Pular para o conteúdo
Publicidade

Eclesiastes 5

LSG

Te Wehi, te Māhaki, te Manawa

1 Tiakina tōu waewae ina haere koe ki te whare o te Atua; he pai te whakatata ki te whakarongo i te hoatu i te patunga tapu a ngā wairangi; kāhore hoki rātou e mōhio he mahi kino rātou.

2 Kei pōrahurahu tōu māngai,

kei hohoro hoki te puaki o tētahi kupu

a tōu ngākau i te aroaro o te Atua;

te mea kei te rangi te Atua,

ā, ko koe kei runga i te whenua;

reira kia torutoru āu kupu.

3 Ka puta mai hoki te rekanga kanohi ina nui te raruraru;

me te reo o te wairangi ki te maha o ngā kupu.

4 Ki te kīia taurangitia e koe tētahi mea te Atua, kei whakaroa koe ki te whakamana. E kore hoki ia e pai ki ngā wairangi; whakamanā e koe tāu i taurangi ai. 5 He pai ki te kore āu taurangi, i te puta i a koe o te kupu taurangi, ā, kāhore i whakamana e koe. 6 Kei tukua e koe tōu māngai kia mea hara ōu kikokiko; kaua hoki e ki te aroaro o te anahera, "He pōhēhē." Kia riri te Atua ki tōu reo hei aha, ā, iho i a ia te mahi a ōu ringa?

7 konei tēnei mea, te maha o ngā rekanga kanohi, o ngā horihori, o ngā kōrero maha; ko koe ia kia wehi i te Atua.

8 Ki te kite koe i te rawakore e tūkinotia ana, ā, e kāhakina kētia ana te whakawā rāua ko te tika i te kāwanatanga, kaua e mīharo ki taua mea; te mea e maharatia ana e tētahi, he tiketike ake nei i te mea tiketike; tēnei anō hoki tētahi e tiketike ake ana i a rātou. 9 te katoa anō hoki ngā hua o te whenua; ā, ko te kīngi hoki, , e mahia ana e te māra he mea māna.

10 Ko te tangata e aroha ana ki te hiriwa e kore e mākona i te hiriwa;

ā, e kore hoki te tangata e whai ana ki ngā mea maha, ki ngā hua.

He horihori anō tēnei.

11 Ki te maha ngā rawa,

ka tokomaha anō ngā tāngata hei kai;

he aha hoki te pai ki te tangata nāna aua mea?

Ko te mātakitaki kau atu a ōna kanohi.

12 Ka reka tonu te moe a te tangata mahi,

ahakoa iti tāna kai, nui rānei;

ko te tangata taonga ia,

e kore e tukua e āna mea maha kia moe.

13 Tērā tētahi he ngau kino i kitea e ahau i raro i te ,

arā, he taonga e puritia ana e te tangata nāna, hei whakamamae anō i a ia;

14 ā, ka pau aua taonga i te raruraru kino.

, ka whānau he tama māna,

kāhore he mea i tōna ringa.

15 Ka rite ki tōna haerenga mai i te kōpū o tōna whaea,

ka hoki tahanga atu anō ia,

ka pērā i tōna haerenga mai,

e kore anō e riro i a ia tētahi wāhi tāna mahi hei maunga atu tōna ringa.

16 Ā, he ngau kino anō hoki tēnei:

arā ko tōna haerenga atu ka rite i ngā mea katoa ki tōna haerenga mai;

he aha oti te pai ki a ia?

Ko tāna i mahi ai te hau.

17 Ā, i ōna katoa ka kai ia i roto i te pōuri,

ka pororaru tōna ngākau ka pāngia e te mate, ka pukuriri.

18 Nanā, ko tāku i kite ai, he mea pai, he mea ātaahua, kia kai te tangata, kia inu, kia kite hoki i te pai o tōna māuiui katoa i māuiui ai ia i raro i te i ngā katoa e ora ai ia, e hōmai nei e te Atua ki a ia; nāna hoki tēnā wāhi. 19 Ko ngā tāngata katoa hoki i hōmai ai e te Atua he taonga, he rawa, i tukua mai ai ki a rātou te tikanga te kai i tētahi wāhi o aua mea, te tango i te wāhi rātou, ā, kia koa rātou i rātou māuiui he mea hōmai tēnei te Atua. 20 E kore hoki e nui tōna mahara ki ngā i ora ai ia; te mea he koa tōna ngākau te Atua i whakahoki ai ki a ia.

1 Ne te presse pas d’ouvrir la bouche, et que ton cœur ne se hâte pas d’exprimer une parole devant Dieu; car Dieu est au ciel, et toi sur la terre: que tes paroles soient donc peu nombreuses. 2 Car, si les songes naissent de la multitude des occupations, la voix de l’insensé se fait entendre dans la multitude des paroles. 3 No 30:2.De 23:21.Lorsque tu as fait un vœu à Dieu, ne tarde pas à l’accomplir, car il n’aime pas les insensés: accomplis le vœu que tu as fait. 4 De 23:21,22.Mieux vaut pour toi ne point faire de vœu, que d’en faire un et de ne pas l’accomplir. 5 Ne permets pas à ta bouche de faire pécher ta chair, et ne dis pas en présence de l’envoyé que c’est une inadvertance. Pourquoi Dieu s’irriterait-il de tes paroles, et détruirait-il l’ouvrage de tes mains? 6 Pr 10:19.Car, s’il y a des vanités dans la multitude des songes, il y en a aussi dans beaucoup de paroles; c’est pourquoi, crains Dieu.

7 Si tu vois dans une province le pauvre opprimé et la violation du droit et de la justice, ne t’en étonne point; car un homme élevé est placé sous la surveillance d’un autre plus élevé, et au-dessus d’eux il en est de plus élevés encore. 8 Un avantage pour le pays à tous égards, c’est un roi honoré du pays. 9 Celui qui aime l’argent n’est pas rassasié par l’argent, et celui qui aime les richesses n’en profite pas. C’est encore une vanité. 10 Quand le bien abonde, ceux qui le mangent abondent; et quel avantage en revient-il à son possesseur, sinon qu’il le voit de ses yeux? 11 Le sommeil du travailleur est doux, qu’il ait peu ou beaucoup à manger; mais le rassasiement du riche ne le laisse pas dormir. 12 Il est un mal grave que j’ai vu sous le soleil: des richesses conservées, pour son malheur, par celui qui les possède. 13 Ces richesses se perdent par quelque événement fâcheux; il a engendré un fils, et il ne reste rien entre ses mains. 14 Comme il est sorti du ventre de sa mère, il s’en retourne nu ainsi qu’il était venu, et Ps 49:18.pour son travail n’emporte rien qu’il puisse prendre dans sa main. 15 C’est encore un mal grave. Il s’en va comme il était venu; et quel avantage lui revient-il d’avoir travaillé pour du vent? 16 De plus, toute sa vie il mange dans les ténèbres, et il a beaucoup de chagrin, de maux et d’irritation. 17 Voici ce que j’ai vu: Ec 2:24;3:12,22;9:7; 11:9.c’est pour l’homme une chose bonne et belle de manger et de boire, et de jouir du bien-être au milieu de tout le travail qu’il fait sous le soleil, pendant le nombre des jours de vie que Dieu lui a donnés; Ec 2:10.car c’est sa part. 18 Mais, si Dieu a donné à un homme des richesses et des biens, s’il l’a rendu maître d’en manger, d’en prendre sa part, et de se réjouir au milieu de son travail, c’est un don de Dieu. 19 Car il ne se souviendra pas beaucoup des jours de sa vie, parce que Dieu répand la joie dans son cœur.

Veja também