Ka Whakawahia a Rāwiri hei Kīngi o Hūrā
1 Nā, i muri iho i tēnei, ka ui a Rāwiri ki a Ihowā, ka mea, "Me haere rānei ahau ki runga, ki tētahi o ngā pā o Hūrā?"
Ā, ka mea a Ihowā ki a ia, "Haere."
Anō rā ko Rāwiri, "Me haere ahau ki hea?"
Ā, ka mea ia, "Ki Heperona."
2 Heoi, haere ana a Rāwiri ki reira, rātou ko āna wāhine tokorua, ko Ahinoama Ietereere, rāua ko Apikaira wahine a Nāpara Karameri. 3 I mauria anō e Rāwiri ōna hoa, tēnā tangata me tōna whare, tēnā me tōna; ā, noho ana rātou ki ngā pā o Heperona. 4 Nā, ka haere mai ngā tāngata o Hūrā, ā, whakawahia ana a Rāwiri e rātou ki reira hei kīngi mō te whare o Hūrā.
Ā, ka kōrerotia ki a Rāwiri te kōrero mō ngā tāngata o Iapehe Kireara, nā rātou i tanu a Haora. 5 Nā, ka unga karere a Rāwiri ki ngā tāngata o Iapehe Kireara hei mea ki a rātou, "Kia manaakitia koutou e Ihowā mō tēnei aroha i whakaputaina e koutou ki tō koutou ariki, arā ki a Haora, mō tā koutou tanumanga i a ia. 6 Nā, kia whakaputaina mai e Ihowā he aroha, he pono, ki a koutou; ka utua anō hoki koutou e ahau mō tēnei mahi pai, mō koutou i mea i tēnei mea. 7 Tēnā rā, kia kaha ō koutou ringa āianei, kia māia; kua mate hoki tō koutou ariki, a Haora, kua oti anō ahau te whakawahi e te whare o Hūrā hei kīngi mō rātou."
Ko Ihipohete Kīngi o Īharaira
8 Nā, tērā kua mau a Āpanēre tama a Nere, te rangatira o te ope a Haora, ki a Ihipohete tama a Haora, ā, kua kawea mai e ia ki tāwāhi nei, ki Mahanaima; 9 ā, meinga ana e ia hei kīngi mō Kireara, mō ngā Ahuri, mō Ietereere, mō Ēparaima, mō Pineamine, mō Īharaira katoa.
10 E whā tekau ngā tau o Ihipohete tama a Haora, i a ia i meinga ai hei kīngi mō Īharaira, ā, e rua ngā tau i kīngi ai. Ko te whare ia o Hūrā i whai i a Rāwiri. 11 Nā, ko te maha o ngā rā i noho ai a Rāwiri ki Heperona hei kīngi mō te whare o Hūrā, e whitu tau e ono marama.
Te Whawhai o Kipeono
12 Nā, ka haere atu a Āpanēre tama a Nere, rātou ko ngā tāngata a Ihipohete tama a Haora, i Mahanaima ki Kipeono. 13 Nā, ka puta atu a Ioapa tama a Teruia me ngā tāngata a Rāwiri, ā, tūtaki ana rātou ki te poka wai i Kipeono. Nā, noho ana rātou, ko ēnei i tēnei taha o te poka, ā, ko ērā i tērā taha o te poka.
14 Nā, ka mea a Āpanēre ki a Ioapa, "Tēnā, kia whakatika ngā tamariki ki te tākaro ki tō tāua aroaro."
Anō rā ko Ioapa, "Me whakatika rātou."
15 Kātahi rātou ka whakatika, ka haere ā-tatau atu; kotahi tekau mā rua mō Pineamine, mō Ihipohete tama a Haora, ā, kotahi tekau mā rua o ngā tāngata a Rāwiri. 16 Nā, hopukia ana e rātou te mātenga o tāna tangata, o tāna tangata, ā, werohia ana ā rātou hoari ki te kaokao o tāna tangata, o tāna tangata; nā, hinga ngātahi ana rātou. Koia i huaina ai te ingoa o taua wāhi, ko Herekata Haturimi; koia tērā i Kipeono.
17 Nā, nui atu te whawhai i taua rā, ā, patua iho a Āpanēre rātou ko ngā tāngata o Īharaira e ngā tāngata a Rāwiri. 18 Nā, tokotoru ngā tama a Teruia i reira, ko Ioapa, ko Āpihai, ko Atahere. He wae māmā hoki a Atahere, koia anō kei tētahi anaterope o te koraha. 19 Nā, ka whai a Atahere i a Āpanēre; kīhai hoki i peka, kīhai i haere ki matau, ki mauī, i a ia e whai ana i a Āpanēre. 20 Kātahi a Āpanēre ka titiro ki muri i a ia, ā, ka mea, "Ko koe tēnā, e Atahere?"
Ā, ka mea ia, "Ko ahau tēnei."
21 Nā, ka mea a Āpanēre ki a ia, "Peka atu koe ki tōu matau, ki tōu mauī rānei, ka hopu ai i tētahi o ngā tamariki māu, ka tango ai i ōna hei kākahu o te riri mōu." Otirā, kīhai a Atahere i pai ki te peka kē atu i te whai i a ia.
22 Nā, ka mea anō a Āpanēre ki a Atahere, "Peka atu i te whai i ahau; he aha ahau i patu iho ai i a koe ki te whenua? Me pēhea hoki e ara ake ai tōku mata ki tōu tuakana, ki a Ioapa?"
23 Otirā, kīhai ia i pai ki te peka ake; heoi werohia iho ia e Āpanēre ki te take o te tao ki tōna puku, ā, puta rawa te tao i tētahi taha ōna. Nā, hinga iho ia ki taua wāhi, ā, mate tonu iho ki reira. Nā, tū katoa te hunga i tae mai ki te wāhi i hinga ai a Atahere, i mate ai.
24 Otiia ka whai a Ioapa rāua ko Āpihai i a Āpanēre; ā, kua heke te rā i tō rāua taenga ki te puke o Amaha, ki tērā i te ritenga atu o Kia, i te huarahi ki te koraha i Kipeono. 25 Nā, ka huihui ngā tama a Pineamine ki a Āpanēre, kotahi tonu tō rātou ngohi, ā, tū ana rātou i runga i te pukepuke kotahi.
26 Kātahi ka karanga a Āpanēre ki a Ioapa, ka mea, "Me kai tonu koia te hoari? Kāhore anō koe kia mōhio he kino te tukunga iho? Āhea rā koe mea ai ki te iwi rā kia hoki atu i te whai i ō rātou tēina?"
27 Nā, ka mea a Ioapa, "E ora ana te Atua, me i kāhore koe te kī mai nā, inā ko ā te ata anō te iwi hoki ai i te whai i tōna teina, i tōna teina."
28 Heoi, whakatangihia ana e Ioapa te tētere, ā, tū katoa ana te iwi, kīhai anō i mea ki te whai i a Īharaira, nā, mutu ake tā rātou whawhai.
29 Nā, haere ana a Āpanēre rātou ko āna tāngata i te mānia, ā, pau katoa taua pō, ā, whiti ana i Horano, haere ana ā puta noa i Pitirono, tae tonu atu ki Mahanaima.
30 Nā, hoki ana a Ioapa i te whai i a Āpanēre; ā, nō ka huihuia e ia te iwi katoa, nā, kotahi tekau mā iwa o ngā tāngata a Rāwiri i kore, me Atahere. 31 E toru rau e ono tekau ia ngā tāngata o Pineamine, arā o ngā tāngata a Āpanēre, i patua e ngā tāngata a Rāwiri, i mate. 32 Nā, ka mau rātou ki a Atahere, ā, tanumia iho ki te tanumanga o tōna pāpā ki Pēterehema. Nā, haere ana a Ioapa rātou ko āna tāngata ā pau katoa taua pō, ā, mārama atu i a rātou i Heperona.
David, roi de Juda à Hébron. — Isch-Boscheth, fils de Saül, roi d’Israël à Mahanaïm. — Guerre civile
1 Après cela, David consulta l’Éternel, en disant: Monterai-je dans une des villes de Juda? L’Éternel lui répondit: Monte. David dit: Où monterai-je? Et l’Éternel répondit: A Hébron. 2 David y monta, avec ses deux femmes, Achinoam de Jizreel, et Abigaïl de Carmel, femme de Nabal. 3 David fit aussi monter les gens qui étaient auprès de lui, chacun avec sa maison; et ils habitèrent dans les villes d’Hébron. 4 Les hommes de Juda vinrent, et là ils oignirent David pour roi sur la maison de Juda. On informa David que c’étaient les gens de Jabès en Galaad qui avaient enterré Saül. 5 David envoya des messagers aux gens de Jabès en Galaad, pour leur dire: Soyez bénis de l’Éternel, puisque vous avez ainsi montré de la bienveillance envers Saül, votre maître, et que vous l’avez enterré. 6 Et maintenant, que l’Éternel use envers vous de bonté et de fidélité. Moi aussi je vous ferai du bien, parce que vous avez agi de la sorte. 7 Que vos mains se fortifient, et soyez de vaillants hommes; car votre maître Saül est mort, et c’est moi que la maison de Juda a oint pour roi sur elle.
8 Cependant Abner, fils de Ner, chef de l’armée de Saül, prit Isch-Boscheth, fils de Saül, et le fit passer à Mahanaïm. 9 Il l’établit roi sur Galaad, sur les Gueschuriens, sur Jizreel, sur Éphraïm, sur Benjamin, sur tout Israël. 10 Isch-Boscheth, fils de Saül, était âgé de quarante ans, lorsqu’il devint roi d’Israël, et il régna deux ans. Il n’y eut que la maison de Juda qui resta attachée à David. 11 2 S 5:5.1 R 2:11.Le temps pendant lequel David régna à Hébron sur la maison de Juda fut de sept ans et six mois.
12 Abner, fils de Ner, et les gens d’Isch-Boscheth, fils de Saül, sortirent de Mahanaïm pour marcher sur Gabaon. 13 Joab, fils de Tseruja, et les gens de David, se mirent aussi en marche. Ils se rencontrèrent près de l’étang de Gabaon, et ils s’arrêtèrent les uns en deçà de l’étang, et les autres au-delà. 14 Abner dit à Joab: Que ces jeunes gens se lèvent, et qu’ils se battent devant nous! Joab répondit: Qu’ils se lèvent! 15 Ils se levèrent et s’avancèrent en nombre égal, douze pour Benjamin et pour Isch-Boscheth, fils de Saül, et douze des gens de David. 16 Chacun saisissant son adversaire par la tête lui enfonça son épée dans le flanc, et ils tombèrent tous ensemble. Et l’on donna à ce lieu, qui est près de Gabaon, le nom de Helkath-Hatsurim. 17 Il y eut en ce jour un combat très rude, dans lequel Abner et les hommes d’Israël furent battus par les gens de David. 18 Là se trouvaient les trois fils de Tseruja: Joab, Abischaï et Asaël. Asaël avait les pieds légers comme une gazelle des champs: 19 il poursuivit Abner, sans se détourner de lui pour aller à droite ou à gauche. 20 Abner regarda derrière lui, et dit: Est-ce toi, Asaël? Et il répondit: C’est moi. 21 Abner lui dit: Tire à droite ou à gauche; saisis-toi de l’un de ces jeunes gens, et prends sa dépouille. Mais Asaël ne voulut point se détourner de lui. 22 Abner dit encore à Asaël: Détourne-toi de moi; pourquoi te frapperais-je et t’abattrais-je en terre? Comment ensuite lèverais-je le visage devant ton frère Joab? 23 Et Asaël refusa de se détourner. Sur quoi Abner le frappa au ventre avec l’extrémité inférieure de sa lance, et la lance sortit par derrière. Il tomba et mourut sur place. Tous ceux qui arrivaient au lieu où Asaël était tombé mort, s’y arrêtaient. 24 Joab et Abischaï poursuivirent Abner, et le soleil se couchait quand ils arrivèrent au coteau d’Amma, qui est en face de Guiach, sur le chemin du désert de Gabaon. 25 Les fils de Benjamin se rallièrent à la suite d’Abner et formèrent un corps, et ils s’arrêtèrent au sommet d’une colline. 26 Abner appela Joab, et dit: L’épée dévorera-t-elle toujours? Ne sais-tu pas qu’il y aura de l’amertume à la fin? Jusques à quand tarderas-tu à dire au peuple de ne plus poursuivre ses frères? 27 Joab répondit: Dieu est vivant! Si tu n’eusses parlé, le peuple n’aurait pas cessé avant le matin de poursuivre ses frères. 28 Et Joab sonna de la trompette, et tout le peuple s’arrêta; ils ne poursuivirent plus Israël, et ils ne continuèrent pas à se battre. 29 Abner et ses gens marchèrent toute la nuit dans la plaine; ils passèrent le Jourdain, traversèrent en entier le Bithron, et arrivèrent à Mahanaïm. 30 Joab revint de la poursuite d’Abner, et rassembla tout le peuple; il manquait dix-neuf hommes des gens de David, et Asaël. 31 Mais les gens de David avaient frappé à mort trois cent soixante hommes parmi ceux de Benjamin et d’Abner. 32 Ils emportèrent Asaël, et l’enterrèrent dans le sépulcre de son père à Bethléhem. Joab et ses gens marchèrent toute la nuit, et le jour paraissait quand ils furent à Hébron.