Ka Whakaora a Īhu i te Tangata Pararūtiki
1 Ā, i a ia i tomo ai anō ki Kaperenauma i ētahi rā mai, ka rangona kei te whare ia. 2 Nā, ka hui mai te tini o te tangata, kāhore rawa he wāhi e ō ai rātou, hore rawa i te taha o te kūwaha; ā, ka kōrerotia e ia te kupu ki a rātou. 3 Ka haere mai hoki ētahi, ka kawe mai i tētahi pararūtiki ki a ia, tokowhā ki te kauhoa. 4 Ā, tē taea te whakatata ki a ia i te mano hoki, ka pokaia te tuanui o te wāhi i noho ai ia; ā, ka oti te wāwāhi, ka tukua iho te moenga i takoto ai te pararūtiki. 5 Ā, nō te kitenga o Īhu i tō rātou whakapono, ka mea ia ki te pararūtiki, "E tama, ka oti ōu hara te muru."
6 Nā, i reira ētahi o ngā karaipi e noho ana, e whakaaroaro ana i roto i ō rātou ngākau, 7 "He aha ēnei kupu kohukohu a tēnei tangata? Ko wai hei muru hara, kotahi tonu ko te Atua anake?"
8 Nā, mōhio tonu a Īhu i roto i tōna wairua, e pēnei ana ō rātou whakaaro i roto i a rātou, ā, ka mea ia ki a rātou, "He aha koutou ka whakaaroaro ai i ēnei mea i roto i ō koutou ngākau? 9 Ko tēhea te mea takoto noa, ko te mea ki te pararūtiki, ‘Ka oti ōu hara te muru,’ ko te mea rānei, ‘Whakatika, tangohia ake tōu moenga, haere’? 10 Otirā, kia mātau ai koutou he mana muru hara tō te Tama a te tangata i runga i te whenua." Ka mea ia ki te pararūtiki, 11 "Ko tāku kupu tēnei ki a koe, whakatika, tangohia ake tōu moenga, haere ki tōu whare."
12 Nā, whakatika tonu ake ia, ā, tangohia ake ana tōna moenga, haere atu ana i te aroaro o rātou katoa. Nō, ka mīharo rātou katoa ka whakakorōria i te Atua, ka mea, "Kāhore anō tātou i kite noa i te pēnei!"
Ka Karanga a Īhu i a Rīwai
13 Ā, haere atu ana ia i te taha o te moana; nā, ka tae te mano katoa ki a ia, ā, ka whakaakona rātou e ia. 14 Ā, i a ia e haere ana, ka kite ia i a Rīwai tama a Arapiu e noho ana i te wāhi tango takoha, ka mea ki a ia, Arumia ahau. Nā, whakatika ana ia, aru ana i a ia.
15 Ā, i a ia e noho ana i tōna whare, he tokomaha ngā pupirikana me ngā tāngata hara e noho tahi ana ki a Īhu rātou ko āna ākonga: he tokomaha hoki rātou, ā, i aru i a ia.
16 Ā, nō te kitenga o ngā karaipi a ngā Parihi i a ia e kai tahi ana me ngā pupirikana, me ngā tāngata hara, ka mea ki āna ākonga, "Kei te kai tahi ia, kei te inu tahi me ngā pupirikana me ngā tāngata hara."
17 Ā, i te rongonga o Īhu, ka mea ia ki a rātou, "Kāhore he aha o ngā tāngata ora e meatia ai e te rata, engari o te hunga e mate ana; kīhai hoki ahau i haere mai ki te karanga i te hunga tika, engari i te hunga hara."
Te Take e Pā ana ki te Nohopuku
18 Nā, kei te nohopuku ngā ākonga a Hoani rātou ko ā ngā Parihi; ā, ka haere mai rātou, ka mea ki a ia, "He aha ngā ākonga a Hoani me a ngā Parihi ka nohopuku ai, tēnā ko āu ākonga kāhore e nohopuku?"
19 Nā, ka mea a Īhu ki a rātou, "E āhei rānei ngā tama o te whare mārena te nohopuku i te mea kei a rātou te tāne mārena hou? E kore rātou e āhei te nohopuku i ngā wā kei a rātou nei te tāne mārena hou. 20 Nā, tērā e tae mai ngā rā e tangohia ai te tāne mārena hou i a rātou, kātahi rātou ka nohopuku i aua rā.
21 "E kore e tuia e te tangata tētahi wāhi o te kahu hou, hei pāpaki mō te kahu tawhito; kei riro tētahi wāhi o te kahu tawhito i tōna whakakapi hou, ā, ka nui rawa te pakaru. 22 E kore hoki e ringihia e te tangata te wāina hou ki ngā ipu tawhito; kei pakaru ngā ipu i te wāina hou, ā, ka maringi te wāina, kore ake ngā ipu; engari me riringi te wāina hou ki ngā ipu hou."
Te Take e Pā ana ki te Hāpati
23 Ā, i a ia e haere ana i waenga wīti i te hāpati, ka anga āna ākonga ka kakato haere i ngā puku wīti. 24 Nā, ka mea ngā Parihi ki a ia, "Nā, he aha rātou ka mahi ai i te mea e kore e tika i te hāpati?"
25 Ā, ka mea ia ki a rātou, "Kāhore anō koutou i kite noa i tā Rāwiri i mea ai, i a ia e ngaua ana e te hiakai, rātou ko ōna hoa? 26 I tōna tomokanga ki te whare o te Atua i ngā rā o Apiata tohunga nui, ā, kainga ana e ia ngā taro aroaro, ngā mea kīhai nei i tika kia kainga, mā ngā tohunga anake, ā, hoatu ana e ia ki ōna hoa?"
27 I mea anō ia ki a rātou, "Hei mea mō te tangata te hāpati, ehara i te mea ko te tangata mō te hāpati; 28 waihoki ko te Tama a te tangata te Ariki o te hāpati."
Jésus de retour à Capernaüm. Guérison d’un paralytique
1 Mt 9:1.Lu 5:17.Quelques jours après, Jésus revint à Capernaüm. On apprit qu’il était à la maison, 2 et il s’assembla un si grand nombre de personnes que l’espace devant la porte ne pouvait plus les contenir. Il leur annonçait la parole. 3 Mt 9:1.Lu 5:18.Des gens vinrent à lui, amenant un paralytique porté par quatre hommes. 4 Comme ils ne pouvaient l’aborder, à cause de la foule, ils découvrirent le toit de la maison où il était, et ils descendirent par cette ouverture le lit sur lequel le paralytique était couché. 5 Jésus, voyant leur foi, dit au paralytique: Mon enfant, tes péchés sont pardonnés.6 Il y avait là quelques scribes, qui étaient assis, et qui se disaient au-dedans d’eux: 7 Comment cet homme parle-t-il ainsi? Il blasphème. Ps 32:5;51:3.És 43:25.Qui peut pardonner les péchés, si ce n’est Dieu seul? 8 Jésus, ayant aussitôt connu par son esprit ce qu’ils pensaient au-dedans d’eux, leur dit: Pourquoi avez-vous de telles pensées dans vos cœurs?
9 Lequel est le plus aisé, de dire au paralytique: Tes péchés sont pardonnés, ou de dire: Lève-toi, prends ton lit, et marche?10 Or, afin que vous sachiez que le Fils de l’homme a sur la terre le pouvoir de pardonner les péchés:11 Je te l’ordonne, dit-il au paralytique, lève-toi, prends ton lit, et va dans ta maison.12 Et, à l’instant, il se leva, prit son lit, et sortit en présence de tout le monde, de sorte qu’ils étaient tous dans l’étonnement et glorifiaient Dieu, disant: Nous n’avons jamais rien vu de pareil.
Vocation de Lévi (Matthieu)
13 Mt 9:9.Lu 5:27.Jésus sortit de nouveau du côté de la mer. Toute la foule venait à lui, et il les enseignait. 14 En passant, il vit Lévi, fils d’Alphée, assis au bureau des péages. Il lui dit: Suis-moi. Lévi se leva, et le suivit.
15 Comme Jésus était à table dans la maison de Lévi, beaucoup de publicains et de gens de mauvaise vie se mirent aussi à table avec lui et avec ses disciples; car ils étaient nombreux, et l’avaient suivi. 16 Les scribes et les pharisiens, le voyant manger avec les publicains et les gens de mauvaise vie, dirent à ses disciples: Pourquoi mange-t-il et boit-il avec les publicains et les gens de mauvaise vie? 17 Ce que Jésus ayant entendu, il leur dit: Ce ne sont pas ceux qui se portent bien qui ont besoin de médecin, mais les malades.Mt 9:13;21:31.Lu 5:32;19:10.1 Ti 1:15.Je ne suis pas venu appeler des justes, mais des pécheurs.
Question des disciples de Jean-Baptiste sur le jeûne
18 Mt 9:14.Lu 5:33.Les disciples de Jean et les pharisiens jeûnaient. Ils vinrent dire à Jésus: Pourquoi les disciples de Jean et ceux des pharisiens jeûnent-ils, tandis que tes disciples ne jeûnent point? 19 Jésus leur répondit: És 62:5.2 Co 11:2.Les amis de l’époux peuvent-ils jeûner pendant que l’époux est avec eux? Aussi longtemps qu’ils ont avec eux l’époux, ils ne peuvent jeûner.
20 Les jours viendront où l’époux leur sera enlevé, et alors ils jeûneront en ce jour-là.21 Personne ne coud une pièce de drap neuf à un vieil habit; autrement, la pièce de drap neuf emporterait une partie du vieux, et la déchirure serait pire.22 Mt 9:17.Et personne ne met du vin nouveau dans de vieilles outres; autrement, le vin fait rompre les outres, et le vin et les outres sont perdus; mais il faut mettre le vin nouveau dans des outres neuves.
Les épis de blé et le sabbat
23 De 23:25.Mt 12:1.Lu 6:1.Il arriva, un jour de sabbat, que Jésus traversa des champs de blé. Ses disciples, chemin faisant, se mirent à arracher des épis. 24 Les pharisiens lui dirent: Voici, pourquoi font-ils Ex 20:10.ce qui n’est pas permis pendant le sabbat? 25 Jésus leur répondit: N’avez-vous jamais lu ce que fit1 S 21:6.David, lorsqu’il fut dans la nécessité et qu’il eut faim, lui et ceux qui étaient avec lui;
26 comment il entra dans la maison de Dieu, du temps du souverain sacrificateur Abiathar, et mangea les pains de proposition, qu’il n’est permisLé 24:9.qu’aux sacrificateurs de manger, et en donna même à ceux qui étaient avec lui!27 Puis il leur dit: Le sabbat a été fait pour l’homme, et non l’homme pour le sabbat,
28 Mt 12:8.Lu 6:5.de sorte que le Fils de l’homme est maître même du sabbat.