Pular para o conteúdo
Publicidade

Eclesiastes 2

LSG

Te Huakore o te Kaiapa

1 I mea ahau i roto i tōku ngākau, "Tēnā , ka whakamātauria koe e ahau ki te koa; , te āhuareka māu." Heoi, he horihori anō hoki tēnei. 2 Ko te kata, kīia iho e ahau "He haurangi;" ko te koa, "He mahi aha tāna?" 3 I whai ahau i roto i tōku ngākau me pēhea te whakaahuareka i tōku kikokiko ki te wāina me te whakahaere anō ia a tōku ngākau i ahau i runga i te whakaaro nui ā, me pēhea tāku hopu i te wairangi, kia kitea anō e ahau he aha tēnā mea pai a ngā tama a te tangata e mahia nei i raro i te rangi i ngā katoa e ora nei rātou.

4 I mahia e ahau ētahi mahi nunui māku; i hangā e ahau ētahi whare mōku; i whakatōkia e ahau ētahi māra wāina māku. 5 I hangā e ahau ētahi kāri māku, me ētahi māra rākau, whakatōkia iho e ahau ki reira ngā rākau katoa e whai hua ana. 6 I hangā e ahau he poka wai māku hei whakamākūkū mai i reira i te ngahere, i te wāhi i whakatupuria ai ngā rākau. 7 I hokona e ahau he pononga tāne, he pononga wāhine, ā, he pononga anō i whānau ki tōku whare; he tini hoki āku kāhui kau, āku kāhui hipi, maha atu i ā te hunga katoa i mua atu i ahau i Hiruhārama. 8 I āmenea mai anō e ahau he hiriwa, he kōura, me te taonga i rawe ki ngā kīngi, ki ngā kāwanatanga; i meatia anō e ahau he kaiwaiata, tāne, he kaiwaiata wāhine, me ngā āhuareka anō a ngā tama a te tangata, te tini o te wāhine iti.

9 Heoi, kua nui ahau, neke noa ake ana āku i ā te hunga katoa i mua ake i ahau i Hiruhārama, me te mau anō hoki tōku whakaaro nui.

10 Ko ngā mea katoa anō hoki i hiahiatia e ōku kanohi,

kīhai i kaiponuhia e ahau i a rāua,

kīhai anō i pēhia e ahau tōku ngākau i te meatanga atu ki tētahi whakahari;

i hari hoki tōku ngākau i ōku ruhatanga katoa;

ā, ko te wāhi tēnei māku o ōku ruhatanga katoa.

11 Kātahi ahau ka titiro ki ngā mahi katoa i mahia e ōku ringa,

ki te ruhatanga hoki i ruha ai ahau i te mahinga;

nanā, he horihori katoa, he whai kau i te hau,

ā, kāhore he hua pai i raro i te .

Te Whakaaronui me te Wairangi

12 I anga anō ahau ki te mātakitaki ki te whakaaro nui,

ki te haurangi, ki te wairangi;

he aha koia te mea e taea e te tangata e haere mai ana i muri i te kīngi?

Heoi anō ko te mea kua oti noa ake.

13 Kātahi ahau ka kite, hira ake te whakaaro nui i te wairangi;

he pērā hoki me te mārama e hira ake ana i te pōuri.

14 Ko te tangata whakaaro nui,

kei tōna māhunga ōna kanohi,

ā, kei te pōuri te wairangi e haere ana.

Otiia, i kite anō ahau kotahi tonu te mea e ana ki a rātou katoa.

15 Kātahi ahau ka ake i roto i tōku ngākau,

"Ko te mea i ki te wairangi ka anō ki ahau nei anō hoki;

he aha hoki ōku whakaaro i nui ake ai?"

, ko tāku kīanga ake i roto i tōku ngākau,

"He horihori anō hoki tēnei."

16 te mea kāhore he maharatanga ki te tangata whakaaro nui,

pērā anō i te kore ki te wairangi ā ake ake;

inā hoki i ngā e haere ake nei kua wareware noa ake ngā mea katoa.

, ko te tangata whakaaro nui tōna matenga, pērā anō i te wairangi!

17 , kua kino ahau ki te ora; te mea he ki ahau te mahi e mahia ana i raro i te ; he horihori katoa hoki, he whai kau i te hau. 18 I kino anō hoki ahau ki tōku māuiui i māuiui ai ahau i raro i te ; inā hoki me waiho iho e ahau te tangata i muri i ahau. 19 Ko wai hoki e mōhio ana hei tangata whakaaro nui rānei ia, hei wairangi rānei? Otiia, hei a ia te tikanga ōku māuiui katoa i māuiui ai ahau, i nui ai anō hoki ōku whakaaro i raro i te . He horihori anō hoki tēnei. 20 , ka anga ahau, ka mea kia whakaparahako tōku ngākau ki te māuiui katoa i māuiui ai ahau i raro i te . 21 Tēnei hoki tētahi tangata kei runga nei i te whakaaro nui tāna mahi, kei runga i te mātauranga, kei runga i te mōhio; otiia ka waiho e ia hei wāhi te tangata kīhai nei i mahi. He horihori anō tēnei, he nui. 22 He aha oti te tukunga iho ki te tangata o tōna māuiui katoa, o te ngana o tōna ngākau i māuiui ai ia i raro i te ? 23 He pōuri kau hoki ōna katoa, he ngākau mamae tōna raruraru, e kore anō hoki tōna ngākau e okioki i te . , he horihori anō hoki tēnei.

24 Kāhore he mea pai te tangata i tua atu i te kai, i te inu, i te mea kia whiwhi tōna wairua i te pai i roto i tōna māuiui. I kite anō hoki ahau i tēnei, te ringa o te Atua tēnei. 25 Ko wai oti e nui atu tāna kai, ko wai e reka ake i ahau? 26 Ki te tangata hoki e pai ana ki te Atua aroaro e hōmai ana e ia he whakaaro nui, he mātauranga, he koa; ki te tangata hara ia e hōmai ana e ia he raruraru, ki te kohikohi, ki te āmene mea mai, hei hoatutanga māna ki te tangata e pai ana ki te Atua aroaro. He horihori anō hoki tēnei, he whai i te hau.

1 J’ai dit en mon cœur: Allons! Je t’éprouverai par la joie, Lu 12:19.et tu goûteras le bonheur. Et voici, c’est encore une vanité. 2 J’ai dit du rire: Insensé! Et de la joie: A quoi sert-elle? 3 Je résolus en mon cœur de livrer ma chair au vin, tandis que mon cœur me conduirait avec sagesse, et de m’attacher à la folie jusqu’à ce que je visse ce qu’il est bon pour les fils de l’homme de faire sous les cieux pendant le nombre des jours de leur vie. 4 J’exécutai de grands ouvrages: je me bâtis des maisons; je me plantai des vignes; 5 je me fis des jardins et des vergers, et j’y plantai des arbres à fruit de toute espèce; 6 je me créai des étangs, pour arroser la forêt croissaient les arbres. 7 J’achetai des serviteurs et des servantes, et j’eus leurs enfants nés dans la maison; je possédai des troupeaux de bœufs et de brebis, plus que tous ceux qui étaient avant moi dans Jérusalem. 8 Je m’amassai de l’argent et de l’or, et les richesses des rois et des provinces. Je me procurai des chanteurs et des chanteuses, et les délices des fils de l’homme, des femmes en grand nombre. 9 Je devins grand, plus grand que tous ceux qui étaient avant moi dans Jérusalem. Et même ma sagesse demeura avec moi. 10 Tout ce que mes yeux avaient désiré, je ne les en ai point privés; je n’ai refusé à mon cœur aucune joie; car mon cœur prenait plaisir à tout mon travail, et c’est la part qui m’en est revenue. 11 Puis, j’ai considéré tous les ouvrages que mes mains avaient faits, et la peine que j’avais prise à les exécuter; et voici, tout est vanité et poursuite du vent, et il n’y a aucun avantage à tirer de ce qu’on fait sous le soleil.

12 Ec 1:17;7:23.Alors j’ai tourné mes regards vers la sagesse, et vers la sottise et la folie. Car que fera l’homme qui succédera au roi? Ce qu’on a déjà fait. 13 Et j’ai vu que la sagesse a de l’avantage sur la folie, comme la lumière a de l’avantage sur les ténèbres; 14 le sage a ses yeux à la tête, et l’insensé marche dans les ténèbres. Mais j’ai reconnu aussi qu’ils ont l’un et l’autre un même sort. 15 Et j’ai dit en mon cœur: J’aurai le même sort que l’insensé; pourquoi donc ai-je été plus sage? Et j’ai dit en mon cœur que c’est encore une vanité. 16 Car la mémoire du sage n’est pas plus éternelle que celle de l’insensé, puisque déjà les jours qui suivent, tout est oublié. Eh quoi! Le sage meurt aussi bien que l’insensé! 17 Et j’ai haï la vie, car ce qui se fait sous le soleil m’a déplu, car tout est vanité et poursuite du vent. 18 J’ai haï tout le travail que j’ai fait sous le soleil, et dont je dois laisser la jouissance à l’homme qui me succédera. 19 Et qui sait s’il sera sage ou insensé? Cependant il sera maître de tout mon travail, de tout le fruit de ma sagesse sous le soleil. C’est encore une vanité. 20 Et j’en suis venu à livrer mon cœur au désespoir, à cause de tout le travail que j’ai fait sous le soleil. 21 Car tel homme a travaillé avec sagesse et science et avec succès, et il laisse le produit de son travail à un homme qui ne s’en est point occupé. C’est encore une vanité et un grand mal. 22 Ec 1:3;3:9.Que revient-il, en effet, à l’homme de tout son travail et de la préoccupation de son cœur, objet de ses fatigues sous le soleil? 23 Tous ses jours ne sont que douleur, et son partage n’est que chagrin; même la nuit son cœur ne repose pas. C’est encore une vanité. 24 Ec 3:12,22;5:18;8:15.Il n’y a de bonheur pour l’homme qu’à manger et à boire, et à faire jouir son âme du bien-être, au milieu de son travail; mais j’ai vu que cela aussi vient de la main de Dieu. 25 Qui, en effet, peut manger et jouir, si ce n’est moi? 26 Car il donne à l’homme qui lui est agréable la sagesse, la science et la joie; mais il donne au pécheur le soin de recueillir et d’amasser, Job 27:16,17.Pr 28:8.Ec 3:13.afin de donner à celui qui est agréable à Dieu. C’est encore une vanité et la poursuite du vent.

Veja também