Pular para o conteúdo
Publicidade

Gênesis 41

LSG

Ka Whakaaturia e Hōhepa te Moemoeā a te Kīngi

1 Ā, ka taka ngā tau e rua, ka moe a Parao; , i te taha ia o te awa e ana. 2 , ko te putanga ake o ngā kau e whitu i roto i te awa, he āhua pai, e whai kiko ana; ā, ka kai rātou i roto i ngā wīwī. 3 , ko te putanga ake anō o ētahi kau e whitu i muri i a rātou i roto i te awa, he āhua kino, he kikokore; ā, ana rātou i te taha o ērā kau i te pareparenga o te awa. 4 , ka kainga e ngā kau āhua kino, kikokore, ngā kau āhua pai e whitu, ngā mea mōmona. Ā, ka ara ake a Parao.

5 Ā, ka parangia anō ia, , ko te rua o āna moe. , ko te putanga ake o ngā puku wīti e whitu, kotahi anō hoki te kakau, he mea whai kiko, he pai. 6 , ko ngā puku e whitu e tupu ake ana i muri i ērā, he mea kikokore, he mea ngingio i te marangai. 7 Ā, horomia ake ngā puku whai kiko e whitu, ngā mea whai kai, e ngā puku kikokore e whitu. Ko te aranga ake o Parao; , he moe!

8 Ā, i te ata; , ka pororaru tōna wairua; ā, ka tono tāngata ia ki te karanga i ngā tohunga māori katoa o Īhipa, me ngā mea mōhio katoa o reira. Ā, kōrerotia atu ana tāna moe e Parao ki a rātou, otiia, kīhai i taea e tētahi te whakaatu i te tikanga o aua moe ki a Parao.

9 , ka kōrero te tino kaiwhakainu ki a Parao, ka mea, "Kātahi ahau ka mahara ki ōku . 10 I riri mai a Parao ki āna pononga, ā, i tuku i ahau kia puritia ki roto ki te whare o te rangatira o ngā kaitiaki, ahau me te tino kaihanga taro. 11 Ā, ka moe māua i tētahi moe i te kotahi, ahau, a ia hoki; i moe māua ahau, a ia, me te tikanga anō o ā māua moe. 12 , i reira i a māua tētahi taitama Hiperu, he pononga te rangatira o ngā kaitiaki; ā, ka kōrerotia e māua ki a ia, ā, whakaaturia mai ana e ia te tikanga o ā māua moe ki a māua; rite tonu tāna whakaaturanga ki tērā moe, ki tāku. 13 Ā, tika tonu tāna i whakaatu ai ki a māua; ko ahau i whakahokia e ia ki tāku mahi, ko tērā i tāronatia."

14 , ka tono tangata a Parao, hei karanga i a Hōhepa, ā, ka hohoro rātou te mau mai i a ia i roto i te whare herehere. , ka heu ia i a ia, ka tango i ētahi kākahu mōna, ā, haere ana ki a Parao.

15 Ā, ka mea a Parao ki a Hōhepa, "I moe ahau i tētahi moe, ā, kāhore he tangata hei whakaatu i tōna tikanga. , kua tae mai tōu rongo ki ahau, e kōrerotia ana ki te rongo koe i te moe ka taea e koe te whakaatu tōna tikanga."

16 , ka whakahoki a Hōhepa ki a Parao, ka mea, "Ehara i ahau; te Atua e whakahoki te kupu pai ki a Parao."

17 , ka mea a Parao ki a Hōhepa, "I ahau e moe ana, , e ana ahau i te pareparenga o te awa; 18 , ka puta ake i te awa ngā kau e whitu, he mea whai kiko, he āhua pai; ā, ka kai rātou i roto i ngā wīwī. 19 , ko te putanga ake o ētahi atu kau e whitu i muri i ērā, he hīroki, he āhua kino noa iho, he kikokore, kāhore ahau i kite i rātou rite te kino i te whenua katoa o Īhipa. 20 , ka kainga ngā kau e whitu ō mua, ngā mea mōmona, e ngā kau hīroki, e ngā mea kino; 21 ā, i rātou toremitanga ki roto i a rātou, e kore e mōhiotia kua toremi rātou ki roto i a rātou; he mau tonu hoki rātou āhua kino, he pērā me te tīmatanga. , ka ara ahau.

22 ", i kite anō ahau i ahau e moe ana, ko ngā puku wīti e whitu e tupu ake ana i te kakau kotahi, he mea whai kai, he mea pai. 23 , ko ngā puku e whitu, he mea taramore, he mea kikokore, i ngingio nei i te marangai, e tupu ake ana i muri i aua puku; 24 ā, horomia ake ngā puku papai e whitu e ngā puku kikokore. , ka kōrerotia e ahau ki ngā tohunga māori; ā, kāhore tētahi hei whakaatu ki ahau."

25 , ko te meatanga a Hōhepa ki a Parao, "Ko te moe a Parao kotahi tonu; e whakaaturia ana e te Atua ki a Parao ngā mea e meatia ana e ia. 26 Ko ngā kau pai e whitu, e whitu ngā tau; ko ngā puku pai anō e whitu, e whitu ngā tau; kotahi anō te moe. 27 Ā, ko ngā kau hīroki e whitu, ko ngā mea kino i puta ake i muri i a rātou, e whitu ēnā ngā tau; ā, ko ngā puku wīti e whitu, ko ngā mea i ngingio i te marangai, e whitu ēnā ngā tau matekai.

28 "Ko te mea tēnā i kōrerotia e ahau ki a Parao; ko te Atua e mea ai e whakakitea ana e ia ki a Parao. 29 Nanā, e whitu ngā tau e haere mai nei e nui ai te hua o te whenua katoa o Īhipa; 30 ā, e whitu ngā tau matekai e ara ake i muri i ērā; ā, ka wareware katoa te hua i te whenua o Īhipa; ā, ka ngaro te whenua i te matekai. 31 Ā, e kore taua hua e mōhiotia e te whenua, i taua matekai hoki ō muri; te mea he tino nanakia. 32 Ā, i tuaruatia ai te moe a Parao, he mea pūmau te Atua, ka hohoro anō te meatia e te Atua.

33 ", reira, me titiro e Parao tētahi tangata mōhio, whai whakaaro, kia tukua e ia ngā tikanga o te whenua o Īhipa ki a ia. 34 Kia meatia tēnei e Parao, kia whakaritea hoki e ia ētahi kaitirotiro te whenua, ā, kia tangohia e ia te rima o ngā wāhi o te whenua o Īhipa i ngā tau hua e whitu. 35 Kia kohia hoki ngā kai katoa o ēnei tau pai e haere ake nei, kia āmitia mai hoki he wīti ki raro i te ringa o Parao, kia tohungia anō hoki he kai i roto i ngā . 36 , ka pae taua kai te whenua ngā tau matekai e whitu e puta mai ana ki te whenua o Īhipa; e kore ai e ngaro te whenua i te matekai."

Ka Whakarangatira i Īhipa a Hōhepa

37 Ā, he pai taua mea ki te titiro a Parao, ki te titiro hoki a āna tāngata katoa. 38 , ka mea a Parao ki āna tāngata, "E kitea rānei e tātou he pēnei, he tangata kei a ia nei te Wairua o te Atua?"

39 Ā, ka mea a Parao ki a Hōhepa, ", kua whakakitea nei e te Atua ēnei mea katoa ki a koe, kāhore hoki he tangata hei rite mōu, te mōhio, te whai whakaaro. 40 Ko koe hei rangatira tōku whare, ā, tāu kupu tōku iwi katoa e tohutohu; ko te torōna anake te mea e nui ake ai ahau i a koe."

41 Ā, ka mea a Parao ki a Hōhepa, "Titiro, kua waiho nei koe e ahau hei rangatira te whenua katoa o Īhipa." 42 , ka tangohia e Parao tōna mōwhiti i tōna ringa, ā, kuhua ana e ia ki te ringa o Hōhepa, i whakakākahuria hoki ia e ia ki ngā kākahu rīnena pai, ā, whakaheia ana he hei kōura ki tōna kakī. 43 I whakaekea anō ia e ia ki runga ki te tuarua o ōna hāriata; ā, ka karangatia e rātou i mua i a ia, "Kia piko te turi!" Ka waiho ia e ia hei rangatira te whenua katoa o Īhipa.

44 I mea anō a Parao ki a Hōhepa, "Ko Parao ahau, ā, ki te kāhore koe, e kore e ara ake te ringa, te waewae rānei o tētahi i te whenua katoa o Īhipa." 45 , ka huaina e Parao te ingoa o Hōhepa. Ko Tawhanatapaneaha; ā, i hōmai anō e ia hei wahine māna, a Ahenata, tamāhine a Potiwhera, tohunga o Ono. , ka haere a Hōhepa ā puta noa i te whenua katoa o Īhipa.

46 E toru tekau ngā tau o Hōhepa i tōna tūranga i te aroaro o Parao, o te kīngi o Īhipa. , ka puta atu a Hōhepa i te aroaro o Parao, ā, ka haere ā puta noa i te whenua katoa o Īhipa. 47 Ā, i ngā tau hua e whitu, me te mea he aohanga te ringa te hua o te whenua. 48 , ka kohia e ia ngā kai katoa o ngā tau e whitu i puta ki te whenua o Īhipa, ā, rongoātia ana te kai ki ngā . Ko te kai o te māra i tētahi taha, i tētahi taha o te , i rongoātia e ia ki taua anō. 49 Heoi, āmitia ana e Hōhepa he wīti, me te mea ko te onepū o te moana, he hira whakaharahara; ā, whakarērea noatia iho e ia te tatau; kāhore hoki i taea te tatau.

50 , ka whānau ngā tama tokorua a Hōhepa, i te mea kāhore anō kia puta noa ngā tau matekai, i whānau hoki i a rāua ko Ahenata tamāhine a Potiwhera tohunga o Ono. 51 Ā, i huaina e Hōhepa te ingoa o te mātāmua ko Mānahi, "te mea," e ana ia, "kua meinga ahau e te Atua kia wareware ki tāku mahi nui katoa, ki te whare katoa anō hoki o tōku pāpā." 52 Ā, i huaina e ia te ingoa o te tuarua ko Ēparaima, "Mōku hoki i meinga e te Atua kia hua ki te whenua o tōku tangihanga."

53 , ka taka ngā tau hua e whitu i puta mai ki te whenua o Īhipa, 54 ā, ka tīmata ngā tau matekai e whitu te puta ake, ka pērā hoki me Hōhepa i kōrero ai. Ā, i ngā whenua katoa te matekai; ko te whenua katoa ia o Īhipa i whai taro. 55 , i te matenga o te whenua katoa o Īhipa i te kai, ka tangi te iwi ki a Parao ki te taro rātou; ā, ka mea a Parao ki ngā Īhipiana katoa, "Haere ki a Hōhepa; me mea e koutou tāna e mea ai ki a koutou."

56 , i runga i te mata katoa o te whenua te matekai; ā, ka wāhia e Hōhepa ngā toa katoa, ā, hokona ana e ia ki ngā Īhipiana; he nanakia hoki te matekai i te whenua o Īhipa. 57 Ā, ka haere ngā whenua katoa ki Īhipa, ki a Hōhepa, ki te hoko wīti; te mea he nui rawa te matekai o ngā whenua katoa.

1 Au bout de deux ans, Pharaon eut un songe. Voici, il se tenait près du fleuve. 2 Et voici, sept vaches belles à voir et grasses de chair montèrent hors du fleuve, et se mirent à paître dans la prairie. 3 Sept autres vaches laides à voir et maigres de chair montèrent derrière elles hors du fleuve, et se tinrent à leurs côtés sur le bord du fleuve. 4 Les vaches laides à voir et maigres de chair mangèrent les sept vaches belles à voir et grasses de chair. Et Pharaon s’éveilla. 5 Il se rendormit, et il eut un second songe. Voici, sept épis gras et beaux montèrent sur une même tige. 6 Et sept épis maigres et brûlés par le vent d’orient poussèrent après eux. 7 Les épis maigres engloutirent les sept épis gras et pleins. Et Pharaon s’éveilla. Voilà le songe. 8 Le matin, Pharaon eut l’esprit agité, et il Da 2:2.fit appeler tous les magiciens et tous les sages de l’Égypte. Il leur raconta ses songes. Mais personne ne put les expliquer à Pharaon. 9 Alors le chef des échansons prit la parole, et dit à Pharaon: Je vais rappeler aujourd’hui le souvenir de ma faute. 10 Pharaon s’était irrité contre ses serviteurs; et il m’avait fait mettre en prison dans la maison du chef des gardes, moi et le chef des panetiers. 11 Nous eûmes l’un et l’autre un Ge 40:5.songe dans une même nuit; et chacun de nous reçut une explication en rapport avec le songe qu’il avait eu. 12 Il y avait avec nous un jeune Hébreu, esclave du chef des gardes. Nous lui racontâmes nos songes, et il nous les expliqua. 13 Les choses sont arrivées selon l’explication qu’il nous avait donnée. Pharaon me rétablit dans ma charge, et il fit pendre le chef des panetiers. 14 Pharaon Ps 105:20.Da 2:25.fit appeler Joseph. On le fit sortir en hâte de prison. Il se rasa, changea de vêtements, et se rendit vers Pharaon. 15 Pharaon dit à Joseph: J’ai eu un songe. Personne ne peut l’expliquer; et j’ai appris que tu expliques un songe, après l’avoir entendu. 16 Joseph répondit à Pharaon, en disant: Ce n’est pas moi! C’est Dieu qui donnera une réponse favorable à Pharaon. 17 Pharaon dit alors à Joseph: Dans mon songe, voici, je me tenais sur le bord du fleuve. 18 Et voici, sept vaches grasses de chair et belles d’apparence montèrent hors du fleuve, et se mirent à paître dans la prairie. 19 Sept autres vaches montèrent derrière elles, maigres, fort laides d’apparence, et décharnées: je n’en ai point vu d’aussi laides dans tout le pays d’Égypte. 20 Les vaches décharnées et laides mangèrent les sept premières vaches qui étaient grasses. 21 Elles les engloutirent dans leur ventre, sans qu’on s’aperçût qu’elles y fussent entrées; et leur apparence était laide comme auparavant. Et je m’éveillai. 22 Je vis encore en songe sept épis pleins et beaux, qui montèrent sur une même tige. 23 Et sept épis vides, maigres, brûlés par le vent d’orient, poussèrent après eux. 24 Les épis maigres engloutirent les sept beaux épis. Je l’ai dit aux magiciens, mais personne ne m’a donné l’explication. 25 Joseph dit à Pharaon: Ce qu’a songé Pharaon est une seule chose; Dieu a fait connaître à Pharaon ce qu’il va faire. 26 Les sept vaches belles sont sept années: et les sept épis beaux sont sept années: c’est un seul songe. 27 Les sept vaches décharnées et laides, qui montaient derrière les premières, sont sept années; et les sept épis vides, brûlés par le vent d’orient, seront sept années de famine. 28 Ainsi, comme je viens de le dire à Pharaon, Dieu a fait connaître à Pharaon ce qu’il va faire. 29 Voici, il y aura sept années de grande abondance dans tout le pays d’Égypte. 30 Sept années de famine viendront après elles; et l’on oubliera toute cette abondance au pays d’Égypte, et la famine consumera le pays. 31 Cette famine qui suivra sera si forte qu’on ne s’apercevra plus de l’abondance dans le pays. 32 Si Pharaon a vu le songe se répéter une seconde fois, c’est que la chose est arrêtée de la part de Dieu, et que Dieu se hâtera de l’exécuter. 33 Maintenant, que Pharaon choisisse un homme intelligent et sage, et qu’il le mette à la tête du pays d’Égypte. 34 Que Pharaon établisse des commissaires sur le pays, pour lever un cinquième des récoltes de l’Égypte pendant les sept années d’abondance. 35 Qu’ils rassemblent tous les produits de ces bonnes années qui vont venir; qu’ils fassent, sous l’autorité de Pharaon, des amas de blé, des approvisionnements dans les villes, et qu’ils en aient la garde. 36 Ces provisions seront en réserve pour le pays, pour les sept années de famine qui arriveront dans le pays d’Égypte, afin que le pays ne soit pas consumé par la famine.

37 Ac 7:10.Ces paroles plurent à Pharaon et à tous ses serviteurs. 38 Ps 105:22.Et Pharaon dit à ses serviteurs: Trouverions-nous un homme comme celui-ci, ayant en lui l’esprit de Dieu? 39 Et Pharaon dit à Joseph: Puisque Dieu t’a fait connaître toutes ces choses, il n’y a personne qui soit aussi intelligent et aussi sage que toi. 40 Je t’établis Ps 105:22.sur ma maison, et tout mon peuple obéira à tes ordres. Le trône seul m’élèvera au-dessus de toi. 41 Pharaon dit à Joseph: Vois, je te donne le commandement de tout le pays d’Égypte. 42 Pharaon ôta son anneau de la main, et le mit à la main de Joseph; il le revêtit d’habits de fin lin, et lui mit un collier d’or au cou. 43 Il le fit monter sur le char qui suivait le sien; et l’on criait devant lui: A genoux! C’est ainsi que Pharaon lui donna le commandement de tout le pays d’Égypte. 44 Il dit encore à Joseph: Je suis Pharaon! Et sans toi personne ne lèvera la main ni le pied dans tout le pays d’Égypte. 45 Pharaon appela Joseph du nom de Tsaphnath-Paenéach; et il lui donna pour femme Asnath, fille de Poti-Phéra, prêtre d’On. Et Joseph partit pour visiter le pays d’Égypte. 46 Joseph était âgé de trente ans lorsqu’il se présenta devant Pharaon, roi d’Égypte; et il quitta Pharaon, et parcourut tout le pays d’Égypte. 47 Pendant les sept années de fertilité, la terre rapporta abondamment. 48 Joseph rassembla tous les produits de ces sept années dans le pays d’Égypte; il fit des approvisionnements dans les villes, mettant dans l’intérieur de chaque ville les productions des champs d’alentour. 49 Joseph amassa du blé, comme le sable de la mer, en quantité si considérable que l’on cessa de compter, parce qu’il n’y avait plus de nombre.

50 Avant les années de famine, Ge 46:20;48:5.il naquit à Joseph deux fils, que lui enfanta Asnath, fille de Poti-Phéra, prêtre d’On. 51 Joseph donna au premier-né le nom de Manassé, car, dit-il, Dieu m’a fait oublier toutes mes peines et toute la maison de mon père. 52 Et il donna au second le nom d’Éphraïm, car, dit-il, Dieu m’a rendu fécond dans le pays de mon affliction. 53 Les sept années d’abondance qu’il y eut au pays d’Égypte s’écoulèrent. 54 Ge 45:6.Ps 105:16.Et les sept années de famine commencèrent à venir, ainsi que Joseph l’avait annoncé. Il y eut famine dans tous les pays; mais dans tout le pays d’Égypte il y avait du pain. 55 Quand tout le pays d’Égypte fut aussi affamé, le peuple cria à Pharaon pour avoir du pain. Pharaon dit à tous les Égyptiens: Allez vers Joseph, et faites ce qu’il vous dira. 56 La famine régnait dans tout le pays. Joseph ouvrit tous les lieux d’approvisionnements, et vendit du blé aux Égyptiens. La famine augmentait dans le pays d’Égypte. 57 Et de tous les pays on arrivait en Égypte, pour acheter du blé auprès de Joseph; car la famine était forte dans tous les pays.

Veja também