Ka Rongo a Rāwiri i te Matenga o Haora
1 Nā, i muri iho i te matenga o Haora, te mea kua hoki mai a Rāwiri i te patunga i ngā Amareki, ā, kua rua ngā rā o Rāwiri e noho ana ki Tikiraka. 2 I te toru o ngā rā, nā, ko tētahi tangata e haere mai ana i te puni i a Haora, he mea haehae ōna kākahu, he oneone i runga i tōna mātenga. Ā, nō tōna taenga mai ki a Rāwiri, ka hinga ia ki te whenua, ā, ka piko.
3 Nā, ka mea a Rāwiri ki a ia, "I haere mai koe i hea?"
Ka mea tērā ki a ia, "I mawhiti mai ahau i te puni o Īharaira."
4 Anō rā ko Rāwiri ki a ia, "I pēhea te mea rā? Tēnā, kōrerotia mai ki ahau."
Nā, ka mea ia, "Kua whati te iwi i te whawhai, he tokomaha hoki o te iwi i hinga, i mate. Kua mate hoki a Haora rāua ko tāna tama, ko Honatana."
5 Anō rā ko Rāwiri ki te tamaiti nāna nei i kōrero ki a ia, "I mōhiotia e koe ki te aha kua mate a Haora rāua ko tāna tama ko Honatana?"
6 Nā, ka mea taua tamaiti nāna nei i kōrero ki a ia, "I tūpono noa ahau ki runga i Maunga Kiripoa, nā, ko Haora e okioki ana ki tāna tao. Nā, e whai tata ana i a ia ngā hāriata me ngā kaieke hōiho. 7 Nā, i tōna tahuritanga ki muri, ka kite i ahau, ā, ka karanga ki ahau. Nā, ka mea ahau, ‘Tēnei ahau.’
8 "Anō rā ko ia ki ahau, ‘Ko wai koe?’
"Anō rā ko ahau ki a ia, ‘He Amareki ahau.’
9 "Nā, ka mea ia ki ahau, ‘Tēnā, e tū ki tōku taha, whakamatea hoki ahau, kua mau pū hoki ahau i te pōuri; nō te mea kei te toitū tonu te ora i roto i ahau.’
10 "Heoi, tū ana ahau ki tōna taha, whakamatea ana ia e ahau; i mōhio hoki ahau e kore rawa ia e ora ake i te mea ka hinga nei ia. Nā, tangohia ana e ahau te karauna i tōna mātenga, me te poroporo i tōna ringa, ā, kawea mai ana e ahau ki konei ki tōku ariki."
11 Kātahi a Rāwiri ka mau ki ōna kākahu, ā, haehaea ana e ia; ā, i pērā hoki ōna hoa katoa. 12 Nā, ka uhunga rātou, ka tangi, ka nohopuku ā ahiahi noa, mō Haora, mō tāna tama, mō Honatana, mō te iwi anō a Ihowā, mō te whare hoki o Īharaira, i hinga nei i te hoari.
13 Nā, ka mea a Rāwiri ki te tamaiti nāna nei i kōrero ki a ia, "Nō hea koe?"
Anō rā ko tērā, "He tama ahau nā tētahi manene, nā tētahi Amareki."
14 Anō rā ko Rāwiri ki a ia, "He aha koe tē wehi ai? He aha i totoro ai tōu ringa ki te huna i tā Ihowā i whakawahi ai?"
15 Kātahi a Rāwiri ka karanga ki tētahi o āna taitama, ka mea, "Whakatata atu, e rere ki runga ki a ia." Nā, patua ana ia e ia, mate ake. 16 I mea anō a Rāwiri ki a ia, "Hei runga i tōu mātenga ōu toto; kua whakaatu mai nā hoki tōu waha i tōu hē, kua mea, ‘Nāku i whakamate tā Ihowā i whakawahi ai.’ "
Te Apakura a Rāwiri mō Haora rāua ko Honatana
17 Nā, ka waiatatia e Rāwiri tēnei apakura mō Haora rāua ko tāna tama, ko Honatana; 18 i mea hoki ia kia whakaakona ngā tama a Hūrā ki te waiata o te kōpere; (e mau nā te tuhituhi ki te Pukapuka a Iahera):
19 "Tukitukia ana tōu ātaahua, e Īharaira, ki ōu wāhi teitei.
Anō te hinganga o ngā mārohirohi!
20 "Kaua e kōrerotia ki Kāta;
kaua e kauwhautia ki ngā huarahi o Ahakerono;
kei koa ngā tamāhine a ngā Pirihitini,
kei whakamanamana ngā tamāhine a te kokotikore.
21 "E ngā maunga o Kiripoa,
kāti rawa he tōmairangi mō koutou, he ua,
he māra e tukua ai te whakahere.
I ākiritia kinotia hoki ki reira te pukupuku o te mārohirohi,
te pukupuku o Haora, me te mea
kīhai i whakawahia ki te hinu.
22 He toto tēnā nō te hunga i tū,
he ngako tēnā nō ngā mārohirohi,
kāhore he whakahokinga mai o te kōpere a Honatana,
kīhai anō te hoari a Haora i hoki kau mai.
23 "Ko Haora, ko Honatana, he aroha,
he whakaahuareka i tō rāua oranga;
kīhai hoki i wehea i tō rāua matenga.
Nui atu tō rāua tere i tō ngā ēkara,
tō rāua kaha i tō ngā raiona.
24 "E ngā tamāhine a Īharaira,
tangihia a Haora,
nāna nei ō koutou kākahu ngangana i huatau ai,
nāna nei i piri ai ngā whakapaipai kōura ki ō koutou weruweru.
25 "Anō te hinganga o ngā mārohirohi i waenganui o te tatauranga!
E Honatana, i werohia nā i runga i ōu wāhi teitei.
26 Mamae ana ahau, he whakaaro ki a koe, e tōku tuakana, e Honatana;
nui atu tōku whakaahuareka ki a koe.
He hanga whakamīharo tōu aroha ki ahau,
nui atu i tō ngā wāhine aroha.
27 "Anō te hinganga o ngā mārohirohi;
anō te korenga o ngā patu o te pakanga!"
(Ac 13:22.)
Cantique funèbre de David sur la mort de Saül et de Jonathan
1 Après la mort de Saül, David, qui avait battu les 1 S 30:17.Amalécites, était depuis deux jours revenu à Tsiklag. 2 Le troisième jour, un homme arriva du camp de Saül, les vêtements déchirés et la tête couverte de terre. Lorsqu’il fut en présence de David, il se jeta par terre et se prosterna. 3 David lui dit: D’où viens-tu? Et il lui répondit: Je me suis sauvé du camp d’Israël. 4 David lui dit: Que s’est-il passé? Dis-moi donc! Et il répondit: Le peuple s’est enfui du champ de bataille, et un grand nombre d’hommes sont tombés et ont péri; Saül même et Jonathan, son fils, sont morts. 5 David dit au jeune homme qui lui apportait ces nouvelles: Comment sais-tu que Saül et Jonathan, son fils, sont morts? 6 Et le jeune homme qui lui apportait ces nouvelles répondit: Je me trouvais sur la montagne de Guilboa; et voici, Saül s’appuyait sur sa lance, et voici, les chars et les cavaliers étaient près de l’atteindre. 7 S’étant retourné, il m’aperçut et m’appela. Je dis: Me voici! 8 Et il me dit: Qui es-tu? Je lui répondis: Je suis Amalécite. 9 Et il dit: Approche donc, et donne-moi la mort; car je suis pris de vertige, quoique encore plein de vie. 10 Je m’approchai de lui, et je lui donnai la mort, sachant bien qu’il ne survivrait pas à sa défaite. J’ai enlevé le diadème qui était sur sa tête et le bracelet qu’il avait au bras, et je les apporte ici à mon seigneur. 11 2 S 3:31;13:31.David saisit ses vêtements et les déchira, et tous les hommes qui étaient auprès de lui firent de même. 12 Ils furent dans le deuil, pleurèrent et jeûnèrent jusqu’au soir, à cause de Saül, de Jonathan, son fils, du peuple de l’Éternel, et de la maison d’Israël, parce qu’ils étaient tombés par l’épée. 13 David dit au jeune homme qui lui avait apporté ces nouvelles: D’où es-tu? Et il répondit: Je suis le fils d’un étranger, d’un Amalécite. 14 David lui dit: Comment n’as-tu pas craint de porter la main sur l’oint de l’Éternel et de lui donner la mort? 15 Et David appela l’un de ses gens, et dit: Approche, et tue-le! Cet homme frappa l’Amalécite, qui mourut. 16 Et David lui dit: Que ton sang retombe sur ta tête, car ta bouche a déposé contre toi, puisque tu as dit: J’ai donné la mort à l’oint de l’Éternel!
17 Voici le cantique funèbre que David composa sur Saül et sur Jonathan, son fils, 18 et qu’il ordonna d’enseigner aux enfants de Juda. C’est le cantique de l’arc: il est écrit dans le livre du Jos 10:13.Juste.
19 L’élite d’Israël a succombé sur tes collines!
Comment des héros sont-ils tombés?
20 Mi 1:10.Ne l’annoncez point dans Gath,
N’en publiez point la nouvelle dans les rues d’Askalon,
De peur que les filles des Philistins ne se réjouissent,
De peur que les filles des incirconcis ne triomphent.
21 Montagnes de Guilboa!
Qu’il n’y ait sur vous ni rosée ni pluie,
Ni champs qui donnent des prémices pour les offrandes!
Car là ont été jetés les boucliers des héros,
Le bouclier de Saül; L’huile a cessé de les oindre.
22 Devant le sang des blessés, devant la graisse des plus vaillants,
L’arc de Jonathan n’a jamais reculé,
Et l’épée de Saül ne retournait point à vide.
23 Saül et Jonathan, aimables et chéris pendant leur vie,
N’ont point été séparés dans leur mort;
Ils étaient plus légers que les aigles,
Ils étaient plus forts que les lions.
24 Filles d’Israël! Pleurez sur Saül,
Qui vous revêtait magnifiquement de cramoisi,
Qui mettait des ornements d’or sur vos habits.
25 Comment des héros sont-ils tombés au milieu du combat?
Comment Jonathan a-t-il succombé sur tes collines?
26 Je suis dans la douleur à cause de toi, Jonathan, mon frère!
Tu faisais tout mon plaisir;
Ton amour pour moi était admirable,
Au-dessus de l’amour des femmes.
27 Comment des héros sont-ils tombés?
Comment leurs armes se sont-elles perdues!