Pular para o conteúdo
Publicidade

2 Samuel 18

LSG

Te Hinganga me te Matenga o Apohārama

1 , ka taua e Rāwiri tōna nuinga, ā, whakaritea ana e ia he rangatira mano rātou, he rangatira rau. 2 , ka tonoa te iwi e Rāwiri; ko tētahi kotahi toru i raro i te ringa o Ioapa, ko tētahi kotahi toru i raro i te ringa o Āpihai tama a Teruia, teina o Ioapa, ā, ko tētahi kotahi toru hoki i raro i te ringa o Itai Kiti. I mea anō te kīngi ki te iwi, "He pono ka haere tahi atu anō hoki ahau i a koutou."

3 , ka mea te iwi, "Kaua koe e puta ki waho. Ki te rere hoki mātou, e kore rātou e whai whakaaro ki a mātou. Ahakoa ko te hāwhe o mātou i mate, e kore rātou e whai whakaaro ki a mātou; tēnā ko koe, e rite ana koe ki ngā mano kotahi tekau o mātou. reira he pai ko koe hei āwhina ake mātou i roto i te ."

4 , ka mea te kīngi ki a rātou, "Me mea e ahau ngā mea e pai ana ki koutou titiro."

, ana te kīngi ki te taha o te kūwaha, me te puta atu te iwi, ōna rau, ōna mano. 5 Ā, i ako te kīngi ki a Ioapa, ki a Āpihai, ki a Itai, i mea, "Mahara ki ahau, kia āta hanga hoki ki taua taitama, ki a Apohārama." I rongo anō te iwi katoa i te kīngi e ako ana i ngā rangatira katoa ki te tikanga Apohārama.

6 , ko te putanga o te iwi ki te pārae ki te ki a Īharaira; ā, i te ngahere o Ēparaima te whawhai. 7 , patua iho i reira ngā tāngata o Īharaira e ngā tāngata a Rāwiri, nui atu te parekura i reira i taua , e rua tekau mano tāngata. 8 Ā, tohatoha noa i reira te whawhai ki te mata katoa o te whenua; tokomaha atu o te iwi i pau i te ngahere i ngā mea i pau i te hoari i taua .

9 , ka tūpono a Apohārama ki ngā tāngata a Rāwiri. I runga anō i te muera o Apohārama e noho ana. , ko te haerenga o te muera i raro i ngā peka mātotoru o tētahi oki nui. Kua mau tōna mātenga ki te oki, ā, tārewa ana ia i te takiwā o te rangi, o te whenua; haere atu ana te muera i raro i a ia.

10 , ka kite tētahi tangata, whakaaturia ana e ia ki a Ioapa; i mea hoki, "Nanā, i kite ahau i a Apohārama e iri ana i tētahi oki."

11 , ka mea a Ioapa ki taua tangata nāna nei i whakaatu ki a ia, "Ha, i kite koe, ā, he aha ia patua ai e koe i reira ki te whenua? Pēnei tekau ngā hekere hiriwa kua hoatu e ahau ki a koe, me tētahi whītiki."

12 , ka mea taua tangata ki a Ioapa, "Ahakoa ka riro mai i tōku ringa ngā pīhi hiriwa kotahi mano, pāuna rawa, e kore e totoro tōku ringa ki te tama a te kīngi; i a tātou hoki e whakarongo ana i ako te kīngi i a koe, i a Āpihai, i a Itai, i mea, Kia tūpato kei tētahi ki te taitama , ki a Apohārama.13 Mehemea hoki i mahi teka ahau, i mea i te mate mōna (e kore hoki tētahi mea e ngaro i te kīngi), i reira ko koe tonu e i ahau."

14 Kātahi a Ioapa ka mea, "E kore e pai kia roa ahau nei i a koe." , ka mau tōna ringa ki ētahi tao e toru, werohia atu ana e ia ki te ngākau o Apohārama, i a ia anō e ora ana i waenganui o te oki. 15 , karapotia ana ia e ngā taitama kotahi tekau, e ngā kaimau patu a Ioapa, ā, patua ana a Apohārama e rātou, whakamatea ana.

16 , whakatangihia ana e Ioapa te tētere, ā, hoki ana te iwi i te whai i a Īharaira. Ioapa hoki i pēhi te iwi. 17 , ka mau rātou ki a Apohārama, ka maka i a ia ki tētahi poka nui i te ngahere, ā, nui atu te pūranga kōhatu i haupūria ki runga ki a ia, ā, whati ana a Īharaira katoa ki tōna tēneti, ki tōna tēneti.

18 , i tōna oranga i tīkina e Apohārama, i whakaarahia te pou mōna, ko tērā i te raorao o te kīngi; i mea hoki ia, "Kāhore āku tama e maharatia ai tōku ingoa." , huaina iho e ia tōna ingoa ki taua pou; e huaina nei anō a reira, ko te tohu a Apohārama ā tae noa ki tēnei .

Ka Rongo a Rāwiri i te Matenga o Apohārama

19 Kātahi ka mea a Ahimāta tama a Hāroko, "Tukua ahau kia rere ki te kōrero ki te kīngi i Ihowā whakatikanga i tāna whakawā ki ōna hoariri."

20 , ka mea a Ioapa, "Kaua koe e kawe kōrero i tēnei ; engari me kawe kōrero koe a tētahi atu ; i tēnei ia e kore koe e kawe kōrero; kua mate hoki te tama a te kīngi."

21 Kātahi ka mea a Ioapa ki te Kuhi, "Haere, kōrerotia ki te kīngi tāu i kite ai." , ka piko iho te Kuhi ki a Ioapa, ā, rere ana.

22 Kātahi ka mea anō a Ahimāta tama a Hāroko ki a Ioapa, "He ahakoa pēhea, kia rere anō ahau i muri i te Kuhi."

Ā, ka mea a Ioapa, "Kia rere koe hei aha, e tāku tama? Kāhore nei hoki he painga ki a koe o ngā kōrero."

23 "He ahakoa , e ai tāna, me rere anō ahau."

, ka mea tērā ki a ia, "E rere." Kātahi ka rere a Ahimāta i te ara o te mānia, ā, ka mahue te Kuhi.

24 , e noho ana a Rāwiri i waenganui i ngā kūwaha e rua; i piki anō te kaititiro ki te tuanui i runga i te kūwaha, ki te taiepa; ko te marangatanga ake o ōna kanohi, ka titiro, , ko tētahi tangata e rere mai ana, tōna kotahi. 25 , ka karanga te kaititiro, ka whakaatu ki te kīngi.

Anō ko te kīngi, "Ki te mea ko ia anake, he kōrero kei tōna māngai." , haere tonu mai ana tērā, ā, ka tata.

26 I kite anō te kaititiro i tētahi atu tangata e rere mai ana, ā, ka karanga iho te kaititiro ki te kaitiaki o te kūwaha, ka mea, "Tērā he tangata e rere mai , ko ia anake."

Ā, ka mea te kīngi, "He kōrero anō tērā."

27 , ka mea te kaititiro, "Ki tāku titiro rite tonu te rere a te tuatahi ki te rere a Ahimāta tama a Hāroko."

Ā, ka mea te kīngi, "He tangata pai ia, e haere mai ana me ngā kōrero pai."

28 , ka karanga a Ahimāta, ka mea ki te kīngi, "Kei te pai katoa." , ka piko iho tōna mata ki te whenua ki te aroaro o te kīngi, ā, ka mea, "Kia whakapaingia a Ihowā, tōu Atua, nāna nei i tuku mai ngā tāngata i totoro nei rātou ringa ki tōku ariki, ki te kīngi."

29 , ka mea te kīngi, "Kei te pai rānei te taitama a Apohārama?"

Anō ko Ahimāta, "I te tononga a Ioapa i te tangata a te kīngi, i ahau, i tāu pononga, i kite ahau i te ngangau nui, heoi kīhai i mōhio he aha rānei."

30 , ka mea te kīngi ki a ia, "Haere ake, e ki konei." , haere ana ia, ā, ana.

31 , ko te haerenga mai o te Kuhi; ā, ka mea te Kuhi, "He kōrero, e tōku ariki, e te kīngi; kua whakatikaia hoki e Ihowā tāu whakawā i te hunga i whakatika mai ki a koe."

32 Anō ko te kīngi ki te Kuhi, "Kei te pai rānei te taitama, a Apohārama?"

Ā, ka mea te Kuhi, "Kia rite ki taua taitama ngā hoariri o tōku ariki, o te kīngi, me te hunga katoa e whakatika ana ki a koe hei mea i te kino mōu."

33 , oho te mauri o te kīngi, ā, piki ana ki te rūma i runga i te kūwaha, tangi ana. Ko tāna kōrero tēnei i a ia e haere ana: "E tāku tama, e Apohārama, e tāku tama, e tāku tama, e Apohārama! He pai mehemea ko ahau i mate, ā, kaua koe, e Apohārama, e tāku tama, e tāku tama."

Bataille entre l’armée d’Absalom et celle de David. Absalom tué par Joab dans la forêt d’Éphraïm

1 David passa en revue le peuple qui était avec lui, et il établit sur eux des chefs de milliers et des chefs de centaines. 2 Il plaça le tiers du peuple sous le commandement de Joab, le tiers sous celui d’Abischaï, fils de Tseruja, frère de Joab, et le tiers sous celui d’Ittaï, de Gath. Et le roi dit au peuple: Moi aussi, je veux sortir avec vous. 3 Mais le peuple dit: Tu ne sortiras point! Car si nous prenons la fuite, ce n’est pas sur nous que l’attention se portera; et quand la moitié d’entre nous succomberait, on n’y ferait pas attention; mais toi, tu es comme dix mille de nous, et maintenant il vaut mieux que de la ville tu puisses venir à notre secours. 4 Le roi leur répondit: Je ferai ce qui vous paraît bon. Et le roi se tint à côté de la porte, pendant que tout le peuple sortait par centaines et par milliers. 5 Le roi donna cet ordre à Joab, à Abischaï et à Ittaï: Pour l’amour de moi, doucement avec le jeune Absalom! Et tout le peuple entendit l’ordre du roi à tous les chefs au sujet d’Absalom. 6 Le peuple sortit dans les champs à la rencontre d’Israël, et la bataille eut lieu dans la forêt d’Éphraïm. 7 , le peuple d’Israël fut battu par les serviteurs de David, et il y eut en ce jour une grande défaite de vingt mille hommes. 8 Le combat s’étendit sur toute la contrée, et la forêt dévora plus de peuple ce jour-là que l’épée n’en dévora. 9 Absalom se trouva en présence des gens de David. Il était monté sur un mulet. Le mulet pénétra sous les branches entrelacées d’un grand térébinthe, et la tête d’Absalom fut prise au térébinthe; il demeura suspendu entre le ciel et la terre, et le mulet qui était sous lui passa outre. 10 Un homme ayant vu cela vint dire à Joab: Voici, j’ai vu Absalom suspendu à un térébinthe. 11 Et Joab dit à l’homme qui lui apporta cette nouvelle: Tu l’as vu! Pourquoi donc ne l’as-tu pas abattu sur place? Je t’aurais donné dix sicles d’argent et une ceinture. 12 Mais cet homme dit à Joab: Quand je pèserais dans ma main mille sicles d’argent, je ne mettrais pas la main sur le fils du roi; car nous avons entendu cet ordre que le roi t’a donné, à toi, à Abischaï et à Ittaï: Prenez garde chacun au jeune Absalom! 13 Et si j’eusse attenté perfidement à sa vie, rien n’aurait été caché au roi, et tu aurais été toi-même contre moi. 14 Joab dit: Je ne m’arrêterai pas auprès de toi! Et il prit en main trois javelots, et les enfonça dans le cœur d’Absalom encore plein de vie au milieu du térébinthe. 15 Dix jeunes gens, qui portaient les armes de Joab, entourèrent Absalom, le frappèrent et le firent mourir. 16 Joab fit sonner de la trompette; et le peuple revint, cessant ainsi de poursuivre Israël, parce que Joab l’en empêcha. 17 Ils prirent Absalom, le jetèrent dans une grande fosse au milieu de la forêt, et mirent sur lui un très grand monceau de pierres. Tout Israël s’enfuit, chacun dans sa tente. 18 De son vivant, Absalom s’était fait ériger un monument dans la vallée du roi; car il disait: Je n’ai point de fils par qui le souvenir de mon nom puisse être conservé. Et il donna son propre nom au monument, qu’on appelle encore aujourd’hui monument d’Absalom.

19 Achimaats, fils de Tsadok, dit: Laisse-moi courir, et porter au roi la bonne nouvelle que l’Éternel lui a rendu justice en le délivrant de la main de ses ennemis. 20 Joab lui dit: Ce n’est pas toi qui dois porter aujourd’hui les nouvelles; tu les porteras un autre jour, mais non aujourd’hui, puisque le fils du roi est mort. 21 Et Joab dit à Cuschi: Va, et annonce au roi ce que tu as vu. Cuschi se prosterna devant Joab, et courut. 22 Achimaats, fils de Tsadok, dit encore à Joab: Quoi qu’il arrive, laisse-moi courir après Cuschi. Et Joab dit: Pourquoi veux-tu courir, mon fils? Ce n’est pas un message qui te sera profitable. 23 Quoi qu’il arrive, je veux courir, reprit Achimaats. Et Joab lui dit: Cours! Achimaats courut par le chemin de la plaine, et il devança Cuschi. 24 David était assis entre les deux portes. La sentinelle alla sur le toit de la porte vers la muraille; elle leva les yeux et regarda. Et voici, un homme courait tout seul. 25 La sentinelle cria, et avertit le roi. Le roi dit: S’il est seul, il apporte des nouvelles. Et cet homme arrivait toujours plus près. 26 La sentinelle vit un autre homme qui courait; elle cria au portier: Voici un homme qui court tout seul. Le roi dit: Il apporte aussi des nouvelles. 27 La sentinelle dit: La manière de courir du premier me paraît celle d’Achimaats, fils de Tsadok. Et le roi dit: C’est un homme de bien, et il apporte de bonnes nouvelles. 28 Achimaats cria, et il dit au roi: Tout va bien! Il se prosterna devant le roi la face contre terre, et dit: Béni soit l’Éternel, ton Dieu, qui a livré les hommes qui levaient la main contre le roi mon seigneur! 29 Le roi dit: Le jeune Absalom est-il en bonne santé? Achimaats répondit: J’ai aperçu un grand tumulte au moment Joab envoya le serviteur du roi et moi ton serviteur; mais je ne sais ce que c’était. 30 Et le roi dit: Mets-toi de côté. Et Achimaats se tint de côté. 31 Aussitôt arriva Cuschi. Et il dit: Que le roi mon seigneur apprenne la bonne nouvelle! Aujourd’hui l’Éternel t’a rendu justice en te délivrant de la main de tous ceux qui s’élevaient contre toi. 32 Le roi dit à Cuschi: Le jeune homme Absalom est-il en bonne santé? Cuschi répondit: Qu’ils soient comme ce jeune homme, les ennemis du roi mon seigneur et tous ceux qui s’élèvent contre toi pour te faire du mal! 33 Alors le roi, saisi d’émotion, monta dans la chambre au-dessus de la porte et pleura. Il disait en marchant: Mon fils Absalom! Mon fils, mon fils Absalom! Que ne suis-je mort à ta place! Absalom, mon fils, mon fils!

Veja também