Pular para o conteúdo
Publicidade

Eclesiastes 9

LSG

Ka mai te Mate ki te Katoa

1 , ko tēnei katoa he mea whakaaro tōku ngākau, arā kia āta tirotirohia tēnei katoa; ko te hunga tika, ko te hunga whakaaro nui, me ā rātou mahi, kei roto i te ringa o te Atua. E kore te tangata e mōhio he aroha rānei, he kino rānei; kei rātou aroaro ngā mea katoa. 2 He rite tonu te pānga mai o ngā mea katoa ki ngā tāngata katoa; kotahi tonu te mea e ana ki te tangata tika, ki te tangata kino; ki te pai, ki te , ki te poke; ki te tangata i te patunga tapu, ki te tangata kāhore nei āna patunga tapu.

Ko te tangata pai rite tonu

ki te tangata hara,

ko te tangata e oati ana,

ki te tangata e wehi ana i te oati.

3 He tēnei i roto i ngā mea katoa e meatia ana i raro i te , kotahi tonu te mea e ana ki te katoa. Ko te ngākau anō hoki o ngā tama a te tangata tonu i te kino; kei roto hoki te haurangi i ō rātou ngākau i a rātou e ora ana; ā muri iho ka riro rātou ki ngā tūpāpaku. 4 Ko te tangata hoki e tūhono ana ki te hunga ora katoa ka whai tūmanakohanga; pai atu hoki te kurī ora i te raiona mate.

5 E mōhio ana hoki te hunga ora tērā rātou e mate;

ko ngā tūpāpaku ia, kāhore ō rātou mōhio ki tētahi mea,

kāhore ake hoki he utu i a rātou;

ka warewaretia hoki te mahara ki a rātou.

6 Ko rātou aroha hoki, ko rātou riri,

ko rātou hae, kua kore noa ake;

kāhore hoki he wāhi i a rātou ā ake ake,

o ngā mea katoa e meatia ana i raro i te .

7 Haere, kainga tāu kai i runga i te hari, inumia hoki tāu wāina i runga i te ngākau hari; te mea kua manako noa te Atua ki āu mahi. 8 I ngā katoa kia ōu kākahu; kaua hoki e whakakāhoretia te hinu tōu māhunga. 9 Kia ora tōu ngākau i tōu hoa wahine e aroha koe i ngā katoa o tōu oranga horihori, i hōmai nei ki a koe i raro i te , i ngā katoa o tōu horihori. Ko te wāhi hoki tēnā mōu i tēnei ao, i tōu māuiui anō hoki e māuiui koe i raro i te . 10 Ko ngā mea katoa e kitea e tōu ringa kia mahia, kia puta tōu uaua ki te mahi; kāhore hoki he mahi, kāhore he tikanga, kāhore he mātauranga, kāhore he whakaaro nui i te rēinga, i te wāhi ka haere atu koe ki reira.

11 I hoki ahau, ā, i kite ahau i raro i te ,

ehara i te mea ko te hunga tere e puta i te oma,

ko te hunga mārohirohi rānei e toa i te pakanga,

ko te hunga whakaaro nui rānei e whiwhi i te taro,

ko te hunga mōhio rānei e whiwhi i te taonga,

ko te hunga tohunga rānei e manakohia,

engari te , te tūpono noa,

i hōmai ki a rātou katoa.

12 Kāhore hoki te tangata e mōhio ki te mōna;

he rite ki ngā ika e haoa ana ki te kupenga nanakia,

ki ngā manu hoki e mau ana i te māhanga,

he pērā anō hoki ngā tama a te tangata,

e māhangatia ana i te whakarihariha,

ina puta whakarere mai ki a rātou.

He Pai ake te Whakaaronui i te Mahi Wairangi

13 I kitea anō e ahau te whakaaro nui pēnei i raro i te , ā, he mea nui ki ahau. 14 Tērā tētahi iti, me ōna tāngata torutoru i roto. , ka haere mai tētahi kīngi nui ki te i reira, whakapaea ana e ia, hangā ana e ia ētahi pourewa nunui hei tatau atu ki reira. 15 , i kitea tētahi tangata rawakore, whakaaro nui, i roto, ā, nāna, tōna whakaaro nui, ka ora te . Otiia, kīhai tētahi tangata i mahara ki taua tangata rawakore. 16 , ko tāku kīanga ake, "Engari rawa te whakaaro nui i te kaha; heoi whakahāweatia iho ngā whakaaro nui o te rawakore, kīhai hoki āna kupu i whakarangona."

17 Ko ngā kupu a te hunga whakaaro nui, he mea āta kōrero,

e rangona nuitia ake ana i te hāmama a te rangatira o ngā wairangi.

18 Pai ake te whakaaro nui i ngā rākau o te riri;

otiia kotahi noa te tangata hara, he nui tāna pai e takakino ai.

1 Oui, j’ai appliqué mon cœur à tout cela, j’ai fait de tout cela l’objet de mon examen, et j’ai vu que les justes et les sages, et leurs travaux, sont dans la main de Dieu, et l’amour aussi bien que la haine; les hommes ne savent rien: tout est devant eux. 2 Tout arrive également à tous; Ps 73:12,13.même sort pour le juste et pour le méchant, pour celui qui est bon et pur et pour celui qui est impur, pour celui qui sacrifie et pour celui qui ne sacrifie pas; il en est du bon comme du pécheur, de celui qui jure comme de celui qui craint de jurer. 3 Ceci est un mal parmi tout ce qui se fait sous le soleil, c’est qu’il y a pour tous un même sort; aussi le cœur des fils de l’homme est-il plein de méchanceté, et la folie est dans leur cœur pendant leur vie; après quoi, ils vont chez les morts. Car, qui est excepté? 4 Pour tous ceux qui vivent il y a de l’espérance; et même un chien vivant vaut mieux qu’un lion mort. 5 Les vivants, en effet, savent qu’ils mourront; mais les morts ne savent rien, et il n’y a pour eux plus de salaire, puisque leur mémoire est oubliée. 6 Et leur amour, et leur haine, et leur envie, ont déjà péri; et ils n’auront plus jamais aucune part à tout ce qui se fait sous le soleil. 7 Va, mange avec joie ton pain, et bois gaiement ton vin; car dès longtemps Dieu prend plaisir à ce que tu fais. 8 Qu’en tout temps tes vêtements soient blancs, et que l’huile ne manque point sur ta tête. 9 Jouis de la vie avec la femme que tu aimes, pendant tous les jours de ta vie de vanité, que Dieu t’a donnés sous le soleil, pendant tous les jours de ta vanité; car c’est ta part dans la vie, au milieu de ton travail que tu fais sous le soleil. 10 Tout ce que ta main trouve à faire avec ta force, fais-le; car il n’y a ni œuvre, ni pensée, ni science, ni sagesse, dans le séjour des morts, tu vas.

11 J’ai encore vu sous le soleil que la course n’est point aux agiles ni la guerre aux vaillants, ni le pain aux sages, ni la richesse aux intelligents, ni la faveur aux savants; car tout dépend pour eux du temps et des circonstances. 12 L’homme ne connaît pas non plus son heure, pareil aux poissons qui sont pris au filet fatal, et aux oiseaux qui sont pris au piège; comme eux, les fils de l’homme sont enlacés au temps du malheur, lorsqu’il tombe sur eux tout à coup. 13 J’ai aussi vu sous le soleil ce trait d’une sagesse qui m’a paru grande. 14 Il y avait une petite ville, avec peu d’hommes dans son sein; un roi puissant marcha sur elle, l’investit, et éleva contre elle de grands forts. 15 Il s’y trouvait un homme pauvre et sage, qui sauva la ville par sa sagesse. Et personne ne s’est souvenu de cet homme pauvre. 16 Et j’ai dit: Pr 21:22;24:5.Ec 7:19.La sagesse vaut mieux que la force. Cependant la sagesse du pauvre est méprisée, et ses paroles ne sont pas écoutées. 17 Les paroles des sages tranquillement écoutées valent mieux que les cris de celui qui domine parmi les insensés. 18 La sagesse vaut mieux que les instruments de guerre; mais un seul pécheur détruit beaucoup de bien.

Veja também