Pular para o conteúdo
Publicidade

Josué 10

LSG

Ka tonu te

1 Ā, ka rongo a Aronitereke, te kīngi o Hiruhārama, kua horo a Hai i a Hohua, ā, kua whakangaromia hoki e ia; ā, ko tāna i mea ai ki Heriko, ki tōna kīngi, ko tāna hoki tērā i mea ai ki Hai, ki tōna kīngi; ā, kua houhia e ngā tāngata o Kipeono te rongo ki a Īharaira, kua noho hoki ki waenganui i a rātou. 2 , tino wehi ana rātou; te mea he nui a Kipeono, pērā me tētahi o ngā rangatira he nui atu hoki i Hai, ā, ko ōna tāngata katoa he toa. 3 , ka tono tāngata a Aronitereke kīngi o Hiruhārama ki a Hōhama kīngi o Heperona, ki a Pirama kīngi o Iaramuta, ki a Tapia kīngi o Rakihi, rātou ko Repiri kīngi o Ekerona, ka mea, 4 "Haere mai ki ahau, hei āwhina mōku, kia patua ai e tātou a Kipeono, rātou i hohou i te rongo ki a Hohua rātou ko ngā tama a Īharaira."

5 , huihui ana, haere mai ana ngā kīngi tokorima o ngā Amori, te kīngi o Hiruhārama, te kīngi o Heperona, te kīngi o Iaramuta, te kīngi o Rakihi, te kīngi o Ekerona, rātou ko ā rātou taua katoa, ā, whakapae ana i Kipeono, tatau ana i reira.

6 , ka tono tāngata ngā tāngata o Kipeono ki a Hohua ki te puni, ki Kirikara, ka mea: "Kei pūhoi mai tōu ringa ki āu pononga; hohoro te haere mai ki a mātou, ki te whakaora i a mātou āwhinatia mai hoki mātou; te mea kua rūpeke mai ngā kīngi katoa o ngā Amori e noho ana i ngā maunga ki a mātou."

7 , haere atu ana a Hohua i Kirikara, rātou tahi ko te hunga hāpai patu katoa, me ngā tāngata māia katoa. 8 , ka mea a Ihowā ki a Hohua, "Kaua e wehi i a rātou; kua hoatu hoki rātou e ahau ki tōu ringa, ā, e kore tētahi tangata o rātou e ki tōu aroaro."

9 , huakina tatatia ana rātou e Hohua; i haere ake hoki ia i Kirikara i te . 10 , meinga ana rātou e Ihowā kia pororaru i mua i a Īharaira, ā, patua ana rātou e ia ki Kipeono, he nui te parekura, ā, whāia ana rātou e ia i te huarahi e haere ana ki runga ki Petehorono, , tukitukia ana rātou ā tae noa ki Ateka, a Makera atu ana. 11 Ā, i a rātou e rere ana i te aroaro o Īharaira, i te hekenga iho ki Petehorono, , ka makā iho e Ihowā he kōhatu nunui i te rangi ki runga ki a rātou ā tae noa ki Ateka, , mate ana rātou; hira ake ngā tāngata i mate i ngā nganga kōhatu i ngā mea i patua e ngā tama a Īharaira ki te hoari.

12 Kātahi ka kōrero a Hohua ki a Ihowā i te i hōmai ai e Ihowā ngā Amori ki te aroaro o ngā tama a Īharaira, ka mea hoki i te tirohanga mai o Īharaira,

"Kāti mai koe, e te , i runga i Kipeono;

me koe hoki, e te marama, ki te Raorao o Atarono."

13 , mau tonu mai te ,

tonu mai hoki te marama,

ā whiwhi noa te iwi ki te utu i ō rātou hoariri.

Kāhore ianei tēnei mea i tuhituhia ki te Pukapuka a Iahera?

ana tērā te kōmaru i waenganui o te rangi, kāhore anō hoki i hohoro te heke ā rite noa tētahi tūturu. 14 , kāhore he rite taua i mua atu, i muri mai rānei, i rongo ai a Ihowā ki te reo tangata; i whawhai hoki a Ihowā Īharaira.

15 , hoki ana a Hohua rātou tahi ko Īharaira katoa ki te puni, ki Kirikara.

Ka Patua ētahi Kīngi Tokorima

16 Ko aua kīngi tokorima ia i rere, ā, piri ana ki roto ki tētahi ana i Makera. 17 Ā, ka kōrerotia ki a Hohua, i meatia, "Kua kitea ngā kīngi tokorima, kei te ana i Makera e piri ana."

18 , ka mea a Hohua, "Hurihia atu ētahi kōhatu nunui ki te kūwaha o te ana, whakanohoia hoki ētahi tāngata ki reira hei tiaki i a rātou. 19 Ko koutou ia kaua hei ; whāia ō koutou hoariri, patua te hiku o rātou; kaua hoki rātou e tukua kia tapoko ki roto ki ō rātou ; he mea hoki kua hōmai rātou e Ihowā, e koutou Atua, ki koutou ringa."

20 Ā, ka mutu i a Hohua rātou ko ngā tama a Īharaira te patu i a rātou, he nui rawa te parekura ā poto noa rātou, ko ngā mōrehu o rātou i toe i riro ki roto ki ngā whai taiepa, 21 , hoki mārie ana te iwi katoa ki a Hohua, ki te puni, ki Makera. Kīhai rawa hoki oraora te arero o tētahi tangata, ki tētahi o ngā tama a Īharaira.

22 Katahi ka mea a Hohua, "Uakina te kūwaha o te ana, whakaputaina mai hoki ki ahau i te ana ngā kīngi tokorima ." 23 , pērātia ana e rātou, whakaputaina mai ana e rātou ki a ia i te ana aua kīngi tokorima, te kīngi o Hiruhārama, te kīngi o Heperona, te kīngi o Iaramuta, te kīngi o Rakihi, me te kīngi o Ekerona. 24 Ā, ka oti aua kīngi te whakaputa mai e rātou ki a Hohua, ka karanga a Hohua ki ngā tāngata katoa o Īharaira, ā, ka mea ki ngā rangatira o ngā tāngata hāpai patu i haere tahi me ia, "Whakatata mai, e ō koutou waewae ki runga ki ngā kakī o ēnei kīngi." , whakatata ana mai rātou, ana ō rātou waewae ki runga ki ō rātou kakī.

25 I mea anō a Hohua ki a rātou, "Kaua koutou e wehi, kaua hoki e pāwera, kia kaha, kia toa; te mea ka pēneitia e Ihowā ō koutou hoariri katoa e whawhai nei koutou ki a rātou." 26 Ā muri iho ka patua rātou e Hohua, ka whakamatea, ā, whakairihia ake rātou ki runga ki ngā rākau e rima. , iri ana rātou i runga i ngā rākau ā ahiahi noa. 27 , i te o te tōnga o te ka whakahaua e Hohua kia tangohia ki raro o ngā rākau, kia makā hoki ki roto ki te ana i piri ai rātou, kia whakatakotoria hoki ētahi kōhatu nunui ki te kūwaha o te ana; e takoto mai nei ā taea noatia tēnei .

28 Ā, horo ana i a Hohua a Makera i taua rangi anō, patua iho ana hoki e ia ki te mata o te hoari, me tōna kīngi anō; i whakangaromia rawatia rātou e ia me ngā wairua katoa i roto, kāhore he mōrehu i mahue i a ia; ā, pērātia ana e ia te kīngi o Makera me tāna i mea ai ki te kīngi o Heriko.

29 , haere atu ana a Hohua rātou tahi ko Īharaira katoa i Makera ki Rīpina, ā, tauria ana e ia a Rīpina. 30 Ā, i hōmai anō e Ihowā a reira, me tōna kīngi, ki te ringa o Īharaira. , patua iho e ia a reira ki te mata o te hoari, me ngā tāngata katoa i roto; kīhai i mahue i a ia tētahi mōrehu i reira; heoi pērātia ana e ia te kīngi o reira me tāna i mea ai ki te kīngi o Heriko.

31 , haere atu ana a Hohua i Rīpina, rātou tahi ko Īharaira katoa, ki Rakihi, ā, whakapaea ana a reira, tauria ana e ia. 32 Ā, i hōmai e Ihowā a Rakihi ki te ringa o Īharaira, ā, horo ana a reira i a ia i te rua o ngā ; patua iho hoki ki te mata o te hoari, me ngā tāngata katoa i roto; i rite tonu ki ngā mea katoa i mea ai ia ki Rīpina. 33 I reira anō ka haere mai a Hōrama kīngi o Kētere hei āwhina Rakihi; ā, patua iho ia me tōna iwi e Hohua, ā, kāhore rawa tētahi mōrehu ōna i toe.

34 , ka haere atu a Hohua rātou tahi ko Īharaira katoa i Rakihi ki Ekerona; ā, whakapaea ana a reira e rātou, tauria ana. 35 , horo ana a reira i a rātou i taua rangi anō, patua ana hoki ki te mata o te hoari, ko ngā tāngata katoa i roto hunā iho e ia i taua rangi anō, rite tonu ki ngā mea katoa i mea ai ia ki Rakihi.

36 , haere atu ana a Hohua i Ekerona, me Īharaira katoa anō hoki ki Heperona, ā, tauria ana a reira e ia. 37 Ā, horo ana i a rātou a reira, patua iho hoki ki te mata o te hoari, me tōna kīngi, me ōna katoa, me ngā tāngata katoa i roto. Kāhore tētahi mōrehu i mahue i a ia, rite tonu ki ngā mea katoa i mea ai ia ki Ekerona; , hunā iho e ia a reira, me ngā tāngata katoa i roto.

38 Kātahi ka hoki a Hohua rātou tahi ko Īharaira katoa ki Repiri; ka tatau hoki ki reira. 39 Ā, riro ana i a ia a reira me tōna kīngi, me ōna katoa; ā, patua iho e rātou ki te mata o te hoari, whakangaromia katoatia ana hoki ngā tāngata i roto. Kāhore tētahi mōrehu i mahue i a ia; ko tāna i mea ai ki Heperona i meatia anō e ia ki Repiri, ki tōna kīngi; i pērā anō me tāna i mea ai ki Rīpina, ki tōna kīngi.

40 , patua ana e Hohua te whenua katoa, te whenua pukepuke, te tonga, te mānia me ngā pukenga wai, me ngā kīngi katoa hoki o reira; kāhore i waiho e ia tētahi mōrehu. Engari, i hunā katoatia e ia ngā mea whai manawa i rite tonu ki Ihowā, ki te Atua o Īharaira, i whakahau ai. 41 , patua ana rātou e Hohua i Karehepārenea ā tae noa ki Kaha, me te whenua katoa hoki o Kohena ā tae noa ki Kipeono. 42 Ko ēnei kīngi katoa me rātou oneone i riro i a Hohua i te whakaekenga kotahi, te mea i roto i a Īharaira a Ihowā e whawhai atu ana.

43 , hoki ana a Hohua rātou tahi ko Īharaira katoa ki te puni, ki Kirikara.

Grande bataille près de Gabaon; conquêtes dans le midi

1 Adoni-Tsédek, roi de Jérusalem, apprit que Josué s’était emparé d’Aï et l’avait dévouée par interdit, qu’il avait traité et son roi comme il avait traité Jos 6:15.Jéricho et son roi, et Jos 9:15.que les habitants de Gabaon avaient fait la paix avec Israël et étaient au milieu d’eux. 2 Il eut alors une forte crainte; car Gabaon était une grande ville, comme une des villes royales, plus grande même qu’Aï, et tous ses hommes étaient vaillants. 3 Adoni-Tsédek, roi de Jérusalem, fit dire à Hoham, roi d’Hébron, à Piream, roi de Jarmuth, à Japhia, roi de Lakis, et à Debir, roi d’Églon: 4 Montez vers moi, et aidez-moi, afin que nous frappions Gabaon, car elle a fait la paix avec Josué et avec les enfants d’Israël. 5 Cinq rois des Amoréens, le roi de Jérusalem, le roi d’Hébron, le roi de Jarmuth, le roi de Lakis, le roi d’Églon, se réunirent ainsi et montèrent avec toutes leurs armées; ils vinrent camper près de Gabaon, et l’attaquèrent. 6 Les gens de Gabaon envoyèrent dire à Josué, au camp de Guilgal: N’abandonne pas tes serviteurs, monte vers nous en hâte, délivre-nous, donne-nous du secours; car tous les rois des Amoréens, qui habitent la montagne, se sont réunis contre nous. 7 Josué monta de Guilgal, lui et tous les gens de guerre avec lui, et tous les vaillants hommes. 8 L’Éternel dit à Josué: Ne les crains point, car je les livre entre tes mains, et aucun d’eux ne tiendra devant toi. 9 Josué arriva subitement sur eux, après avoir marché toute la nuit depuis Guilgal. 10 L’Éternel les mit en déroute devant Israël; et Israël leur fit éprouver une grande défaite près de Gabaon, les poursuivit sur le chemin qui monte à Beth-Horon, et les battit jusqu’à Azéka et à Makkéda. 11 Comme ils fuyaient devant Israël, et qu’ils étaient à la descente de Beth-Horon, l’Éternel fit tomber du ciel sur eux de grosses pierres jusqu’à Azéka, et ils périrent; ceux qui moururent par les pierres de grêle furent plus nombreux que ceux qui furent tués avec l’épée par les enfants d’Israël.

12 Alors Josué parla à l’Éternel, le jour l’Éternel livra les Amoréens aux enfants d’Israël, et il dit en présence d’Israël: Soleil, arrête-toi sur Gabaon, Et toi, lune, sur la vallée d’Ajalon! 13 Et le soleil s’arrêta, et la lune suspendit sa course, Jusqu’à ce que la nation eût tiré vengeance de ses ennemis. Cela n’est-il pas écrit dans le livre du Juste? Le soleil s’arrêta au milieu du ciel, et ne se hâta point de se coucher, presque tout un jour. 14 Il n’y a point eu de jour comme celui-là, ni avant ni après, l’Éternel ait écouté la voix d’un homme; car l’Éternel combattait pour Israël. 15 Et Josué, et tout Israël avec lui, retourna au camp à Guilgal.

16 Les cinq rois s’enfuirent, et se cachèrent dans une caverne à Makkéda. 17 On le rapporta à Josué, en disant: Les cinq rois se trouvent cachés dans une caverne à Makkéda. 18 Josué dit: Roulez de grosses pierres à l’entrée de la caverne, et mettez-y des hommes pour les garder. 19 Et vous, ne vous arrêtez pas, poursuivez vos ennemis, et attaquez-les par derrière; ne les laissez pas entrer dans leurs villes, car l’Éternel, votre Dieu, les a livrés entre vos mains. 20 Après que Josué et les enfants d’Israël leur eurent fait éprouver une très grande défaite, et les eurent complètement battus, ceux qui purent échapper se sauvèrent dans les villes fortifiées, 21 et tout le peuple revint tranquillement au camp vers Josué à Makkéda, sans que personne remuât sa langue contre les enfants d’Israël. 22 Josué dit alors: Ouvrez l’entrée de la caverne, faites-en sortir ces cinq rois, et amenez-les-moi. 23 Ils firent ainsi, et lui amenèrent les cinq rois qu’ils avaient fait sortir de la caverne, le roi de Jérusalem, le roi d’Hébron, le roi de Jarmuth, le roi de Lakis, le roi d’Églon. 24 Lorsqu’ils eurent amené ces rois devant Josué, Josué appela tous les hommes d’Israël, et dit aux chefs des gens de guerre qui avaient marché avec lui: Approchez-vous, mettez vos pieds sur les cous de ces rois. Ils s’approchèrent, et ils mirent les pieds sur leurs cous. 25 Josué leur dit: Ne craignez point et ne vous effrayez point, fortifiez-vous et ayez du courage, car c’est ainsi que l’Éternel traitera tous vos ennemis contre lesquels vous combattez. 26 Après cela, Josué les frappa et les fit mourir; il les pendit à cinq arbres, et ils restèrent pendus aux arbres De 21:23.Jos 8:29.jusqu’au soir. 27 Vers le coucher du soleil, Josué ordonna qu’on les descendît des arbres, on les jeta dans la caverne ils s’étaient cachés, et l’on mit à l’entrée de la caverne de grosses pierres, qui y sont demeurées jusqu’à ce jour.

28 Josué prit Makkéda le même jour, et la frappa du tranchant de l’épée; il dévoua par interdit le roi, la ville et tous ceux qui s’y trouvaient; il n’en laissa échapper aucun, et il traita le roi de Makkéda comme il avait traité le roi de Jéricho. 29 Josué, et tout Israël avec lui, passa de Makkéda à Libna, et il attaqua Libna. 30 L’Éternel la livra aussi, avec son roi, entre les mains d’Israël, et la frappa du tranchant de l’épée, elle et tous ceux qui s’y trouvaient; il n’en laissa échapper aucun, et il traita son roi comme il avait traité le roi de Jéricho. 31 Josué, et tout Israël avec lui, passa de Libna à Lakis; il campa devant elle, et il l’attaqua. 32 L’Éternel livra Lakis entre les mains d’Israël, qui la prit le second jour, et la frappa du tranchant de l’épée, elle et tous ceux qui s’y trouvaient, comme il avait traité Libna. 33 Alors Horam, roi de Guézer, monta pour secourir Lakis. Josué le battit, lui et son peuple, sans laisser échapper personne. 34 Josué, et tout Israël avec lui, passa de Lakis à Églon; ils campèrent devant elle, et ils l’attaquèrent. 35 Ils la prirent le même jour, et la frappèrent du tranchant de l’épée, elle et tous ceux qui s’y trouvaient; Josué la dévoua par interdit le jour même, comme il avait traité Lakis. 36 Josué, et tout Israël avec lui, monta d’Églon à Hébron, et ils l’attaquèrent. 37 Ils la prirent, et la frappèrent du tranchant de l’épée, elle, son roi, toutes les villes qui en dépendaient, et tous ceux qui s’y trouvaient; Josué n’en laissa échapper aucun, comme il avait fait à Églon, et il la dévoua par interdit avec tous ceux qui s’y trouvaient. 38 Josué, et tout Israël avec lui, se dirigea sur Debir, et il l’attaqua. 39 Il la prit, elle, son roi, et toutes les villes qui en dépendaient; ils les frappèrent du tranchant de l’épée, et ils dévouèrent par interdit tous ceux qui s’y trouvaient, sans en laisser échapper aucun; Josué traita Debir et son roi comme il avait traité Hébron et comme il avait traité Libna et son roi. 40 Josué battit tout le pays, la montagne, le midi, la plaine et les coteaux, et il en battit tous les rois; il ne laissa échapper personne, et il dévoua par interdit tout ce qui respirait, comme l’avait De 7:2;20:16,17.Jos 8:2.ordonné l’Éternel, le Dieu d’Israël. 41 Josué les battit de Kadès-Barnéa à Gaza, il battit tout le pays de Gosen jusqu’à Gabaon. 42 Josué prit en même temps tous ces rois et leur pays, car l’Éternel, le Dieu d’Israël, combattait pour Israël. 43 Et Josué, et tout Israël avec lui, retourna au camp à Guilgal.

Veja também