Ka Pānuitia te Pukapuka i roto i te Temepara
1 Nā, i te whā o ngā tau o Iehoiakimi tama a Hōhia kīngi o Hūrā, ka puta mai tēnei kupu ki a Heremaia nā Ihowā, i mea ia: 2 "Tīkina tētahi pukapuka māu, ka tuhituhi ki reira i ngā kupu katoa i kōrerotia e ahau ki a koe mō Īharaira, mō Hūrā, mō ngā iwi katoa hoki, o te rā anō i kōrero ai ahau ki a koe, o ngā rā i a Hōhia ā tae noa ki tēnei rā. 3 Tērā pea te whare o Hūrā e rongo ki te kino katoa e whakaaro nei ahau kia meatia ki a rātou; kia tahuri rātou, ia tangata, ia tangata, i ō rātou ara kino; ā tērā e murua e ahau tō rātou hē, tō rātou hara."
4 Kātahi a Heremaia ka karanga ki a Paruku, tama a Neria; nā, ka tuhituhia e Paruku, ki te pukapuka nō te māngai o Heremaia, ngā kupu katoa a Ihowā i kōrero ai ki a ia. 5 Nā, ka whakahau a Heremaia i a Paruku, ka mea, "Kua tūtakina ahau; e kore e āhei i ahau te haere ki te whare o Ihowā. 6 Nō reira haere koe, ka kōrero i te pukapuka i tuhituhia e koe, ko tāku i kōrero ai, ko ngā kupu a Ihowā, ki ngā taringa o te iwi i te whare o Ihowā i te rā nohopuku. Me kōrero anō e koe ki ngā taringa o Hūrā katoa e haere mai ana i ō rātou pā. 7 Tērā pea ka takoto tā rātou īnoi ki te aroaro o Ihowā, ā, ka hoki rātou i tōna ara kino, i tōna ara kino; he nui hoki te riri, he nui te weriweri i kōrerotia e Ihowā mō tēnei iwi."
8 Nā, meatia ana e Paruku tama a Neria ngā mea katoa i whakahaua ai ia e Heremaia poropiti, kōrerotia ana e ia i roto i te pukapuka ngā kupu a Ihowā i te whare o Ihowā. 9 Nā, i te rima o ngā tau o Iehoiakimi tama a Hōhia kīngi o Hūrā, i te iwa o ngā marama, ka karangatia e rātou he nohopuku ki te aroaro o Ihowā mō te iwi katoa i Hiruhārama, mō te iwi katoa hoki i haere mai i ngā pā o Hūrā ki Hiruhārama. 10 Kātahi ka kōrerotia e Paruku i roto i te pukapuka ngā kupu a Heremaia i roto i te whare o Ihowā, i te rūma o te kaituhituhi, o Kemaria tama a Hapana, i te marae o runga, i te kūwaha o te Kēti Hou o te whare o Ihowā, me te whakarongo anō te iwi katoa.
Ka Pānuitia te Pukapuka i roto i te Whare Kīngi
11 Ā, nō te rongonga o Mikaia tama a Kemaria, tama a Hapana, ki ngā kupu katoa a Ihowā i roto i te pukapuka, 12 ka haere ia ki raro, ki te whare o te kīngi, ki te rūma o te kaituhituhi, nā, i reira ngā rangatira katoa e noho ana, a Erihama kaituhituhi, rātou ko Teraia tama a Hemaia, ko Erenātana tama a Akaporo, ko Kemaria tama a Hapana, ko Terekia tama a Hanania, ko ngā rangatira katoa anō hoki. 13 Kātahi a Mikaia ka whakaatu ki a rātou i ngā kupu katoa i rongo ai ia, i te kōrerotanga a Paruku i te pukapuka ki ngā taringa o te iwi. 14 Nā reira ka ungā atu e ngā rangatira katoa a Iehuri, tama a Netania, tama a Heremia, tama a Kūhi, ki a Paruku, hei kī atu, "Mauria mai e koe i tōu ringa te pukapuka i kōrerotia nā e koe ki ngā taringa o te iwi, ā, ka haere mai." Nā, mauria ana e Paruku tama a Neria te pukapuka i tōna ringa, ā, haere ana ki a rātou. 15 Nā, ka mea rātou ki a ia, "Tēnā, e noho, kōrerotia hoki ki ō mātou taringa."
Heoi, kōrerotia ana e Paruku ki ō rātou taringa. 16 Nā, i tō rātou rongonga ki ngā kupu katoa, ka wehi rātou, ka tahuri tētahi ki tētahi, ā, ka mea atu ki a Paruku, "Ka kōrerotia mārietia e mātou ēnei kupu katoa ki te kīngi." 17 Ā, ka ui rātou ki a Paruku, ka mea, "Tēnā koa, whakaaturia mai ki a mātou, i pēhea tāu tuhituhi i ēnei kupu katoa a tōna māngai?"
18 Anō rā ko Paruku ki a rātou, "Nā tōna māngai ēnei kupu katoa i kōrero ki ahau, ā, tuhituhia iho e ahau ki te mangumangu ki te pukapuka."
19 Kātahi ngā rangatira ka mea ki a Paruku, "Haere, e huna i a koe, kōrua ko Heremaia, kaua hoki tētahi e mōhio kei hea kōrua."
Ka Tahuna e te Kīngi te Pukapuka
20 Nā, haere ana rātou ki te kīngi ki te marae; otiia i waiho e rātou te pukapuka i te rūma o Erihama kaituhituhi; ā, kōrerotia ana e rātou ngā kupu katoa ki ngā taringa o te kīngi. 21 Heoi, ka ungā e te kīngi a Iehuri ki te tiki i te pukapuka. Nā, tīkina ana e ia i te rūma o Erihama kaituhituhi; ā, kōrerotia ana e Iehuri ki ngā taringa o te kīngi, ki ngā taringa hoki o ngā rangatira katoa e tū ana i te taha o te kīngi. 22 Nā, i te noho te kīngi i te whare hōtoke (i te iwa o ngā marama), ā, he ahi i te kānga ahi e kā ana i tōna aroaro. 23 Nā, ka toru, ka whā ngā whārangi i kōrerotia e Iehuri, ka tapahia e te kīngi ki te māripi a te kaituhituhi, makā atu ana ki te ahi i te kānga ahi, ā pau noa te pukapuka katoa i te ahi i roto i te kānga ahi. 24 Nā, kāhore rātou i wehi, kāhore hoki i haehae i ō rātou kākahu, te kīngi rānei, tētahi rānei o āna pononga i rongo i ēnei kupu katoa. 25 Nā tērā a Erenātana rātou ko Teraia, ko Kemaria, kua tohe ki te kīngi kia kaua e tahuna te pukapuka; otiia, kīhai ia i rongo ki a rātou. 26 Nā, ka whakahaua e te kīngi a Ierameere tama a te kīngi, rātou ko Heraia tama a Atariere, ko Heremia tama a Aparēre ki te hopu i a Paruku kaituhituhi, rāua ko Heremaia poropiti. Otirā, i hunā rāua e Ihowā.
Ka Taki a Heremaia i tētahi atu Pukapuka
27 Kātahi ka puta mai te kupu a Ihowā ki a Heremaia, i muri i te tahunga a te kīngi i te pukapuka, i ngā kupu hoki i tuhituhia rā e Paruku i te māngai o Heremaia, i mea ia: 28 "Tīkina anō tētahi atu pukapuka, tuhituhia ki reira ngā kupu katoa ō mua rā, o te pukapuka tuatahi i tahuna rā e Iehoiakimi kīngi o Hūrā. 29 Nā, ko te kupu māu mō Iehoiakimi kīngi o Hūrā: ‘Ko te kupu tēnei a Ihowā: I tahuna e koe te pukapuka nei, i kī koe, "He aha i tuhituhia ai e koe ki konei, i kī ai, Ka tino haere mai te kīngi o Papurōna, ka whakangaro i tēnei whenua, ka mōtī anō i a ia te tangata me te kararehe o konei?" 30 Mō reira ko te kupu tēnei a Ihowā mō Iehoiakimi kīngi o Hūrā: E kore ia e whai tangata hei noho ki te torōna o Rāwiri, ā, ka makā atu tōna tinana ki te werawera i te awatea, ki te huka i te pō. 31 Ka whiua hoki ia e ahau, rātou ko ōna uri, ko āna tāngata mō tō rātou hē; ā, ka kawea mai e ahau ki a rātou, ki ngā tāngata o Hiruhārama, ki ngā tāngata hoki o Hūrā, te kino katoa i kōrerotia e ahau mō rātou, ā, kīhai nei rātou i whakarongo.’ "
32 Nā, ka tangohia e Heremaia tētahi atu pukapuka, ā, hoatu ana e ia ki te kaituhituhi, ki a Paruku tama a Neria; nāna i tuhituhi ki reira nō te māngai o Heremaia ngā kupu katoa o te pukapuka i tahuna rā e Iehoiakimi kīngi o Hūrā ki te ahi, ā, tāpiritia atu ana ki ērā ētahi atu kupu maha pērā.
Le livre des prophéties de Jérémie brûlé par le roi Jojakim
1 La quatrième année de Jojakim, fils de Josias, roi de Juda, cette parole fut adressée à Jérémie de la part de l’Éternel, en ces mots: 2 Prends És 8:1.un livre, et tu y Jé 30:2.écriras toutes les paroles que je t’ai dites sur Israël et sur Juda, et sur toutes les nations, depuis le jour où je t’ai parlé, au temps de Josias, jusqu’à ce jour. 3 Quand la maison de Juda entendra tout le mal que je pense lui faire, peut-être reviendront-ils chacun de leur mauvaise voie; alors je pardonnerai leur iniquité et leur péché. 4 Jérémie appela Baruc, fils de Nérija; et Baruc écrivit dans un livre, sous la dictée de Jérémie, toutes les paroles que l’Éternel avait dites à Jérémie. 5 Puis Jérémie donna cet ordre à Baruc: Je suis retenu, et je ne peux pas aller à la maison de l’Éternel. 6 Tu iras toi-même, et tu liras dans le livre que tu as écrit sous ma dictée les paroles de l’Éternel, aux oreilles du peuple, dans la maison de l’Éternel, le jour du jeûne; tu les liras aussi aux oreilles de tous ceux de Juda qui seront venus de leurs villes. 7 Peut-être l’Éternel écoutera-t-il leurs supplications, et reviendront-ils chacun de leur mauvaise voie; car grande est la colère, la fureur dont l’Éternel a menacé ce peuple. 8 Baruc, fils de Nérija, fit tout ce que lui avait ordonné Jérémie, le prophète, et lut dans le livre les paroles de l’Éternel, dans la maison de l’Éternel. 9 La cinquième année de Jojakim, fils de Josias, roi de Juda, le neuvième mois, on publia un jeûne devant l’Éternel pour tout le peuple de Jérusalem et pour tout le peuple venu des villes de Juda à Jérusalem. 10 Et Baruc lut dans le livre les paroles de Jérémie, aux oreilles de tout le peuple, dans la maison de l’Éternel, dans la chambre de Guemaria, fils de Schaphan, le secrétaire, dans le parvis supérieur, à l’entrée de la porte neuve de la maison de l’Éternel. 11 Michée, fils de Guemaria, fils de Schaphan, ayant entendu toutes les paroles de l’Éternel contenues dans le livre, 12 descendit à la maison du roi, dans la chambre du secrétaire, où étaient assis tous les chefs, Élischama, le secrétaire, Delaja, fils de Schemaeja, Elnathan, fils d’Acbor, Guemaria, fils de Schaphan, Sédécias, fils de Hanania, et tous les autres chefs. 13 Et Michée leur rapporta toutes les paroles qu’il avait entendues, lorsque Baruc lisait dans le livre, aux oreilles du peuple. 14 Alors tous les chefs envoyèrent vers Baruc Jehudi, fils de Nethania, fils de Schélémia, fils de Cuschi, pour lui dire: Prends en main le livre dans lequel tu as lu, aux oreilles du peuple, et viens! Baruc, fils de Nérija, prit en main le livre, et se rendit auprès d’eux. 15 Ils lui dirent: Assieds-toi, et lis-le à nos oreilles. Et Baruc lut à leurs oreilles. 16 Lorsqu’ils eurent entendu toutes les paroles, ils se regardèrent avec effroi les uns les autres, et ils dirent à Baruc: Nous rapporterons au roi toutes ces paroles. 17 Ils posèrent encore à Baruc cette question: Dis-nous comment tu as écrit toutes ces paroles sous sa dictée. 18 Baruc leur répondit: Il m’a dicté de sa bouche toutes ces paroles, et je les ai écrites dans ce livre avec de l’encre. 19 Les chefs dirent à Baruc: Va, cache-toi, ainsi que Jérémie, et que personne ne sache où vous êtes.
20 Ils allèrent ensuite vers le roi dans la cour, laissant le livre dans la chambre d’Élischama, le secrétaire, et ils en rapportèrent toutes les paroles aux oreilles du roi. 21 Le roi envoya Jehudi pour prendre le livre, Jehudi le prit dans la chambre d’Élischama, le secrétaire, et il le lut aux oreilles du roi et aux oreilles de tous les chefs qui étaient auprès du roi. 22 Le roi était assis dans la maison d’hiver, c’était au neuvième mois, et un brasier était allumé devant lui. 23 Lorsque Jehudi eut lu trois ou quatre feuilles, le roi coupa le livre avec le canif du secrétaire, et le jeta dans le feu du brasier, où il fut entièrement consumé. 24 Le roi et tous ses serviteurs, qui entendirent toutes ces paroles, ne furent point effrayés et ne déchirèrent point leurs vêtements. 25 Elnathan, Delaja et Guemaria, avaient fait des instances auprès du roi pour qu’il ne brûlât pas le livre; mais il ne les écouta pas. 26 Le roi ordonna à Jerachmeel, fils du roi, à Seraja, fils d’Azriel, et à Schélémia, fils d’Abdeel, de saisir Baruc, le secrétaire, et Jérémie, le prophète. Mais l’Éternel les cacha.
Sentence contre le roi.
27 La parole de l’Éternel fut adressée à Jérémie, en ces mots, après que le roi eut brûlé le livre contenant les paroles que Baruc avait écrites sous la dictée de Jérémie: 28 Prends de nouveau un autre livre, et tu y écriras toutes les paroles qui étaient dans le premier livre qu’a brûlé Jojakim, roi de Juda. 29 Et sur Jojakim, roi de Juda, tu diras: Ainsi parle l’Éternel: Tu as brûlé ce livre, en disant: Pourquoi y as-tu écrit ces paroles: Le roi de Babylone viendra, il détruira ce pays, et il en fera disparaître les hommes et les bêtes? 30 Jé 22:19.C’est pourquoi ainsi parle l’Éternel sur Jojakim, roi de Juda: Aucun des siens ne sera assis sur le trône de David, et son cadavre sera exposé à la chaleur pendant le jour et au froid pendant la nuit. 31 Je le châtierai, lui, sa postérité, et ses serviteurs, à cause de leur iniquité, et je ferai venir sur eux, sur les habitants de Jérusalem et sur les hommes de Juda tous les malheurs dont je les ai menacés, sans qu’ils aient voulu m’écouter. 32 Jérémie prit un autre livre, et le donna à Baruc, fils de Nérija, le secrétaire. Baruc y écrivit, sous la dictée de Jérémie, toutes les paroles du livre qu’avait brûlé au feu Jojakim, roi de Juda. Beaucoup d’autres paroles semblables y furent encore ajoutées.