Ka Whāngai a Tipa i a Rāwiri
1 Ā, he iti nei te haerenga atu o Rāwiri i te tihi o te pikitanga, nā, ko Tipa, tangata a Mepipohete kua tūtaki ki a ia, me ngā kāihe e rua, whakanoho rawa. Ko te pīkaunga, he taro e rua rau, he tautau karepe maroke kotahi rau, he hua raumati kotahi rau, he ipu wāina.
2 Nā, ka mea te kīngi ki a Tipa, "Hei aha ēnei māu?"
Ā, ka mea a Tipa, "Hei eke mō te whare o te kīngi ngā kāihe; hei kai mā ngā tamariki te taro me ngā hua raumati; hei inu anō te wāina mā te hunga e ngenge ana i te koraha."
3 Nā, ka mea te kīngi, "Ā, kei hea te tama a tōu ariki?"
Anō rā ko Tipa ki te kīngi, "Kei Hiruhārama tērā e noho ana; i mea hoki, ‘Ko āianei te whare o Īharaira whakahoki mai ai i te kīngitanga o tōku pāpā ki ahau.’ "
4 Kātahi te kīngi ka mea ki a Tipa, "Nanā, māu katoa ngā mea a Mepipohete."
Nā, ka mea a Tipa, "E piko atu nei ahau; kia manakohia ahau e koe, e tōku ariki, e te kīngi."
Ka Kanga a Himei i a Rāwiri
5 Ā, nō ka tae a Kīngi Rāwiri ki Pahurimi, nā, ka puta mai ki reira he tangata nō te hapū o te whare o Haora, ko tōna ingoa ko Himei, ko te tama a Kera; ko tōna putanga mai e kanga haere ana. 6 Epaina ana hoki e ia ki te kōhatu a Rāwiri me ngā tāngata katoa a Kīngi Rāwiri; nā, ko te iwi katoa, rātou ko ngā toa katoa kei tōna matau, kei tōna mauī. 7 Ko te kupu hoki tēnei a Himei i a ia e kanga ana, "Puta atu, puta atu, e te tangata toto, e te tangata o Periara. 8 Kua whakahokia e Ihowā ki a koe ngā toto katoa o te whare o Haora; ko koe nā hoki te kīngi i muri i a ia; ā, kua hoatu e Ihowā te kīngitanga ki te ringa o Apohārama, o tāu tama. Nā, kei tōu kino nā anō koe, he tangata toto nā hoki koe."
9 Kātahi ka mea a Āpihai tama a Teruia ki te kīngi, "He aha tēnei kurī mate i kanga ai ki tōku ariki, ki te kīngi? Tēnā, kia whiti atu ahau ki te pōuto i tōna upoko."
10 Nā, ka mea te kīngi, "Hei aha māku tā kōrua, e ngā tama a Teruia? He kanganga nāna, he meatanga nā Ihowā ki a ia, ‘Kangā a Rāwiri,’ ko wai tēnā hei mea, ‘He aha koe i pēnā ai?’ "
11 I mea anō a Rāwiri ki a Āpihai rātou ko āna tāngata katoa, "Nanā, ko tāku tama i puta nei i roto i ōku whēkau te whai nei kia whakamatea ahau; nā, tērā noa ake āianei he mea mā tēnei Pineamini. Waiho atu, tukua ia kia kanga; nā Ihowā hoki i mea ki a ia. 12 Tērā pea a Ihowā e titiro ki tōku mate, e hōmai i te pai ki ahau hei utu mō tāna kanga ki ahau i tēnei rā."
13 Nā, haere ana a Rāwiri rātou ko āna tāngata i te huarahi; me te haere anō a Himei i te taha o te maunga i tōna ritenga mai; haere ana me te kanga, me te epa i te kōhatu ki tōna ritenga mai, me te ākiri anō i te puehu. 14 Nā, haere ngenge ana te kīngi rātou ko tōna nuinga, ā, okioki ana ki reira.
He Whakaaro o Ahitopere
15 Nā, ka tae mai a Apohārama rātou ko te iwi katoa, ngā tāngata o Īharaira ki Hiruhārama; ko Ahitopere hoki tōna hoa. 16 Nā, i te taenga o Huhai Araki, o te hoa o Rāwiri, ki a Apohārama, nā, ka mea a Huhai ki a Apohārama, "Kia ora te kīngi, kia ora te kīngi!"
17 Nā, ka mea a Apohārama ki a Huhai, "Ko tōu aroha tēnā ki tōu hoa? He aha koe tē haere tahi ai i tōu hoa?"
18 Nā, ka mea a Huhai ki a Apohārama, "Kāhore, engari ko tā Ihowā, ko tā tēnei iwi, ko tā ngā tāngata katoa o Īharaira e whiriwhiri ai, hei a ia he tikanga mōku, ā, me noho ahau ki a ia. 19 Nā, tētahi, kia mahi ahau ki a wai? Kaua ianei ahau e mahi ki te aroaro o tāna tama? Ka rite ki tāku mahi ki te aroaro o tōu pāpā tāku ki tōu aroaro."
20 Nā, ka mea a Apohārama ki a Ahitopere, "Tēnā koa ōu whakaaro me aha tātou?"
21 Nā, ka mea a Ahitopere ki a Apohārama, "Haere ki ngā wāhine iti a tōu pāpā, i waiho nei e ia hei tiaki i te whare, ā, ka rongo a Īharaira katoa kua piro whakarihariha koe ki tōu pāpā, nā, ka kaha ngā ringa o tōu nuinga katoa." 22 Nā, whakatūria ana tētahi tēneti e rātou mō Apohārama ki runga ki te tuanui; ā, haere ana a Apohārama ki roto, ki ngā wāhine iti a tōna pāpā i te tirohanga a Īharaira katoa.
23 Nā, ko te whakaaro o Ahitopere i whakaaro ai ia i aua rā, me te mea e uia ana he tikanga ki tā te Atua kupu; pērā tonu ngā whakaaro katoa o Ahitopere ki ā rāua tokorua, ki a Rāwiri, ki a Apohārama.
Les amis et les ennemis de David
1 Lorsque David eut un peu dépassé le sommet, voici, Tsiba, serviteur de Mephiboscheth, vint au-devant de lui avec deux ânes bâtés, sur lesquels il y avait deux cents pains, cent masses de raisins secs, cent de fruits d’été, et une outre de vin. 2 Le roi dit à Tsiba: Que veux-tu faire de cela? 2 S 19:27.Et Tsiba répondit: Les ânes serviront de monture à la maison du roi, le pain et les fruits d’été sont pour nourrir les jeunes gens, et le vin pour désaltérer ceux qui seront fatigués dans le désert. 3 Le roi dit: Où est le fils de ton maître? Et Tsiba répondit au roi: Voici, il est resté à Jérusalem, car il a dit: Aujourd’hui la maison d’Israël me rendra le royaume de mon père. 4 Le roi dit à Tsiba: Voici, tout ce qui appartient à Mephiboscheth est à toi. Et Tsiba dit: Je me prosterne! Que je trouve grâce à tes yeux, ô roi mon seigneur!
5 David était arrivé jusqu’à Bachurim. Et voici, il sortit de là un homme de la famille et de la maison de Saül, nommé 1 R 2:8.Schimeï, fils de Guéra. Il s’avança en prononçant des malédictions, 6 et il jeta des pierres à David et à tous les serviteurs du roi David, tandis que tout le peuple et tous les hommes vaillants étaient à la droite et à la gauche du roi. 7 Schimeï parlait ainsi en le maudissant: Va-t’en, va-t’en, homme de sang, méchant homme! 8 L’Éternel fait retomber sur toi tout le sang de la maison de Saül, dont tu occupais le trône, et l’Éternel a livré le royaume entre les mains d’Absalom, ton fils; et te voilà malheureux comme tu le mérites, car tu es un homme de sang! 9 Alors Abischaï, fils de Tseruja, dit au roi: Pourquoi ce 1 S 24:15.2 S 9:8.chien mort maudit-il le roi mon seigneur? Laisse-moi, je te prie, aller lui couper la tête. 10 Mais le roi dit: Qu’ai-je affaire avec vous, fils de Tseruja? S’il maudit, c’est que l’Éternel lui a dit: Maudis David! Qui donc lui dira: Pourquoi agis-tu ainsi? 11 Et David dit à Abischaï et à tous ses serviteurs: Voici, mon fils, qui est sorti de mes entrailles, en veut à ma vie; à plus forte raison ce Benjamite! Laissez-le, et qu’il maudisse, car l’Éternel le lui a dit. 12 Peut-être l’Éternel regardera-t-il mon affliction, et me fera-t-il du bien en retour des malédictions d’aujourd’hui. 13 David et ses gens continuèrent leur chemin. Et Schimeï marchait sur le flanc de la montagne près de David, et, en marchant, il maudissait, il jetait des pierres contre lui, il faisait voler la poussière. 14 Le roi et tout le peuple qui était avec lui arrivèrent à Ajephim, et là ils se reposèrent.
15 Absalom et tout le peuple, les hommes d’Israël, étaient entrés dans Jérusalem; et Achitophel était avec Absalom. 16 Lorsque Huschaï, l’Arkien, ami de David, fut arrivé auprès d’Absalom, il lui dit: Vive le roi! Vive le roi! 17 Et Absalom dit à Huschaï: Voilà donc l’attachement que tu as pour ton ami! Pourquoi n’es-tu pas allé avec ton ami? 18 Huschaï répondit à Absalom: C’est que je veux être à celui qu’ont choisi l’Éternel et tout ce peuple et tous les hommes d’Israël, et c’est avec lui que je veux rester. 19 D’ailleurs, qui servirai-je? Ne sera-ce pas son fils? Comme j’ai servi ton père, ainsi je te servirai.
20 Absalom dit à Achitophel: Consultez ensemble; qu’avons-nous à faire? 21 Et Achitophel dit à Absalom: Va vers les concubines que ton père a laissées pour garder la maison; ainsi tout Israël saura que tu t’es rendu odieux à ton père, et les mains de tous ceux qui sont avec toi se fortifieront. 22 On dressa pour Absalom une tente sur le toit, et Absalom alla vers les concubines de son père, aux yeux de tout Israël. 23 Les conseils donnés en ce temps-là par Achitophel avaient autant d’autorité que si l’on eût consulté Dieu lui-même. Il en était ainsi de tous les conseils d’Achitophel, soit pour David, soit pour Absalom.