Pular para o conteúdo
Publicidade

Marcos 5

LSG

Ka Whakaorangia e Īhu tētahi Tangata, he Rēwera ōna

1 Ā, ka whiti rātou ki tāwāhi o te moana, ki te whenua o ngā Kararini. 2 , mahuta kau i te kaipuke, ka tūtaki ki a ia tētahi tangata i puta mai i ngā urupā, he wairua poke tōna. 3 Kei ngā urupā nei tōna nohoanga; ā, ahakoa he mekameka, hore rawa ia i taea e tētahi tangata te here. 4 He maha hoki ōna herenga ki ngā here waewae, ki ngā mekameka, heoi motumotuhia ana e ia ngā mekameka, mongamonga noa anō ngā here waewae. Kīhai tētahi tangata i kaha ki te whakamārie i a ia. 5 I ngā urupā tonu ia, i ngā maunga i te , i te ao, e hāmama ana, e haehae ana i a ia ki te kōhatu.

6 Ā, i tōna kitenga i a Īhu i tawhiti, oma ana ia, koropiko ana ki a ia. 7 He nui tōna reo ki te karanga, ka mea, "Ko te aha tāku ki a koe, e Īhu, e te Tama a te Atua, a te Runga Rawa? Ko te Atua tāku whakaoati mōu, , kaua ahau e whakamamaetia." 8 He meatanga hoki nāna ki a ia, "Puta mai i tēnei tangata, e te wairua poke."

9 , ka ui ia ki a ia, "Ko wai tōu ingoa?"

Ka whakahokia e tērā, ka mea, "Ko Rihiona tōku ingoa; he tokomaha hoki mātou." 10 Ā, he nui tāna īnoi ki a ia kia kaua rātou e tonoa atu i taua whenua.

11 , kei reira, kei ngā maunga, tētahi kāhui poaka e kai ana, tōna tini. 12 , ka īnoi ngā rēwera katoa ki a ia, ka mea, "Tonoa mātou ki ngā poaka, kia tomo mātou ki a rātou." 13 , tukua ana rātou e Īhu. Heoi, ko te putanga o ngā wairua poke, ka tomo ki ngā poaka. Ko te tino rerenga o te kāhui te pari ki te moana, ko te maha kei te rua mano, ā, paremo iho ki te moana.

14 , whati ana ngā kaiwhāngai o ngā poaka, ā, kōrerotia ana ki te , ki aua whenua. , ka puta rātou kia kite i taua mea kua meatia nei. 15 Ā, rātou taenga mai ki a Īhu, ka kite i te tangata i nohoia nei e ngā rēwera, tērā i te rihiona, e noho ana, kua oti te whakakākahu, kua tika ngā mahara, ka mataku rātou. 16 Ā, ka kōrerotia ki a rātou, e te hunga i kite, te meatanga ki te tangata i ngā rēwera, ki ngā poaka hoki. 17 , ka anga rātou, ka tohe ki a ia kia haere atu i ō rātou wāhi.

18 Ā, ka eke ia ki te kaipuke, ka īnoi ki a ia te tangata i ngā rēwera, kia waiho ia hei hoa mōna. 19 Otirā, kīhai a Īhu i tuku i a ia, engari i mea atu ki a ia, "Haere ki tōu whare, ki ōu whanaunga, ka kōrero ki a rātou i ngā mea nui i meinga e te Ariki ki a koe, i tāna atawhaitanga hoki i a koe." 20 , ka haere ia, ka anga, ka kōrero ki Rekaporihi, i ngā mea nunui i mea ai a Īhu ki a ia; ā, mīharo ana ngā tāngata katoa.

He Kōtiro Whakahemohemo me te Wahine Māuiui

21 Ā, te whitinga atu anō o Īhu ki tāwāhi i runga i te kaipuke, he nui te tangata i huihui ki a ia; i te taha anō ia o te moana. 22 , ko te haerenga mai o tētahi o ngā rangatira o te whare karakia, ko Hairuha tōna ingoa; ka kite i a ia, ka takoto ki ōna waewae, 23 he nui tāna īnoi ki a ia, ka mea, "Ko tāku tamāhine nohinohi kei te whakahemohemo! Kia haere ake koe ki te whakapā i ōu ringa ki a ia kia ora ai, ā, ka ora." 24 , haere tahi ana rāua; he tini hoki te tangata i aru i a ia, popō tonu ki a ia.

25 , ko tētahi wahine e mate ana i te pākaruhanga toto, ka tekau rua ngā tau. 26 He maha ngā meatanga a ngā rata tokomaha ki a ia, hemo noa āna rawa katoa, mātūtū ake tētahi wāhi, heoi, kake haere ana te mate. 27 Ā, tōna rongonga ki a Īhu, ka haere i muri i roto i te mano, ā, ana ki tōna kākahu. 28 I mea hoki, "Ahakoa kau ahau ki ōna kākahu, ka ora ahau."

29 Ā, mimiti tonu ake te puna o ōna toto; ka mahara a roto o tōna tinana kua ora ia i te mate. 30 , mōhio tonu a Īhu kua puta he mana i roto i a ia, ka tāhurihuri i roto i te mano, ka mea, "Ko wai tēnei kua nei ki ōku kākahu?"

31 Ka mea āna ākonga ki a ia, "E kite ana koe i te mano e popō nei ki a koe, ā, e mea ana koe, Ko wai tēnei kua mai ki ahau?"

32 Heoi, tirotiro ana ia kia kite i te wahine i mea nei i tēnei mea. 33 , ka haere mai te wahine me te wehi, me te wiri, i mahara hoki ki te mea i meatia ki a ia, ā, takoto ana ki tōna aroaro, kōrerotia katoatia ana e ia te tikanga ki a ia. 34 Anō , ko Īhu ki a ia, "E , tōu whakapono koe i ora ai; haere mārie, kia ora koe i tōu mate."

35 I a ia anō e kōrero ana, ka haere mai ētahi o ngā tāngata a te rangatira o te whare karakia, ka mea, "Kua mate tāu tamāhine. Hei aha ake māu te whakararuraru i te Kaiwhakaako?"

36 Otirā, kāhore a Īhu i aro ki te kupu i kōrerotia, ka mea atu ki te rangatira o te whare karakia, "Kaua e wehi, ko te whakapono ia kia whakapono."

37 Ā, kīhai tētahi tangata i tukua kia haere tahi me ia, ko Pita anake, ko Hēmi, ko Hoani teina o Hēmi. 38 Ā, te taenga atu ki te whare o te rangatira o te whare karakia, ka kite ia i te ngangau, i te nui hoki o te tangi, o te auē a ētahi. 39 Ā, i tōna tomokanga ki roto, ka mea ia ki a rātou, "He aha koutou ka ngangau ai, ka tangi ai? Kāhore te kōtiro i mate, engari e moe ana."

40 , kataina iho ia e rātou. Heoi, ka oti katoa te pei ki waho, ka mau ia ki te pāpā, ki te whaea o te kōtiro, rātou ko ōna hoa, ka tomo ki te wāhi i takoto ai te kōtiro. 41 , ka mau ia ki te ringa o te kōtiro, ka mea ki a ia, "Tarita kumi," ko tōna whakamāoritanga tēnei, "E , ko tāku kupu tēnei ki a koe, e ara."

42 , whakatika tonu ake te kōtiro, ā, haere ana; kotahi tekau rua hoki ōna tau. , ko te tino mīharotanga i mīharo ai rātou. 43 Ā, he nui tāna whakatūpato i a rātou, kia kaua tēnei e mōhiotia e tētahi tangata; ka kia hoatu he kai māna.

Jésus sur le territoire des Gadaréniens. Guérison d’un démoniaque

1 Mt 8:28.Lu 8:26.Ils arrivèrent à l’autre bord de la mer, dans le pays des Gadaréniens. 2 Aussitôt que Jésus fut hors de la barque, il vint au-devant de lui un homme, sortant des sépulcres, et possédé d’un esprit impur. 3 Cet homme avait sa demeure dans les sépulcres, et personne ne pouvait plus le lier, même avec une chaîne. 4 Car souvent il avait eu les fers aux pieds et avait été lié de chaînes, mais il avait rompu les chaînes et brisé les fers, et personne n’avait la force de le dompter. 5 Il était sans cesse, nuit et jour, dans les sépulcres et sur les montagnes, criant, et se meurtrissant avec des pierres. 6 Ayant vu Jésus de loin, il accourut, se prosterna devant lui, 7 et s’écria d’une voix forte: Qu’y a-t-il entre moi et toi, Jésus, Fils du Dieu Très-Haut? Je t’en conjure au nom de Dieu, ne me tourmente pas. 8 Car Jésus lui disait: Sors de cet homme, esprit impur!9 Et, il lui demanda: Quel est ton nom? Légion est mon nom, lui répondit-il, car nous sommes plusieurs. 10 Et il le priait instamment de ne pas les envoyer hors du pays. 11 Il y avait , vers la montagne, un grand troupeau de pourceaux qui paissaient. 12 Et les démons le prièrent, disant: Envoie-nous dans ces pourceaux, afin que nous entrions en eux. 13 Il le leur permit. Et les esprits impurs sortirent, entrèrent dans les pourceaux, et le troupeau se précipita des pentes escarpées dans la mer: il y en avait environ deux mille, et ils se noyèrent dans la mer. 14 Ceux qui les faisaient paître s’enfuirent, et répandirent la nouvelle dans la ville et dans les campagnes. Les gens allèrent voir ce qui était arrivé. 15 Ils vinrent auprès de Jésus, et ils virent le démoniaque, celui qui avait eu la légion, assis, vêtu, et dans son bon sens; et ils furent saisis de frayeur. 16 Ceux qui avaient vu ce qui s’était passé leur racontèrent ce qui était arrivé au démoniaque et aux pourceaux. 17 Ac 16:39.Alors ils se mirent à supplier Jésus de quitter leur territoire. 18 Lu 8:38.Comme il montait dans la barque, celui qui avait été démoniaque lui demanda la permission de rester avec lui. 19 Jésus ne le lui permit pas, mais il lui dit: Va dans ta maison, vers les tiens, et raconte-leur tout ce que le Seigneur t’a fait, et comment il a eu pitié de toi.20 Il s’en alla, et se mit à publier dans la Décapole tout ce que Jésus avait fait pour lui. Et tous furent dans l’étonnement.

Résurrection de la fille de Jaïrus, et guérison d’une femme malade depuis douze ans

21 Lu 8:40.Jésus dans la barque regagna l’autre rive, une grande foule s’assembla près de lui. Il était au bord de la mer. 22 Mt 9:18.Lu 8:41.Alors vint un des chefs de la synagogue, nommé Jaïrus, qui, l’ayant aperçu, se jeta à ses pieds, 23 et lui adressa cette instante prière: Ma petite fille est à l’extrémité, viens, impose-lui les mains, afin qu’elle soit sauvée et qu’elle vive. 24 Jésus s’en alla avec lui. Et une grande foule le suivait et le pressait. 25 Lé 15:25.Mt 9:20.Lu 8:43.Or, il y avait une femme atteinte d’une perte de sang depuis douze ans. 26 Elle avait beaucoup souffert entre les mains de plusieurs médecins, elle avait dépensé tout ce qu’elle possédait, et elle n’avait éprouvé aucun soulagement, mais était allée plutôt en empirant. 27 Ayant entendu parler de Jésus, elle vint dans la foule par derrière, et toucha son vêtement. 28 Car elle disait: Si je puis seulement toucher ses vêtements, je serai guérie. 29 Au même instant la perte de sang s’arrêta, et elle sentit dans son corps qu’elle était guérie de son mal. 30 Jésus connut aussitôt en lui-même qu’une force était sortie de lui; et, se retournant au milieu de la foule, il dit: Qui a touché mes vêtements?31 Ses disciples lui dirent: Tu vois la foule qui te presse, et tu dis: Qui m’a touché? 32 Et il regardait autour de lui, pour voir celle qui avait fait cela. 33 La femme, effrayée et tremblante, sachant ce qui s’était passé en elle, vint se jeter à ses pieds, et lui dit toute la vérité. 34 Mt 9:22.Mc 10:52.Mais Jésus lui dit: Ma fille, ta foi t’a sauvée; va en paix, et sois guérie de ton mal.35 Lu 8:49.Comme il parlait encore, survinrent de chez le chef de la synagogue des gens qui dirent: Ta fille est morte; pourquoi importuner davantage le maître? 36 Mais Jésus, sans tenir compte de ces paroles, dit au chef de la synagogue: Ne crains pas, crois seulement.37 Et il ne permit à personne de l’accompagner, si ce n’est à Pierre, à Jacques, et à Jean, frère de Jacques. 38 Ils arrivèrent à la maison du chef de la synagogue, Jésus vit une foule bruyante et des gens qui pleuraient et poussaient de grands cris. 39 Il entra, et leur dit: Pourquoi faites-vous du bruit, et pourquoi pleurez-vous?Jn 11:11.L’enfant n’est pas morte, mais elle dort.40 Et ils se moquaient de lui. Alors, ayant fait sortir tout le monde, il prit avec lui le père et la mère de l’enfant, et ceux qui l’avaient accompagné, et il entra était l’enfant. 41 Il la saisit par la main, et lui dit: Talitha koumi, ce qui signifie: Jeune fille, lève-toi, je te le dis. 42 Aussitôt la jeune fille se leva, et se mit à marcher; car elle avait douze ans. Et ils furent dans un grand étonnement. 43 Jésus leur adressa de fortes recommandations, pour que personne ne sût la chose; et il dit qu’on donnât à manger à la jeune fille.

Veja também