutou ka mea, ‘Ko Apohārama te kīngi kei Heperona.’ " 11 E rua rau anō ngā tāngata i haere tahi i a Apohārama i Hiruhārama, he hunga i karangatia. Otiia, he haere noa tā rātou, kīhai hoki i mōhio ki tētahi mea. 12 I tīkina anō e Apohārama a Ahitopere Kironi, te kaiwhakatakoto whakaaro a Rāwiri i tōna pā i Kiroho, i a ia anō e patu ana i ngā patunga tapu. Nā, kua kaha te whakapiko; i tini haere hoki ngā tāngata a Apohārama.
Ka Rere atu a Rāwiri i Hiruhārama
13 Nā, ko te taenga o tētahi kaikōrero ki a Rāwiri, ko tāna kupu, "Kei te whai i a Apohārama ngā ngākau o ngā tāngata o Īharaira."
14 Nā, ka mea a Rāwiri ki āna tāngata katoa i tōna taha i Hiruhārama, "Whakatika, ka rere tātou; kei kore hoki he mawhititanga atu mō tētahi o tātou i te aroaro o Apohārama; hohoro te haere, kei hohoro mai ia, ā, ka mau tātou. Nā, ka ākina mai e ia he kino ki a tātou, ā, ka tukitukia te pā ki te mata o te hoari."
15 Nā, ka mea ngā tāngata a te kīngi ki te kīngi, "Tēnei āu pononga hei mea i ngā mea katoa e whakarite ai tōku ariki, te kīngi."
16 Nā, haere ana te kīngi me tōna whare katoa i muri i a ia. Nā, i mahue i te kīngi tekau ngā wāhine, he wāhine iti nāna, hei tiaki i te whare. 17 Ā, haere ana te kīngi rātou ko te iwi katoa i muri i a ia, ā, whanga ana i Petemerehaka. 18 I haere atu anō āna tāngata katoa i tōna taha; i haere atu anō hoki i mua i te kīngi, ngā Kereti katoa, ngā Pereti katoa, me ngā Kiti katoa; ngā rau e ono i whai mai nei i a ia i Kāta.
19 Nā, ka mea te kīngi ki a Itai Kiti, "He aha koe i haere mai ai i a mātou? Hoki atu, e noho i te kīngi; he tangata kē hoki koe, he noho kē i tōu whenua. 20 Nōnanahi noa nei koe i tae mai ai, ā, kia mea ahau i a koe i tēnei rā kia kōpikopiko noa iho i a mātou, i tāku haere noa atu? Hoki atu, whakahokia anō ōu tēina; kia whai tahi te pono me te aroha i a koe."
21 Nā, ka whakahoki a Itai ki te kīngi, ka mea, "E ora ana a Ihowā, e ora ana hoki tōku ariki te kīngi, nā, ko te wāhi e noho ai tōku ariki, te kīngi, ahakoa i te mate, ahakoa i te ora, ko reira anō tāu pononga."
22 Anō rā ko Rāwiri ki a Itai, "Hoatu, whiti atu." Nā, whiti ana a Itai Kiti, rātou ko āna tāngata katoa me ngā tamariki katoa i a ia. 23 Nui atu hoki te reo i tangi ai te whenua katoa, ā, ka whiti atu te iwi katoa; i whiti atu hoki te kīngi i te awaawa o Kitirono, ā, i whiti atu anō te iwi katoa i te huarahi e tika ana ki te koraha.
24 Ko Hāroko anō tērā, me ngā Rīwaiti katoa e amo ana i te āka o te kawenata a te Atua. Nā, ka whakatakotoria te āka a te Atua; nā, ka piki a Apiātara, ā poto noa te iwi katoa te whiti atu i roto i te pā.
25 Nā, ka mea te kīngi ki a Hāroko, "Whakahokia te āka a te Atua ki te pā; ki te manakohia ahau e Ihowā, ka whakahokia ahau, ā, ka whakakitea taua āka me tōna nohoanga ki ahau. 26 Ā, ki te mea ia ki ahau, ‘Kāhore ahau e pai ki a koe,’ tēnei ahau, māna e mea ki ahau te mea e pai ana ki tāna titiro."
27 I mea anō te kīngi ki a Hāroko tohunga, "Ehara ianei koe i te matakite? Hoki mārie ki te pā, koutou ko ā kōrua tama tokorua, arā tāu tama a Ahimāta, me Honatana tama a Apiātara. 28 Nanā, me tatari ahau ki ngā kauanga i te koraha, kia tae ake rā anō he kōrero i a kōrua hei whakaatu tikanga ki ahau." 29 Nā, whakahokia ana te āka a te Atua e Hāroko rāua ko Apiātara ki Hiruhārama, ā, noho ana rāua i reira.
30 Nā, piki atu ana a Rāwiri i te pikitanga o Maunga Ōriwa, me te tangi, me te piki haere; hīpoki rawa tōna mātenga, kāhore hoki ōna hū i a ia e haere ana. Nā, ko ngā tāngata katoa i a ia, hīpoki rawa te mātenga o tēnei, o tēnei; heoi piki ana rātou, me te tangi anō i a rātou e piki ana. 31 Nā, ka kōrero tētahi ki a Rāwiri, ka mea, "Kei roto a Ahitopere i ngā kaiwhakatupu i te hē, kei a Apohārama." Nā, ka mea a Rāwiri, "Tēnā rā, e Ihowā, whakakūwaretia ngā whakaaro o Ahitopere."
32 Ā, nō te ekenga o Rāwiri ki te tihi, ki te wāhi e koropiko ai ki te Atua, nā, ko Huhai Araki ka whakatau i a ia, he mea haehae tōna kākahu, me te oneone i runga i tōna mātenga. 33 Nā, ka mea a Rāwiri ki a ia, "Ki te haere tahi tātou, hei whakaware kau koe ki ahau. 34 Engari, ki te hoki koe ki te pā, ā, ka mea ki a Apohārama, ‘Hei pononga ahau māu, e te kīngi, he pononga ahau nā tōu pāpā i mua, ināianei hei pononga ahau māu,’ pēnei māu e whakataka te whakaaro o Ahitopere mōku. 35 Kāhore ianei i reira hei hoa mōu a Hāroko rāua ko Apiātara ngā tohunga? Nā, ko ngā mea katoa e rongo ai koe ki te whare o te kīngi, māu e whakaatu ki ngā tohunga, ki a Hāroko rāua ko Apiātara. 36 Nā, kei reira, kei a rāua tonu ā rāua tama tokorua, a Ahimāta, tā Hāroko, a Honatana, tā Apiātara; me unga hei kawe mai ki ahau i ngā mea katoa e rongo ai koutou."
37 Nā, haere ana a Huhai, te hoa o Rāwiri ki te pā, ā, ka tae hoki a Apohārama ki Hiruhārama.
Révolte d’Absalom
1 Après cela, Absalom se procura un char et des chevaux, et cinquante hommes qui couraient devant lui. 2 Il se levait de bon matin, et se tenait au bord du chemin de la porte. Et chaque fois qu’un homme ayant une contestation se rendait vers le roi pour obtenir un jugement, Absalom l’appelait, et disait: De quelle ville es-tu? Lorsqu’il avait répondu: Je suis d’une telle tribu d’Israël, 3 Absalom lui disait: Vois, ta cause est bonne et juste; mais personne de chez le roi ne t’écoutera. 4 Absalom disait: Qui m’établira juge dans le pays? Tout homme qui aurait une contestation et un procès viendrait à moi, et je lui ferais justice. 5 Et quand quelqu’un s’approchait pour se prosterner devant lui, il lui tendait la main, le saisissait et l’embrassait. 6 Absalom agissait ainsi à l’égard de tous ceux d’Israël, qui se rendaient vers le roi pour demander justice. Et Absalom gagnait le cœur des gens d’Israël. 7 Au bout de quarante ans, Absalom dit au roi: Permets que j’aille à Hébron, pour accomplir le vœu que j’ai fait à l’Éternel. 8 Car ton serviteur a fait un vœu, pendant que je demeurais à Gueschur en Syrie; j’ai dit: Si l’Éternel me ramène à Jérusalem, je servirai l’Éternel. 9 Le roi lui dit: Va en paix. Et Absalom se leva et partit pour Hébron. 10 Absalom envoya des espions dans toutes les tribus d’Israël, pour dire: Quand vous entendrez le son de la trompette, vous direz: Absalom règne à Hébron. 11 Deux cents hommes de Jérusalem, qui avaient été invités, accompagnèrent Absalom; et ils le firent en toute simplicité, sans rien savoir. 12 Pendant qu’Absalom offrait les sacrifices, il envoya chercher à la ville de Guilo Achitophel, le Guilonite, conseiller de David. La conjuration devint puissante, et le peuple était de plus en plus nombreux auprès d’Absalom.
Fuite de David. Entrée d’Absalom dans Jérusalem
13 Quelqu’un vint informer David, et lui dit: Le cœur des hommes d’Israël s’est tourné vers Absalom. 14 Et David dit à tous ses serviteurs qui étaient avec lui à Jérusalem: Levez-vous, fuyons, car il n’y aura point de salut pour nous devant Absalom. Hâtez-vous de partir; sinon, il ne tarderait pas à nous atteindre, et il nous précipiterait dans le malheur et frapperait la ville du tranchant de l’épée. 15 Les serviteurs du roi lui dirent: Tes serviteurs feront tout ce que voudra mon seigneur le roi. 16 Le roi sortit, et toute sa maison le suivait, et il laissa dix concubines pour garder la maison. 17 Le roi sortit, et tout le peuple le suivait, et ils s’arrêtèrent à la dernière maison. 18 Tous ses serviteurs, tous les 2 S 8:18.1 R 1:38.1 Ch 18:17.Kéréthiens et tous les Péléthiens, passèrent à ses côtés; et tous les Gathiens, au nombre de six cents hommes, venus de Gath à sa suite, passèrent devant le roi. 19 Le roi dit à Ittaï de Gath: Pourquoi viendrais-tu aussi avec nous? Retourne, et reste avec le roi, car tu es étranger, et même tu as été emmené de ton pays. 20 Tu es arrivé d’hier, et aujourd’hui je te ferais errer avec nous çà et là, quand je ne sais moi-même où je vais! Retourne, et emmène tes frères avec toi. Que l’Éternel use envers toi de bonté et de fidélité! 21 Ittaï répondit au roi, et dit: L’Éternel est vivant et mon seigneur le roi est vivant! Au lieu où sera mon seigneur le roi, soit pour mourir, soit pour vivre, là aussi sera ton serviteur. 22 David dit alors à Ittaï: Va, passe! Et Ittaï de Gath passa, avec tous ses gens et tous les enfants qui étaient avec lui. 23 Toute la contrée était en larmes et l’on poussait de grands cris, au passage de tout le peuple. Le roi passa le Jn 18:1.torrent de Cédron, et tout le peuple passa vis-à-vis du chemin qui mène au désert. 24 Tsadok était aussi là, et avec lui tous les Lévites portant l’arche de l’alliance de Dieu; et ils posèrent l’arche de Dieu, et Abiathar montait, pendant que tout le peuple achevait de sortir de la ville. 25 Le roi dit à Tsadok: Reporte l’arche de Dieu dans la ville. Si je trouve grâce aux yeux de l’Éternel, il me ramènera, et il me fera voir l’arche et sa demeure. 26 Mais s’il dit: Je ne prends point plaisir en toi! Me voici, qu’il me fasse ce qui lui semblera bon. 27 Le roi dit encore au sacrificateur Tsadok: Comprends-tu? Retourne en paix dans la ville, avec Achimaats, ton fils, et avec Jonathan, fils d’Abiathar, vos deux fils. 28 Voyez, j’attendrai dans les plaines du désert, jusqu’à ce qu’il m’arrive des nouvelles de votre part. 29 Ainsi Tsadok et Abiathar reportèrent l’arche de Dieu à Jérusalem, et ils y restèrent. 30 David monta la colline des oliviers. Il montait en pleurant et la tête couverte, et il marchait nu-pieds; et tous ceux qui étaient avec lui se couvrirent aussi la tête, et ils montaient en pleurant. 31 On vint dire à David: Achitophel est avec Absalom parmi les conjurés. Et David dit: O Éternel, réduis à néant les conseils d’Achitophel! 32 Lorsque David fut arrivé au sommet, où il se prosterna devant Dieu, voici, Huschaï, l’Arkien, vint au-devant de lui, la tunique déchirée et la tête couverte de terre. 33 David lui dit: Si tu viens avec moi, tu me seras à charge. 34 Et, au contraire, tu anéantiras en ma faveur les conseils d’Achitophel, si tu retournes à la ville, et que tu dises à Absalom: O roi, je serai ton serviteur; je fus autrefois le serviteur de ton père, mais je suis maintenant ton serviteur. 35 Les sacrificateurs Tsadok et Abiathar ne seront-ils pas là avec toi? Tout ce que tu apprendras de la maison du roi, tu le diras aux sacrificateurs Tsadok et Abiathar. 36 Et comme ils ont là auprès d’eux leurs deux fils, Achimaats, fils de Tsadok, et Jonathan, fils d’Abiathar, c’est par eux que vous me ferez savoir tout ce que vous aurez appris. 37 Huschaï, ami de David, retourna donc à la ville. Et Absalom entra dans Jérusalem.