Pular para o conteúdo
Publicidade

Gálatas 3

LSG

Te Ture, te Whakapono rānei

1 E ngā Karatia whakaarokore, wai koutou i whaiwhaiā, i whakakitea nuitia a Īhu Karaiti ki ō koutou kanohi, he mea rīpeka? 2 Heoi, tāku e mea ana kia whakaakona mai e koutou: ngā mahi rānei o te ture i riro mai ai te Wairua i a koutou, te mea rānei ka rongo ki te whakapono? 3 Ha, kia pēnā koutou te whakaarokore? I runga i te Wairua koutou tīmatanga, ā, me whakaoti rānei e koutou i runga i te kikokiko? 4 He huakore noa iho rānei ō koutou matenga maha? Ki te mea he mea huakore. 5 , ko te kaiwhakawhiwhi i a koutou ki te Wairua, e mahi nei hoki i ngā merekara i roto i a koutou, ngā mahi rānei o te ture tāna, te rongo rānei ki te whakapono?

6 Ka rite hoki ki a Āperahama "I whakapono ki te Atua, ā, whakairia ana ki a ia hei tika." 7 , kia mātau koutou, ko te hunga o te whakapono, he tamariki ēnei Āperahama. 8 Ā, i te kitenga o te karaipiture i mua, he whakapono te Atua hei whakatika ngā tauiwi, ka kauwhautia wawetia te rongopai ki a Āperahama, "Māu ka manaakitia ai ngā iwi katoa." 9 Inā, ko te hunga o te whakapono, e manaakitia ngātahitia ana me Āperahama i whakapono .

10 Ko te hunga katoa hoki o ngā mahi o te ture, kei raro rātou i te kanga: kua oti hoki te tuhituhi, "Ka kangā ngā tāngata katoa kāhore e mau ki ngā mea katoa kua oti te tuhituhi ki te Pukapuka o te Ture, hei mahi rātou." 11 He hanga mārama anō tēnei, e kore e tika i te ture tētahi tangata ki te aroaro o te Atua: "te whakapono hoki e ora ai te tangata tika." 12 He teka hoki te whakapono te ture; engari, "Ki te mahia aua mea e te tangata, aua mea ia e ora ai."

13 Kua hokona tātou e te Karaiti i roto i te kanga a te ture, i a ia nei i meinga hei kanga tātou kua oti hoki te tuhituhi, "He mea kanga ngā tāngata katoa e whakairia ki runga ki te rākau." 14 Kia tae ai ki ngā tauiwi te manaaki o Āperahama i roto i a Karaiti Īhu; kia riro mai ai i a tātou te kupu hōmai o te Wairua, he mea roto i te whakapono.

Te Ture me te Kupu Whakaari

15 E ōku tēina, he kupu tangata tāku nei. Ahakoa he kawenata te tangata, ki te mea ka oti te whakaū, kāhore he tangata hei turaki, hei tāpiri rānei. 16 , i kōrerotia ngā kupu whakaari ki a Āperahama, ki tana whānau anō hoki. Kīhai ia i mea, "Ki ngā whānau," me te mea he tokomaha; engari me te mea he kotahi, "Ki tāu whānau," ko te Karaiti hoki ia. 17 , ko tāku kupu tēnei; ko te kawenata i whakaūkia e te Atua i mua , e kore e āhei te ture, muri iho nei o ngā tau e whā rau e toru tekau i tae mai ai, ki te turaki, hei whakakāhore i te kupu whakaari. 18 Mehemea hoki te ture i riro mai ai te kāinga, heoi, ehara i te mea te kupu whakaari; otirā i runga mai i te kupu whakaari te Atua hōmaitanga ki a Āperahama.

19 Hei aha te ture? I tāpiritia mai ngā pokanga kētanga, kia tae mai anō te whānau mōna nei te kupu whakaari; he mahinga ngā anahera, i roto i te ringa o te takawaenga. 20 , he teka te kotahi te takawaenga; kotahi ia te Atua.

Te Pūtake o te Ture

21 He turaki rānei te ture i ā te Atua kupu whakaari? Kāhore rāpea! Me i hōmai hoki he ture, he mea kaha ki te whakaora, inā, kua puta ake te tika i te ture. 22 Heoi, kua kōpania ngā mea katoa e te karaipiture ki raro o te hara, kia hōmai ai ki te hunga e whakapono ana te mea i whakaaria mai i runga i te whakapono ki a Īhu Karaiti.

23 I mua ia o te taenga mai o te whakapono, e puritia ana tātou i raro i te ture, he mea kōpani, kia taea anō te whakapono e whakapuakina nei i muri. 24 Heoi, kua meinga nei te ture hei kaiwhakaako tātou, hei ārahi ki a te Karaiti, kia tika ai tātou i te whakapono. 25 Otirā, ka tae mai nei te whakapono, mutu ake tātou meatanga mai e te kaiwhakaako.

26 He tamariki katoa hoki koutou te Atua, he mea te whakapono ki a Karaiti Īhu. 27 Ko te hunga katoa hoki o koutou kua iriiria ki roto ki a te Karaiti, kua kākahuria e koutou a te Karaiti. 28 Kāhore he Hūrai, kāhore he Kariki, kāhore he pononga, kāhore he rangatira, kāhore he tāne, wahine rānei; he tangata kotahi tonu hoki koutou katoa i roto i a Karaiti Īhu. 29 Ā, ki te mea te Karaiti koutou, he whānau Āperahama, koutou hoki te kāinga i runga i te kupu whakaari.

La loi et la foi: la loi est impuissante pour assurer le salut, elle doit conduire à la foi. La foi affranchit de la loi, elle procure la liberté évangélique

1 O Galates, dépourvus de sens! Ga 5:7.qui vous a fascinés, vous, aux yeux de qui Jésus-Christ a été peint comme crucifié? 2 Voici seulement ce que je veux apprendre de vous: Est-ce par les œuvres de la loi que vous avez reçu l’Esprit, ou par la prédication de la foi? 3 Êtes-vous tellement dépourvus de sens? Après avoir commencé par l’Esprit, voulez-vous maintenant finir par la chair? 4 Avez-vous tant souffert en vain? Si toutefois c’est en vain. 5 Celui qui vous accorde l’Esprit, et qui opère des miracles parmi vous, le fait-il donc par les œuvres de la loi, ou par la prédication de la foi? 6 Ge 15:6.Ro 4:3.Ja 2:23.Comme Abraham crut à Dieu, et que cela lui fut imputé à justice, 7 reconnaissez donc que ce sont ceux qui ont la foi qui sont fils d’Abraham. 8 Aussi l’Écriture, prévoyant que Dieu justifierait les païens par la foi, a d’avance annoncé cette bonne nouvelle à Abraham: Ge 12:3;18:18;22:18;26:4;49:10.Ac 3:25.Toutes les nations seront bénies en toi! 9 de sorte que ceux qui croient sont bénis avec Abraham le croyant. 10 Car tous ceux qui s’attachent aux œuvres de la loi sont sous la malédiction; car il est écrit: De 27:26.Maudit est quiconque n’observe pas tout ce qui est écrit dans le livre de la loi, et ne le met pas en pratique. 11 Ro 3:20.Ga 2:16.Et que nul ne soit justifié devant Dieu par la loi, cela est évident, puisqu’il est dit: Ha 2:4.Ro 1:17.Hé 10:38.Le juste vivra par la foi. 12 Or, la loi ne procède pas de la foi; mais elle dit: Lé 18:5.Éz 20:11.Ro 10:5.Celui qui mettra ces choses en pratique vivra par elles. 13 Ro 8:3.2 Co 5:21.Christ nous a rachetés de la malédiction de la loi, étant devenu malédiction pour nous, car il est écrit: De 21:23.Maudit est quiconque est pendu au bois, 14 afin que la bénédiction d’Abraham eût pour les païens son accomplissement en Jésus-Christ, et que nous reçussions par la foi l’Esprit qui avait été promis.

15 Frères (je parle à la manière des hommes), Hé 9:17.une disposition en bonne forme, bien que faite par un homme, n’est annulée par personne, et personne n’y ajoute. 16 Ga 3:8.Or les promesses ont été faites à Abraham et à sa postérité. Il n’est pas dit: et aux postérités, comme s’il s’agissait de plusieurs, mais en tant qu’il s’agit d’une seule: et à ta postérité, c’est-à-dire, à Christ. 17 Voici ce que j’entends: une disposition, que Dieu a confirmée antérieurement, ne peut pas être annulée, et ainsi la promesse rendue vaine, par la loi survenue Ge 15:13.Ex 12:40.Ac 7:6.quatre cent trente ans plus tard. 18 Ro 4:14.Car si l’héritage venait de la loi, il ne viendrait plus de la promesse; or, c’est par la promesse que Dieu a fait à Abraham ce don de sa grâce. 19 Pourquoi donc la loi? Jn 15:22.Ro 4:15;5:20;7:8.Elle a été donnée ensuite à cause des transgressions, jusqu’à ce que vînt la postérité à qui la promesse avait été faite; elle a été promulguée Ac 7:38,53.par des anges, au moyen De 5:5.Jn 1:17.Ac 7:38.d’un médiateur. 20 Or, le médiateur n’est pas médiateur d’un seul, tandis que Dieu est un seul. 21 La loi est-elle donc contre les promesses de Dieu? Loin de ! S’il eût été donné une loi qui pût procurer la vie, la justice viendrait réellement de la loi. 22 Ro 3:9;11:32.Mais l’Écriture a tout renfermé sous le péché, afin que ce qui avait été promis fût donné par la foi en Jésus-Christ à ceux qui croient. 23 Avant que la foi vînt, nous étions enfermés sous la garde de la loi, en vue de la foi qui devait être révélée. 24 Mt 5:17.Ac 13:38.Ro 10:4.Ainsi la loi a été comme un pédagogue pour nous conduire à Christ, afin que nous fussions justifiés par la foi. 25 La foi étant venue, nous ne sommes plus sous ce pédagogue. 26 És 56:5.Jn 1:12.Ro 8:15.Ga 4:5.Car vous êtes tous fils de Dieu par la foi en Jésus-Christ; 27 Ro 6:3.vous tous, qui avez été baptisés en Christ, vous avez revêtu Christ. 28 Il n’y a plus ni Juif ni Grec, il n’y a plus ni esclave ni libre, il n’y a plus ni homme ni femme; Jn 17:21.car tous vous êtes un en Jésus-Christ. 29 Ge 21:12.Ro 9:7.Hé 11:18.Et si vous êtes à Christ, vous êtes donc la postérité d’Abraham, héritiers selon la promesse.

Veja também

Gálatas
Ver todos os capítulos de Gálatas