Ko Hūrā rāua ko Tāmara
1 I taua wā ka maunu atu a Hūrā i roto i ōna tuākana, ā, peka ana ki tētahi Aturami, ko Hira tōna ingoa. 2 Ā, kitea ana e Hūrā i reira te tamāhine a tētahi Kanaani, ko Huaha tōna ingoa. Nā, ka tango ia i a ia, ā, haere ana ki roto, ki a ia. 3 Nā, ka hapū ia, ā, ka whānau he tama; ā, huaina iho tōna ingoa ko Ere. 4 Nā, ka hapū anō ia, ā, ka whānau he tama; ā, huaina iho tōna ingoa ko Onana. 5 Ā, ka hapū anō ia, ā, ka whānau he tama; ā, huaina iho tōna ingoa ko Heraha; i Ketipi hoki te tāne i tōna whānautanga.
6 Nā, ka tangohia e Hūrā he wahine mā Ere, mā tāna mātāmua, ko tōna ingoa ko Tāmara. 7 He tangata kino a Ere mātāmua a Hūrā ki tā Ihowā titiro; ā, whakamatea ana ia e Ihowā.
8 Nā, ka mea a Hūrā ki a Onana, "Haere ki roto, ki te wahine a tōu tuakana, hei whakakapi mō te whāwhārua, kia whai uri ai tōu tuakana." 9 I mōhio anō a Onana e kore e waiho te uri mōna; ā, i tōna haerenga ki te wahine a tōna tuakana, nā, ka tukua e ia kia heke atu ki te whenua, kei hoatu e ia he uri ki tōna tuakana. 10 He kino hoki tāna mahi ki tā Ihowā titiro; nā, ka whakamatea hoki ia.
11 Kātahi ka mea a Hūrā ki a Tāmara, ki tāna hunaonga, "Me noho pouaru koe ki te whare o tōu pāpā, kia kaumātua rā anō a Heraha, tāku tama." I mea hoki ia, "Kei mate anō hoki tēnei, kei pērā me ōna tuākana." Nā, ka haere a Tāmara, ā, noho ana i te whare o tōna pāpā.
12 Ā, ka maha ngā rā, ka mate te tamāhine a Huaha, te wahine a Hūrā; ā, ka mārie a Hūrā, ā, ka haere rāua ko tōna hoa ko Hira Aturami ki runga ki Timinata, ki āna kaikutikuti hipi.
13 Ā, ka kōrerotia ki a Tāmara, ka meatia, "Ko tōu hungawai tēnei te haere ake nei ki Timinata, ki te kutikuti i āna hipi." 14 Nā, ka whakarērea atu e ia ōna kākahu pouaru, ka hīpoki i a ia ki tōna ārai, roropi tonu ki a ia, ā, ka noho i te tomokanga ki Enaima, i te huarahi ki Timinata. I kite hoki ia kua kaumātua a Heraha, ā, kāhore anō ia i hoatu hei wahine māna.
15 Nā, ka kite a Hūrā i a ia, hua noa ia he wahine kairau; nō te mea i hīpokina tōna mata. 16 Nā, ka peka ia ki te ara ki a ia, ka mea, "Tukua atu ahau, nē? Kia haere atu ki a koe." Kīhai hoki ia i mōhio ko tāna hunaonga ia.
Ā, ka mea ia, "He aha tāu e hōmai ai ki ahau, ki te haere mai koe ki ahau?"
17 Ā, ka mea ia, "Ka tukua atu e ahau tētahi kūao koati o te kāhui."
Ā, ka mea ia, "Ka hōmai rānei e koe tētahi taunaha ki ahau, kia tukua mai rā anō taua mea e koe?"
18 Ā, ka mea ia, "He aha te taunaha e hoatu e ahau ki a koe?"
Ka mea ia, "Ko tōu hīri, me āu tau, me tāu tokotoko i tōu ringa." Nā, ka hoatu e ia ki a ia, ā, ka haere atu ia ki a ia, ā, ka hapū ia i a ia. 19 Nā, ka whakatika ia, ā, haere ana, whakarērea ana e ia tōna ārai, ā, kākahuria iho ōna kākahu pouaru.
20 Nā, ka hoatu te kūao koati e Hūrā kia kawea e tōna hoa e te Aturami, ki te tiki i te taunaha i te ringa o te wahine; ā, kīhai ia i kitea. 21 Ā, ka ui ia ki ngā tāngata o taua wāhi, ka mea, "Kei hea te wahine kairau i Enaima, nei i te taha o te ara?"
Ā, ka mea rātou, "Kāhore he wahine kairau i konei."
22 Nā, ka hoki ia ki a Hūrā, ka mea, "Kāhore ia i kitea e ahau; e mea ana hoki ngā tāngata o tērā wāhi, kāhore he wahine kairau i reira."
23 Nā, ka mea a Hūrā, "Tukua kia tangohia e ia, kei tāwaia tāua. Titiro hoki, kua tukua atu nei e ahau te kūao nei, ā, kīhai ia i kitea e koe."
24 Ā, ka toru ngā marama, nā, ka kōrerotia ki a Hūrā, ka meatia, "Kua kairau a Tāmara, tāu hunaonga; kua hapū anō hoki ia i ōna kairautanga."
Ā, ka mea a Hūrā, "Kawea ki waho, kia tahuna."
25 Ā, ka kawea ia ki waho, ka tono tangata ia ki tōna hungawai, ka mea, "Nā te tangata nāna ēnei mea tōku hapū." I mea anō ia, "Tēnā, tirohia, nā wai ēnei, te hīri nei, me ngā tau, me te tokotoko."
26 Nā, ka mōhiotia e Hūrā, ā, ka mea ia, "Nui atu tōna tika i tōku; kīhai hoki ia i hoatu e ahau ki a Heraha, ki tāku tama." Ā, kīhai ia i mōhio ki a ia i muri iho.
27 Ā, ka taka ki te wā e whānau ai ia, nā, he māhanga kei roto i tōna kōpū. 28 Ā, i tōna whānautanga, nā, ka torona te ringa o tētahi; nā, ka mau te kaiwhakawhānau ki te miro whero, ā, herea ana ki tōna ringa, ka mea, "Ko tēnei i puta mai i mua." 29 Ā, i tāna whakahokinga atu i tōna ringa, nā, ka puta mai tōna tuakana; ā, ka mea ia, "Ka tae tōu pakaru mai! Nāu te pakaru mai." Koia i huaina ai tōna ingoa ko Parete. 30 Ā muri iho ka puta tōna teina, i herea nei tōna ringa ki te miro whero, ā, ka huaina tōna ingoa ko Tera.
Juda et Tamar
1 En ce temps-là, Juda s’éloigna de ses frères, et se retira vers un homme d’Adullam, nommé Hira. 2 Là, 1 Ch 2:3.Juda vit la fille d’un Cananéen, nommé Schua; il la prit pour femme, et alla vers elle. 3 Elle devint enceinte, et enfanta un fils, qu’elle appela Er. 4 Elle devint encore enceinte, et enfanta un fils, qu’elle appela Onan. 5 Elle enfanta de nouveau un fils, qu’elle appela No 26:20.Schéla; Juda était à Czib quand elle l’enfanta. 6 Juda prit pour Er, son premier-né, une femme nommée Tamar. 7 Er, premier-né de Juda, était méchant aux yeux de l’Éternel; et l’Éternel le fit mourir. 8 Alors Juda dit à Onan: Va vers la femme de ton frère, prends-la, comme beau-frère, et suscite une postérité à ton frère. 9 Onan, sachant que cette postérité ne serait pas à lui, se souillait à terre lorsqu’il allait vers la femme de son frère, afin de ne pas donner de postérité à son frère. 10 Ce qu’il faisait déplut à l’Éternel, qui le fit aussi mourir. 11 Alors Juda dit à Tamar, sa belle-fille: Demeure veuve dans la maison de ton père, jusqu’à ce que Schéla, mon fils, soit grand. Il parlait ainsi dans la crainte que Schéla ne mourût comme ses frères. Tamar s’en alla, et elle habita dans la maison de son père.
12 Les jours s’écoulèrent, et la fille de Schua, femme de Juda, mourut. Lorsque Juda fut consolé, il monta à Thimna, vers ceux qui tondaient ses brebis, lui et son ami Hira, l’Adullamite. 13 On en informa Tamar, et on lui dit: Voici ton beau-père qui monte à Thimna, pour tondre ses brebis. 14 Alors elle ôta ses habits de veuve, elle se couvrit d’un voile et s’enveloppa, et elle s’assit à l’entrée d’Énaïm, sur le chemin de Thimna; car elle voyait que Schéla était devenu grand, et qu’elle ne lui était point donnée pour femme. 15 Juda la vit, et la prit pour une prostituée, parce qu’elle avait couvert son visage. 16 Il l’aborda sur le chemin, et dit: Laisse-moi aller vers toi. Car il ne connut pas que c’était sa belle-fille. Elle dit: Que me donneras-tu pour venir vers moi? 17 Il répondit: Je t’enverrai un chevreau de mon troupeau. Elle dit: Me donneras-tu un gage, jusqu’à ce que tu l’envoies? 18 Il répondit: Quel gage te donnerai-je? Elle dit: Ton cachet, ton cordon, et le bâton que tu as à la main. Il les lui donna. Puis il alla vers elle; et elle devint enceinte de lui. 19 Elle se leva, et s’en alla; elle ôta son voile, et remit ses habits de veuve. 20 Juda envoya le chevreau par son ami l’Adullamite, pour retirer le gage des mains de la femme. Mais il ne la trouva point. 21 Il interrogea les gens du lieu, en disant: Où est cette prostituée qui se tenait à Énaïm, sur le chemin? Ils répondirent: Il n’y a point eu ici de prostituée. 22 Il retourna auprès de Juda, et dit: Je ne l’ai pas trouvée, et même les gens du lieu ont dit: Il n’y a point eu ici de prostituée. 23 Juda dit: Qu’elle garde ce qu’elle a! Ne nous exposons pas au mépris. Voici, j’ai envoyé ce chevreau, et tu ne l’as pas trouvée. 24 Environ trois mois après, on vint dire à Juda: Tamar, ta belle-fille, s’est prostituée, et même la voilà enceinte à la suite de sa prostitution. Et Juda dit: Faites-la sortir, et qu’elle soit brûlée. 25 Comme on l’amenait dehors, elle fit dire à son beau-père: C’est de l’homme à qui ces choses appartiennent que je suis enceinte; reconnais, je te prie, à qui sont ce cachet, ces cordons et ce bâton. 26 Juda les reconnut, et dit: Elle est moins coupable que moi, puisque je ne l’ai pas donnée à Schéla, mon fils. Et il ne la connut plus. 27 Quand elle fut au moment d’accoucher, voici, 1 Ch 2:4.il y avait deux jumeaux dans son ventre. 28 Et pendant l’accouchement il y en eut un qui présenta la main; la sage-femme la prit, et y attacha un fil cramoisi, en disant: Celui-ci sort le premier. 29 Mais il retira la main, et son frère sortit. Alors la sage-femme dit: Quelle brèche tu as faite! Et elle lui donna le nom de Mt 1:3.Pérets. 30 Ensuite sortit son frère, qui avait à la main le fil cramoisi; et on lui donna le nom de Zérach.