Pular para o conteúdo
Publicidade

2 Samuel 14

LSG

Ka Hoki a Apohārama ki Hiruhārama

1 , ka kite a Ioapa tama a Teruia e anga ana te ngākau o te kīngi ki a Apohārama. 2 Ka tono tāngata a Ioapa ki Tekoa ki te tiki i tētahi wahine mōhio i reira, ā, ka mea ki a ia, "Me mea koe i a koe he wahine e tangi tūpāpaku ana, me kākahu he kākahu tauā, kaua anō e whakawahi i a koe ki te hinu; engari kia rite ki te wahine kua tangi noa ake ki te tūpāpaku. 3 Ā, haere ki te kīngi, ā, ko ēnei ngā kupu māu ki a ia." Heoi, hoatu ana e Ioapa ngā kupu ki tōna māngai.

4 , kōrerotia ana e te wahine o Tekoa ki te kīngi, me te tāpapa anō ki te whenua, me te piko anō, i mea hoki, "Whakaorangia, e te kīngi."

5 , ka mea te kīngi ki a ia, "He aha tōu mate?"

Ā, ka tērā, "He wahine pouaru nei ahau, kua mate hoki tāku tahu. 6 , tokorua ngā tama a tāu pononga, heoi whawhai ana rāua ki a rāua i te pārae, ā, kāhore he kaiwawao rāua. , patua iho tētahi e tētahi, ā, mate iho. 7 , ka whakatika ngā whanaunga katoa ki tāu pononga, e mea ana, Hōmai te kaipatu i tōna teina kia whakamatea hei utu te matenga o tōna teina, i patua nei e ia, ā, ka hunā e mātou te tangata mōna te kāinga., ka keto i a rātou tāku ngārahu i te toe, ā, kāhore noa iho e mahue he ingoa tāku tahu, he toenga rānei i te mata o te whenua."

8 , ka mea te kīngi ki te wahine, "Haere ki tōu whare, ā, māku ngā tikanga tāu mea."

9 , ka mea taua wahine o Tekoa ki te kīngi, "Hei runga i ahau te kino, e tōku ariki, e te kīngi, hei runga anō hoki i te whare o tōku pāpā; kia harakore ia te kīngi me tōna torōna."

10 , ka mea te kīngi, "Ki te kōrero tētahi ki a koe, kawea mai ia ki ahau, ā, e kore ia e ki a koe i muri iho."

11 Kātahi ia ka mea, "Kia mahara te kīngi ki a Ihowā, ki tōu Atua, kia kaua te kaitakitaki toto e whakangaro ā mua ake, kei hunā tāku tama."

, ka ia, "E ora ana a Ihowā e kore tētahi makawe o tāu tama e taka ki te whenua."

12 , ka mea taua wahine, "Tēnā, kia kōrerotia e tāu pononga tētahi kupu ki tōku ariki, ki te kīngi."

Anō ko ia, "Kōrero."

13 , ka mea taua wahine, "He aha koe i ai ki te iwi a te Atua, i whakaaro ai i tēnei mea? I te kīngi hoki e kōrero ana i tēnei mea, e rite ana ia ki te tangata kua , i te kīngi e kore nei e whakahoki mai i tāna i peia atu . 14 te mate nei hoki tātou, ā, ka rite ki te wai i maringi ki te whenua, kāhore nei e kohikohia ake. , kāhore te Atua e tango atu ana i te ora, engari e whakaaro ana i ngā whakaaro e kore ai e peia rawatia atu i a ia te mea i peia.

15 "Koia ahau i haere mai ai ki te kōrero i tēnei mea ki te kīngi, ki tōku ariki, he wehi nōku i te iwi; koia tāu pononga i mea ai, Me kōrero ahau ki te kīngi; tērā pea te kīngi e mea i tāna pononga e kōrero ai. 16 Tērā hoki te kīngi e rongo, e whakaora i tāna pononga i te ringa o te tangata e hunā ai māua tahi ko tāku tama i te Atua wāhi tupu.

17 "Koia tāu pononga i mea ai, Ākuanei he whakamārie te kupu a tōku ariki, a te kīngi; e rite ana hoki tōku ariki, te kīngi ki te anahera a te Atua, hei whakarongo ki te pai, ki te kino; hei hoa anō mōu a Ihowā, te Atua."

18 , ka whakahoki te kīngi, ka mea ki te wahine, ", kaua e hunā ki ahau te kupu e uia e ahau ki a koe."

, ka mea te wahine, "Tēnā, kia kōrero tōku ariki, te kīngi."

19 , ka mea te kīngi, "Kāhore ianei te ringa o Ioapa i a koe i tēnei mea katoa?"

Anō ko te wahine, i mea ia, "E ora ana tōu wairua, e tōku ariki, e te kīngi, inā, kāhore he tahuritanga tētahi ki matau, ki mauī, i ngā kupu katoa i kōrero ai tōku ariki, te kīngi. tāu pononga hoki, Ioapa, nāna ahau i whakahau, nāna hoki i hōmai ēnei kupu katoa ki te māngai o tāu pononga. 20 He whakaahua i te tikanga o tēnei kōrero i mea ai tāu pononga, a Ioapa i tēnei mea; ā, he mōhio tōku ariki, he pērā me te mōhio o te anahera a te Atua, he mōhio ki ngā mea katoa o te whenua."

21 , ka mea te kīngi ki a Ioapa, ", kua meatia nei tēnei mea e ahau; tīkina, whakahokia mai taua tamaiti, a Apohārama."

22 , ka tāpapa a Ioapa ki te whenua, ka piko, ka whakapai i te kīngi; i mea anō a Ioapa, "tēnei tāu pononga i mōhio ai e manakohia ana ahau e koe, e tōku ariki, e te kīngi, te kīngi hoki ka whakamana i te kupu a tāna pononga."

23 Heoi, whakatika ana a Ioapa, ā, haere ana ki Kehuru, ā, kawea ana e ia a Apohārama ki Hiruhārama. 24 , ka mea te kīngi, "Kia tahuri atu ia ki tōna whare, kaua hoki ia e kite i tōku kanohi." , tahuri ana a Apohārama ki tōna whare, kīhai hoki i kite i te kanohi o te kīngi.

Ka Whakahoa anō a Apohārama rāua ko Rāwiri

25 , kāhore he rite Apohārama, te kōrerotia tōna ātaahua i roto i a Īharaira katoa; kāhore ōna koha i te kapu o tōna waewae ā tae noa ki tōna tumuaki. 26 Ā, ka kutikutia e ia tōna mātenga (i kutikutia hoki e ia i te takanga o te tau; he taimaha hoki nōna koia i kutikutia ai), , ka pāunatia e ia ngā makawe o tōna mātenga, e rua rau ngā hekere o te kīngi pāuna. 27 Ā, tokotoru ngā tama i whānau Apohārama, kotahi hoki te kōtiro, ko tōna ingoa ko Tāmara; he wahine kanohi ātaahua anō ia.

28 , e rua tino tau i noho ai a Apohārama ki Hiruhārama, ā, kīhai i kitea e ia te kanohi o te kīngi. 29 , ka tono tangata a Apohārama ki a Ioapa, he mea kia tonoa ia ki te kīngi; heoi kīhai tērā i pai ki te haere mai ki a ia. , ka tono anō ia, otiia kīhai tērā i pai ki te haere mai. 30 reira ka mea ia ki āna pononga, "Nanā, tata tonu ki tōku Ioapa wāhi whenua, he pārei anō tāna kei reira; tīkina tahuna ki te ahi." , kua tahuna e ngā tāngata a Apohārama ki te ahi.

31 , ka whakatika a Ioapa, ā, haere ana ki a Apohārama ki te whare, ā, ka mea ki a ia, "He aha i tahuna ai tōku wāhi e āu tāngata ki te ahi?"

32 , ka mea a Apohārama ki a Ioapa, "Nanā, i tono tangata ahau ki a koe, i mea: Haere mai ki konei kia tonoa ai koe e ahau ki te kīngi hei mea, "te aha ahau i haere mai ai i Kehuru? He pai mōku me i noho tonu ahau ki reira." Ko tēnei kia kite ahau i te kanohi o te kīngi; ā, ki te mea he kino tōku, me whakamate ahau e ia."

33 Heoi, haere ana a Ioapa ki te kīngi, ki te kōrero ki a ia. , ka karangatia a Apohārama e ia, ā, haere ana ia ki te kīngi. , piko ana ia ki a ia, ahu ana tōna mata ki te whenua i te aroaro o te kīngi; ā, kihia ana a Apohārama e te kīngi.

1 Joab, fils de Tseruja, s’aperçut que le cœur du roi était porté pour Absalom. 2 Il envoya chercher à Tekoa une femme habile, et il lui dit: Montre-toi désolée, et revêts des habits de deuil; ne t’oins pas d’huile, et sois comme une femme qui depuis longtemps pleure un mort. 3 Tu iras ainsi vers le roi, et tu lui parleras de cette manière. Et Joab lui mit dans la bouche ce qu’elle devait dire. 4 La femme de Tekoa alla parler au roi. Elle tomba la face contre terre et se prosterna, et elle dit: O roi, sauve-moi! 5 Le roi lui dit: Qu’as-tu? Elle répondit: Oui, je suis veuve, mon mari est mort! 6 Ta servante avait deux fils; ils se sont tous deux querellés dans les champs, et il n’y avait personne pour les séparer; l’un a frappé l’autre, et l’a tué. 7 Et voici, toute la famille s’est levée contre ta servante, en disant: Livre le meurtrier de son frère! Nous voulons le faire mourir, pour la vie de son frère qu’il a tué; nous voulons détruire même l’héritier! Ils éteindraient ainsi le tison qui me reste, pour ne laisser à mon mari ni nom ni survivant sur la face de la terre. 8 Le roi dit à la femme: Va dans ta maison. Je donnerai des ordres à ton sujet. 9 La femme de Tekoa dit au roi: C’est sur moi, ô roi mon seigneur, et sur la maison de mon père, que le châtiment va tomber; le roi et son trône n’auront pas à en souffrir. 10 Le roi dit: Si quelqu’un parle contre toi, amène-le-moi, et il ne lui arrivera plus de te toucher. 11 Elle dit: Que le roi se souvienne de l’Éternel, ton Dieu, afin que le vengeur du sang n’augmente pas la ruine, et qu’on ne détruise pas mon fils! Et il dit: L’Éternel est vivant! Il ne tombera pas à terre un cheveu de ton fils. 12 La femme dit: Permets que ta servante dise un mot à mon seigneur le roi. Et il dit: Parle! 13 La femme dit: Pourquoi penses-tu de la sorte à l’égard du peuple de Dieu, puisqu’il résulte des paroles mêmes du roi que le roi est comme coupable en ne rappelant pas celui qu’il a proscrit? 14 Il nous faut certainement mourir, et nous serons comme des eaux répandues à terre et qui ne se rassemblent plus; Dieu n’ôte pas la vie, mais il désire que le fugitif ne reste pas banni de sa présence. 15 Maintenant, si je suis venue dire ces choses au roi mon seigneur, c’est que le peuple m’a effrayée. Et ta servante a dit: Je veux parler au roi; peut-être le roi fera-t-il ce que dira sa servante. 16 Oui, le roi écoutera sa servante, pour la délivrer de la main de ceux qui cherchent à nous exterminer, moi et mon fils, de l’héritage de Dieu. 17 Ta servante a dit: Que la parole de mon seigneur le roi me donne le repos. Car mon seigneur le roi est comme un ange de Dieu, prêt à entendre le bien et le mal. Et que l’Éternel, ton Dieu, soit avec toi! 18 Le roi répondit, et dit à la femme: Ne me cache pas ce que je vais te demander. Et la femme dit: Que mon seigneur le roi parle! 19 Le roi dit alors: La main de Joab n’est-elle pas avec toi dans tout ceci? Et la femme répondit: Aussi vrai que ton âme est vivante, ô roi mon seigneur, il n’y a rien à droite ni à gauche de tout ce que dit mon seigneur le roi. C’est, en effet, ton serviteur Joab qui m’a donné des ordres, et qui a mis dans la bouche de ta servante toutes ces paroles. 20 C’est pour donner à la chose une autre tournure que ton serviteur Joab a fait cela. Mais mon seigneur est aussi sage qu’un ange de Dieu, pour connaître tout ce qui se passe sur la terre.

21 Le roi dit à Joab: Voici, je veux bien faire cela; va donc, ramène le jeune homme Absalom. 22 Joab tomba la face contre terre et se prosterna, et il bénit le roi. Puis il dit: Ton serviteur connaît aujourd’hui que j’ai trouvé grâce à tes yeux, ô roi mon seigneur, puisque le roi agit selon la parole de son serviteur. 23 Et Joab se leva et partit pour Gueschur, et il ramena Absalom à Jérusalem. 24 Mais le roi dit: Qu’il se retire dans sa maison, et qu’il ne voie point ma face. Et Absalom se retira dans sa maison, et il ne vit point la face du roi. 25 Il n’y avait pas un homme dans tout Israël aussi renommé qu’Absalom pour sa beauté; depuis la plante du pied jusqu’au sommet de la tête, il n’y avait point en lui de défaut. 26 Lorsqu’il se rasait la tête, c’était chaque année qu’il se la rasait, parce que sa chevelure lui pesait, le poids des cheveux de sa tête était de deux cents sicles, poids du roi. 27 Il naquit à Absalom trois fils, et une fille nommée Tamar, qui était une femme belle de figure. 28 Absalom demeura deux ans à Jérusalem, sans voir la face du roi. 29 Il fit demander Joab, pour l’envoyer vers le roi; mais Joab ne voulut point venir auprès de lui. Il le fit demander une seconde fois; et Joab ne voulut point venir. 30 Absalom dit alors à ses serviteurs: Voyez, le champ de Joab est à côté du mien; il y a de l’orge; allez et mettez-y le feu. Et les serviteurs d’Absalom mirent le feu au champ. 31 Joab se leva et se rendit auprès d’Absalom, dans sa maison. Il lui dit: Pourquoi tes serviteurs ont-ils mis le feu au champ qui m’appartient? 32 Absalom répondit à Joab: Voici, je t’ai fait dire: Viens ici, et je t’enverrai vers le roi, afin que tu lui dises: Pourquoi suis-je revenu de Gueschur? Il vaudrait mieux pour moi que j’y fusse encore. Je désire maintenant voir la face du roi; et s’il y a quelque crime en moi, qu’il me fasse mourir. 33 Joab alla vers le roi, et lui rapporta cela. Et le roi appela Absalom, qui vint auprès de lui et se prosterna la face contre terre en sa présence. Le roi baisa Absalom.

Veja também