Te Tutūtanga a Hēpā
1 Nā, i tūpono ki reira tētahi tangata o Periara, ko tōna ingoa ko Hēpā, he tama nā Pikiri, nō Pineamine. Nā, whakatangihia ana e ia te tētere, ā, ka mea,
"Kāhore ō tātou wāhi i a Rāwiri,
kāhore he wāhi tūturu mō tātou i te tama a Hehe!
Ki ō koutou tēneti, e tērā, e tērā o Īharaira!"
2 Nā, ka tākiritia ngā tāngata katoa o Īharaira i te whai i a Rāwiri, ā, whai ana i a Hēpā tama a Pikiri; ko ngā tāngata ia o Hūrā i piri ki tō rātou kīngi, o Horano mai anō a Hiruhārama atu ana.
3 Nā, haere ana a Rāwiri ki tōna whare ki Hiruhārama, ā, ka mau te kīngi ki ngā wāhine kotahi tekau, ki ngā wāhine iti i waiho rā hei tiaki i te whare, ā, whakanohoia ana ki te whare kia tiakina, atawhaitia iho rātou e ia. Otiia, kīhai ia i haere ki roto, ki a rātou. Nā, tūtakina atu ana rātou, he noho pouaru ā taea noatia te rā i mate ai rātou.
4 Kātahi ka mea te kīngi ki a Amaha, "Huihuia mai ngā tāngata o Hūrā ki ahau i roto i ngā rā e toru, ā, me tae mai anō koe ki konei." 5 Nā, haere ana a Amaha ki te huihui i ngā tāngata o Hūrā; otiia i roa atu ia i te wā i whakaritea ki a ia.
6 Nā, ka mea a Rāwiri ki a Āpihai, "Ākuanei rahi atu te kino e mahia e Hēpā tama a Pikiri ki a tātou i tā Apohārama; tangohia ngā tāngata a tōu ariki, whāia, kei whiwhi ia ki ngā pā taiepa, ā, ka ora atu i ō tātou kanohi." 7 Nā, haere ana ngā tāngata a Ioapa i muri i a ia, me ngā Kereti, me ngā Pereti, me ngā mārohirohi katoa; haere atu ana rātou i Hiruhārama ki te whai i a Hēpā tama a Pikiri.
8 I a rātou i te kōhatu nui i Kipeono, ka tae mai a Amaha kia tūtaki ki a rātou. Nā, ko te kākahu i kākahuria e Ioapa, he mea whītiki, ā, i waho ake he whītiki anō, me tētahi hoari, he mea whakamau ki tōna hope, i roto anō i tōna pūkoro; ā, i a ia e haere ana, ka makere.
9 Nā, ka mea a Ioapa ki a Amaha, "Kei te ora rānei koe, e tōku teina?" Nā, ka mau te ringa matau o Ioapa ki te kumikumi o Amaha, kia kihi i a ia. 10 Kīhai ia a Amaha i mahara ki te hoari i te ringa o Ioapa; nā, werohia ana ia e ia ki te kōpū ki taua mea, ā, ka tuakina ōna whēkau ki te whenua, kīhai hoki i tuaruatia e tērā; nā, ka mate ia. Nā, ka whai a Ioapa rāua ko tōna teina, ko Āpihai i a Hēpā tama a Pikiri.
11 Nā, tērā tētahi o ngā taitama a Ioapa i tōna taha e tū ana, ā, ka mea tērā, "Ko te tangata e pai ana ki a Ioapa, ā, ko te tangata e mea ana mō Rāwiri, me whai ia i a Ioapa." 12 Heoi, takoto ana a Amaha, okeoke ana i roto i ōna toto i waenganui o te huarahi. Ā, ka kite taua tangata e tū ana te iwi katoa, nā, ka amohia atu e ia a Amaha i te huarahi ki te pārae, ā, hīpokina iho ana ki te kākahu, i tōna kitenga e tū ana te hunga katoa e tika ana nā reira. 13 Ka oti ia te neke atu i te huarahi, nā, haere ana te iwi katoa i muri i a Ioapa ki te whai i a Hēpā tama a Pikiri.
14 Nā, hāereerea ana e ia ngā iwi katoa o Īharaira, ki Apere, ā, ki Petemaaka, ki ngā Peri katoa; nā, ka huihui rātou katoa, ā, haere ana hoki i muri i a ia. 15 Nā, haere ana rātou, kei te whakapae i a ia ki Apere o Petemaaka, ā, whakahaupūtia ake ana e rātou tētahi pukepuke ki te pā, nā, kua hāngai ki te pekerangi. Nā, kei te āki te nuinga katoa o Ioapa i te taiepa kia hinga. 16 Nā, ka karanga tētahi wahine mōhio i roto i te pā, "Whakarongo mai, whakarongo mai; tēnā, kī atu ki a Ioapa, ‘Whakatata mai ki konei, kia kōrero ai ahau ki a koe.’ " 17 Nā, ka whakatata ia ki a ia; ā, ka mea te wahine, "Ko koe ianei a Ioapa?"
Ka mea tērā, "Tēnei ahau."
Nā, ko te kīanga a tērā ki a ia, "Whakarongo ki ngā kupu a tāu pononga."
Ka whakahokia e ia, "E whakarongo ana."
18 Nā, ka mea tērā, "Ko tā rātou nā kupu onamata, i mea, ‘Me ui rawa rātou he kupu ki Apere’; ā, ka mutu tā rātou i tērā. 19 Nō roto ahau i te hunga āta noho, pono hoki i roto i a Īharaira. E whai ana koe kia whakangaromia he pā, he whaea nō Īharaira; he aha ka horomia ai e koe te wāhi tupu a Ihowā?"
20 Nā, ka whakahokia e Ioapa; i mea ia, "Hore rawa, hore rawa i ahau; ā, kore e horomia, e kore e hunā e ahau. 21 Kāhore āku pērā, engari he tangata tērā nō Maunga Ēparaima, ko tōna ingoa ko Hēpā tama a Pikiri, kua ara tōna ringa ki te kīngi, ki a Rāwiri; hōmai tōna kotahi, ā, ka haere atu ahau i te pā."
Kātahi taua wahine ka mea ki a Ioapa, "Nanā, ka ākiritia atu tōna upoko ki a koe rā runga i te taiepa."
22 Nā, haere ana taua wahine, me tōna whakaaro mōhio, ki te iwi katoa. Nā, pōutoa ana e rātou te upoko o Hēpā tama a Pikiri, makā atu ana ki a Ioapa. Kātahi ia ka whakatangi i te tētere, ā, whakarērea ana e rātou te pā, pakaru noa atu ana ki tōna tēneti, ki tōna tēneti. Ā, hoki ana a Ioapa ki Hiruhārama ki te kīngi.
23 Nā, ko Ioapa te rangatira o te ope katoa o Īharaira; ko Penaia hoki, tama a Iehoiara te rangatira o ngā Kereti rātou ko ngā Pereti; 24 ko Arorama te rangatira takoha; ko Iehohāpata tama a Ahiruru te kaiwhakamahara; 25 ko Hewha te kaituhituhi; ā, ko Hāroko rāua ko Apiātara ngā tohunga; 26 ā, ko Ira Hairi anō hoki he tino kaiwhakahaere nā Rāwiri.
Révolte de Schéba, Benjamite. — Rentrée de David dans Jérusalem. — Amasa, ancien chef de l’armée d’Absalom, tué par Joab
1 Il se trouvait là un méchant homme, nommé Schéba, fils de Bicri, Benjamite. Il sonna de la trompette, et dit: Point de part pour nous avec David, point d’héritage pour nous avec le fils d’Isaï! Chacun à sa tente, Israël! 2 Et tous les hommes d’Israël s’éloignèrent de David, et suivirent Schéba, fils de Bicri. Mais les hommes de Juda restèrent fidèles à leur roi, et l’accompagnèrent depuis le Jourdain jusqu’à Jérusalem. 3 David rentra dans sa maison à Jérusalem. Le roi prit les dix concubines qu’il avait laissées pour garder la maison, et il les mit dans un lieu où elles étaient séquestrées; il pourvut à leur entretien, mais il n’alla point vers elles. Et elles furent enfermées jusqu’au jour de leur mort, vivant dans un état de veuvage. 4 Le roi dit à Amasa: Convoque-moi d’ici à trois jours les hommes de Juda; et toi, sois ici présent. 5 Amasa partit pour convoquer Juda; mais il tarda au-delà du temps que le roi lui avait fixé. 6 David dit alors à Abischaï: Schéba, fils de Bicri, va maintenant nous faire plus de mal qu’Absalom. Prends toi-même les serviteurs de ton maître et poursuis-le, de peur qu’il ne trouve des villes fortes et ne se dérobe à nos yeux. 7 Et Abischaï partit, suivi des gens de Joab, des Kéréthiens et des Péléthiens, et de tous les vaillants hommes; ils sortirent de Jérusalem, afin de poursuivre Schéba, fils de Bicri. 8 Lorsqu’ils furent près de la grande pierre qui est à Gabaon, Amasa arriva devant eux. Joab était ceint d’une épée par-dessus les habits dont il était revêtu; elle était attachée à ses reins dans le fourreau, d’où elle glissa, comme Joab s’avançait. 9 Joab dit à Amasa: Te portes-tu bien, mon frère? Et de la main droite il saisit la barbe d’Amasa pour le baiser. 10 Amasa ne prit point garde à l’épée qui était dans la main de Joab; 1 R 2:5.et Joab l’en frappa au ventre et répandit ses entrailles à terre, sans lui porter un second coup. Et Amasa mourut. Joab et son frère Abischaï marchèrent à la poursuite de Schéba, fils de Bicri. 11 Un homme d’entre les gens de Joab resta près d’Amasa, et il disait: Qui veut de Joab et qui est pour David? Qu’il suive Joab! 12 Amasa se roulait dans le sang au milieu de la route; et cet homme, ayant vu que tout le peuple s’arrêtait, poussa Amasa hors de la route dans un champ, et jeta sur lui un vêtement, lorsqu’il vit que tous ceux qui arrivaient près de lui s’arrêtaient. 13 Quand il fut ôté de la route, chacun suivit Joab, afin de poursuivre Schéba, fils de Bicri.
Mort de Schéba
14 Joab traversa toutes les tribus d’Israël dans la direction d’Abel-Beth-Maaca, et tous les hommes d’élite se rassemblèrent et le suivirent. 15 Ils vinrent assiéger Schéba dans Abel-Beth-Maaca, et ils élevèrent contre la ville une terrasse qui atteignait le rempart. Tout le peuple qui était avec Joab sapait la muraille pour la faire tomber. 16 Alors une femme habile se mit à crier de la ville: Écoutez, écoutez! Dites, je vous prie, à Joab: Approche jusqu’ici, je veux te parler! 17 Il s’approcha d’elle, et la femme dit: Es-tu Joab? Il répondit: Je le suis. Et elle lui dit: Écoute les paroles de ta servante. Il répondit: J’écoute. 18 Et elle dit: Autrefois on avait coutume de dire: Que l’on consulte Abel! Et tout se terminait ainsi. 19 Je suis une des villes paisibles et fidèles en Israël; et tu cherches à faire périr une ville qui est une mère en Israël! Pourquoi détruirais-tu l’héritage de l’Éternel? 20 Joab répondit: Loin, loin de moi la pensée de détruire et de ruiner! 21 La chose n’est pas ainsi. Mais un homme de la montagne d’Éphraïm, nommé Schéba, fils de Bicri, a levé la main contre le roi David; livrez-le, lui seul, et je m’éloignerai de la ville. La femme dit à Joab: Voici, sa tête te sera jetée par la muraille. 22 Et la femme alla vers tout le peuple avec sa sagesse; et ils coupèrent la tête à Schéba, fils de Bicri, et la jetèrent à Joab. Joab sonna de la trompette; on se dispersa loin de la ville, et chacun s’en alla dans sa tente. Et Joab retourna à Jérusalem, vers le roi.
23 2 S 8:16, etc.Joab commandait toute l’armée d’Israël; Benaja, fils de Jehojada, était à la tête des Kéréthiens et des Péléthiens; 24 Adoram était préposé aux impôts; Josaphat, fils d’Achilud, était archiviste; 25 Scheja était secrétaire; Tsadok et Abiathar étaient sacrificateurs; 26 et Ira de Jaïr était ministre d’état de David.