He Wahine mō Īhaka
1 Nā, kua koroheketia a Āperahama, ā, kua maha rawa ōna rā; ā, i manaaki a Ihowā i a Āperahama i ngā mea katoa. 2 Nā, ka mea a Āperahama ki te kaumātua o āna pononga i roto i tōna whare, ki te kaiwhakahaere o āna mea katoa, "Tēnā, whakapākia mai tōu ringa ki raro ki tōku hūhā, 3 ā, me whakaoati koe e ahau ki a Ihowā, ki te Atua o te rangi, ki te Atua hoki o te whenua, kia kaua e tangohia e koe he wahine mā tāku tama i roto i ngā tamāhine a ngā Kanaani, a te iwi e noho nei ahau i roto i a rātou. 4 Engari me haere koe ki tōku whenua, ki ōku whanaunga, ka tango mai ai i tētahi wahine mā tāku tama, mā Īhaka."
5 Nā, ka mea te pononga ki a ia, "Ākuanei pea ka kore e pai te wahine ki te whai mai i ahau ki tēnei whenua; me whakahoki rānei e ahau tāu tama ki te whenua i haere mai nei koe i reira?"
6 Ka mea a Āperahama ki a ia, "Kia tino mōhio koe, kaua rawa tāku tama e whakahokia ki reira. 7 Ko Ihowā, ko te Atua o te rangi, nāna nei ahau i tango mai i te whare o tōku pāpā, i te whenua hoki i whānau ai ahau, i kōrero ki ahau, i oati hoki ki ahau, ‘Ka hoatu e ahau tēnei whenua ki ōu uri,’ māna e tono mai tāna anahera ki mua i koe, ā, ka riro mai i a koe tētahi wahine mā tāku tama i reira. 8 Ā, ki te kāhore te wahine e pai ki te whai mai i a koe, kātahi koe ka wātea i tēnei oati āku; otiia kaua e whakahokia e koe tāku tama ki reira." 9 Nā, ka whakapākia e te pononga tōna ringa ki raro i te hūhā o Āperahama, o tōna ariki, ā, ka oati ki a ia mō taua mea.
10 Nā, ka tangohia e te pononga ētahi kāmera kotahi tekau i roto i ngā kāmera a tōna ariki, ā, haere ana; i tōna ringa hoki ngā mea papai katoa a tōna ariki; ā, whakatika ana ia, haere ana ki Mehopotamia, ki te pā o Nahora. 11 Nā, ka mea ia i ngā kāmera kia tūturi ki te taha o te puna wai i waho o te pā i te ahiahi, i te wā e puta mai ai ngā wāhine ki te utu wai.
12 Ā, ka mea ia, "E Ihowā, e te Atua o tōku ariki, o Āperahama, kia whai wāhi ahau ākuanei, whakaputaina hoki he aroha ki tōku ariki, ki a Āperahama. 13 Tēnei ahau te tū nei i te taha o te puna wai; ā, e haere mai ana ngā tamāhine a ngā tāngata o te pā ki te utu wai. 14 Ā, ko te kōtiro e mea ai ahau ki a ia, ‘Tukua iho tāu oko kia inu ai ahau,’ ā, ka mea ia, ‘E inu, me whakainu anō e ahau āu kāmera,’ kia rite ia i a koe mā tāu pononga, mā Īhaka; mā reira ka mōhio ai ahau e whakaputa aroha ana koe ki tōku ariki."
15 Heoi, kīanō i mutu noa tāna kōrero, nā, kua puta mai a Ripeka, tamāhine a Petuere, tama a Mireka, a te wahine a Nahora, teina o Āperahama, me tāna oko i runga i tōna pokohiwi. 16 Nā, ko te kōtiro rā he tino ātaahua ki te titiro atu, he wāhina, kāhore anō tētahi tāne kia mōhio noa ki a ia. Nā, ka heke atu ia ki te puna, ka whakakī i tāna oko, ā, ka haere ake.
17 Nā, ka rere te pononga rā ki te whakatūtaki i a ia, ka mea, "Hōmai he wai mōku, nē, o tāu oko kia iti nei?"
18 Ā, ka mea ia, "E inu, e tōku ariki," nā, hohoro tonu tāna tuku iho i tāna oko ki runga ki tōna ringa, ā, whakainumia ana ia.
19 Ā, ka mutu tāna whakainu i a ia, ka mea ia, "Me utu anō hoki e ahau mō āu kāmera, kia poto rā anō rātou te whakainu." 20 Nā, hohoro tonu tāna riringi atu i te wai o tāna oko ki roto ki te waka, ā, rere ana anō ki te puna ki te utu, ā, utuhia mai ana e ia mō ana kāmera katoa. 21 Ko taua tangata ia matatau tonu tāna titiro ki a ia, kīhai hoki i hamumu, kia mōhio ia ka whakatikaia rānei e Ihowā tōna ara, kāhore rānei.
22 Ā, ka mutu te inu o ngā kāmera, nā, ka tīkina e taua tangata tētahi whakakai kōura, he hāwhe hekere tōna taimaha, me ngā poroporo e rua mō ōna ringa, kotahi tekau ngā hekere kōura te taimaha; 23 ā, ka mea, "Nā wai koe tamāhine? Tēnā, kōrero mai ki ahau; he wāhi rānei kei te whare o tōu pāpā hei moenga mō mātou?"
24 Nā, ka mea ia ki a ia, "He tamāhine ahau nā Petuere, tama a Mireka, i whānau nei i a rāua ko Nahora." 25 Ā, ka mea anō ia ki a ia, "He nui ā mātou kakau wīti, me ā mātou otaota hei kai, me tētahi wāhi hoki hei moenga."
26 Nā, tuohu ana taua tangata, koropiko ana ki a Ihowā, 27 ā, ka mea, "Kia whakapaingia a Ihowā, te Atua o tōku rangatira, o Āperahama, kīhai nei i wareware ki tōna aroha, ki tōna pono ki tōku rangatira. Tēnā ko ahau, nā Ihowā anō ahau i arataki mai i te ara ki te whare o ngā tēina o tōku rangatira."
28 Nā, ka oma te kōtiro rā, ka kōrero i ēnei mea ki te whare o tōna whaea. 29 Nā, he tungāne tō Ripeka, ko Rāpana tōna ingoa; nā, ka rere a Rāpana ki taua tangata, ki waho, ki te puna. 30 Nā, i tōna kitenga i te whakakai me ngā poroporo i ngā ringa o tōna tuahine, ā, ka rongo hoki ki ngā kupu a Ripeka, a tōna tuahine, i mea rā, "I pēnei ngā kōrero a taua tangata ki ahau," ka haere ia ki taua tangata; nā, i te taha ia o ngā kāmera, i te puna wai e tū ana; 31 ā, ka mea, "Tomo mai, e te manaakitanga a Ihowā; he aha koe i tū ai i waho? Kua oti hoki i ahau te whare te whakapai, me tētahi wāhi mō ngā kāmera."
32 Nā, ka haere taua tangata ki te whare, ā, wetekina ana e ia ngā mea o ngā kāmera; i hōmai anō e ia he kakau wīti me tētahi otaota hei kai mā ngā kararehe, me te wai hei horoi mō ōna waewae, mō ngā waewae hoki o ōna hoa. 33 Nā, ka whakatakotoria he kai ki tōna aroaro; otiia ka mea ia, "E kore ahau e kai, kia kōrerotia rā anō e ahau tāku haere."
Ka mea tērā, "Kōrero."
34 Nā, ka mea ia, "He pononga ahau nā Āperahama. 35 Ā, kua manaakitia rawatia tōku ariki e Ihowā; kua nui ia; ā, kua hōmai hoki ki a ia he hipi, he kau, he hiriwa, he kōura, he pononga tāne, he pononga wāhine, he kāmera, he kāihe. 36 Ā, kua whānau he tama mā tōku ariki i a Hara, i te wahine a tōku ariki, i a ia kua rūruhitia; ā, kua hoatu e ia āna mea katoa ki a ia. 37 Nā, i whakaoati tōku ariki i ahau, i mea mai, ‘Kei tangohia e koe he wahine mā tāku tama i roto i ngā tamāhine a ngā Kanaani, e noho nei ahau i tō rātou whenua; 38 engari me haere koe ki te whare o tōku pāpā, ki ōku whanaunga ka tango ai i tētahi wahine mā tāku tama.’
39 "Anō rā ko ahau ki tōku ariki, ‘E kore pea te wahine e whai mai i ahau.’
40 "Ā, ka mea mai ia ki ahau, ‘Mā Ihowā, kei tōna aroaro nei tōku hāereerenga, māna e tono tāna anahera hei hoa mōu, māna hoki e whakatika tōu ara; ā, ka tango mai koe i tētahi wahine mā tāku tama i roto i ōku whanaunga, i roto hoki i te whare o tōku pāpā. 41 Kātahi koe ka wātea i tāku oati, ki te haere koe ki ōku whanaunga; ā, ki te kāhore e hōmai e rātou ki a koe, nā, ka wātea koe i tāku oati.’
42 "I haere mai ahau i tēnei rā ki te puna, ā, ka mea ahau, ‘E Ihowā, e te Atua o tōku ariki, o Āperahama, ki te mea e whakatika ana koe i tōku ara e haere nei ahau. 43 Nā, tēnei ahau te tū nei i te taha o te puna wai; ā, ko te kōtiro e puta mai ki te utu, ā, ka mea ahau ki a ia, "Hōmai he wāhi wai mōku i tāu oko kia inu ahau," 44 ā, ka mea mai ia ki ahau, "E inu, ā, me utu anō e ahau mō āu kāmera." Kia rite ia i a Ihowā hei wahine mā te tama a tōku ariki.’
45 "Kīanō i mutu noa tāku kōrero i roto i tōku ngākau, nā, ko te putanga ake o Ripeka me tāna oko i runga i tōna pokohiwi; kua heke ki te poka ki te utu. Nā, ka mea ahau ki a ia, ‘Kia inu ahau, nē?’
46 "Nā, ka hohoro ia, ka tuku i tāna oko i tōna pokohiwi, ā, ka mea mai, ‘E inu, me whakainu anō e ahau āu kāmera.’ Nā, inu ana ahau, ā, i whakainumia anō hoki e ia ngā kāmera.
47 "Nā, ka ui ahau ki a ia, ‘He tamāhine koe nā wai?’
"Ā, ka mea mai ia, ‘He tamāhine nā Petuere, tama a Nahora, i whānau nei mā rāua ko Mireka.’
"Nā, kuhua ana e ahau te whakakai ki tōna ihu, me ngā poroporo ki ōna ringa. 48 Nā, ka tuohu ahau, ka koropiko ki a Ihowā, ka whakapai hoki i a Ihowā, i te Atua o tōku ariki, o Āperahama, mōna i ārahi i ahau i te huarahi tika ki te tiki mai i te tamāhine a te teina o tōku ariki mā tāna tama. 49 Nā, ki te mea he aroha tō koutou, he mahi pono ki tōku ariki, kōrero mai ki ahau; ki te kāhore, kōrero mai; kia tahuri ake ai ahau ki matau rānei, ki mauī rānei."
50 Nā, ka whakahoki a Rāpana rāua ko Petuere, ka mea, "I puta mai tēnei mea i a Ihowā; e kore e taea e māua te kōrero ki a koe te pai, te kino rānei. 51 Nanā, kei tōu aroaro a Ripeka, tangohia, haere, ā, kia meinga ia hei wahine mā te tama a tōu ariki, hei pērā me tā Ihowā i kōrero ai."
52 Ā, ka rongo te pononga a Āperahama i ā rāua kōrero, nā, piko ana ia ki te whenua, ki a Ihowā. 53 Nā, ka tangohia ake e te pononga he mea hiriwa, he mea kōura, he kākahu hoki, ā, hoatu ana e ia ki a Ripeka; ā, i hoatu e ia ētahi mea tino papai ki tōna tungāne rāua ko tōna whaea. 54 Nā, ka kai rātou, ka inu, rātou tahi ko ōna hoa haere, ā, moe iho i te pō.
Ā, i te ata ka oho rātou, ka mea atu ia, "Tukua ahau kia haere ki tōku ariki."
55 Nā, ka mea tōna tungāne rāua ko tōna whaea, "Waiho te kōtiro i a mātou mō ētahi rā torutoru, kia kotahi tekau pea; muri iho ka haere."
56 Nā, ka mea ia ki a rāua, "Kaua ahau whakawarea, kua whakatikaia nei hoki tōku ara e Ihowā; tukua ahau kia haere ki tōku ariki."
57 Nā, ka mea rāua, "Me karanga e māua te kōtiro, ka ui ai ki tōna māngai." 58 Nā, ka karangatia e rāua a Ripeka, ka mea ki a ia, "Ka haere rānei koe i te tangata nei?"
Ka mea ia, "Ka haere."
59 Nā, tukua ana e rātou a Ripeka, tō rātou tuahine, rātou ko tōna kaiwhakangote, ko te pononga hoki a Āperahama, me āna tāngata. 60 Nā, ka manaaki rātou i a Ripeka, ka mea ki a ia,
"E tō mātou tuahine, kia meinga koe
hei whaea mō ngā mano tini;
ā, kia riro i ōu uri
te kūwaha o ō rātou hoariri!"
61 Nā, ka whakatika a Ripeka, rātou ko āna kōtiro, ā, eke ana ki runga ki ngā kāmera, aru ana i taua tangata; nā, ka mauria e taua pononga a Ripeka, ā, haere ana.
62 Nā, ka hoki mai a Īhaka, i te haere i Peere-Rahai-Roi; i te wāhi hoki ki te tonga ia e noho ana. 63 Ā, ka puta atu a Īhaka ki te pārae i te tūahiahi ki te whakaaroaro; nā, ka maranga ake ōna kanohi, ka titiro, nā, ko ngā kāmera e haere mai ana. 64 Ā, ka whakaara ake a Ripeka i ōna kanohi, ā, nō tōna kitenga i a Īhaka, ka marere ia ki raro i te kāmera. 65 Ā, ka mea atu ia ki te pononga, "Ko wai tēnei tangata e haere mai nei i te pārae ki te whakatau i a tātou?"
Anō rā ko te pononga, "Ko tōku ariki tēnā." Nā, ka mau ia ki tētahi ārai kanohi, ka hīpoki i a ia.
66 Nā, ka kōrerotia e te pononga ki a Īhaka ngā mea katoa i mea ai ia. 67 Nā, ka kawea ia e Īhaka ki te tēneti o tōna whaea, o Hara. Ā, tangohia ana e ia a Ripeka, ā, ka noho ia hei wahine māna; ā, ka aroha ia ki a ia. Ā, ka whai tānga manawa a Īhaka i muri i te matenga o tōna whaea.
Rebecca demandée en mariage pour Isaac
1 Abraham était vieux, avancé en âge; et l’Éternel avait béni Abraham en toute chose. 2 Abraham dit à son serviteur, le plus ancien de sa maison, l’intendant de tous ses biens: Ge 47:29.Mets, je te prie, ta main sous ma cuisse; 3 et je te ferai jurer par l’Éternel, le Dieu du ciel et le Dieu de la terre, Ge 28:1.de ne pas prendre pour mon fils une femme parmi les filles des Cananéens au milieu desquels j’habite, 4 mais d’aller dans mon pays et dans ma patrie prendre une femme pour mon fils Isaac. 5 Le serviteur lui répondit: Peut-être la femme ne voudra-t-elle pas me suivre dans ce pays-ci; devrai-je mener ton fils dans le pays d’où tu es sorti? 6 Abraham lui dit: Garde-toi d’y mener mon fils! 7 Ge 12:1.L’Éternel, le Dieu du ciel, qui m’a fait sortir de la maison de mon père et de ma patrie, qui m’a parlé et qui m’a juré, en disant: Ge 12:7;13:15;15:18;26:4.Ex 32:13.De 34:4.Ac 7:5.Je donnerai ce pays à ta postérité, lui-même enverra son ange devant toi; et c’est de là que tu prendras une femme pour mon fils. 8 Si la femme ne veut pas te suivre, tu seras dégagé de ce serment que je te fais faire. Seulement, tu n’y mèneras pas mon fils. 9 Le serviteur mit sa main sous la cuisse d’Abraham, son seigneur, et lui jura d’observer ces choses. 10 Le serviteur prit dix chameaux parmi les chameaux de son seigneur, et il partit, ayant à sa disposition tous les biens de son seigneur. Il se leva, et alla en Mésopotamie, à la ville de Nachor. 11 Il fit reposer les chameaux sur leurs genoux hors de la ville, près d’un puits, au temps du soir, au temps où sortent celles qui vont puiser de l’eau. 12 Et il dit: Éternel, Dieu de mon seigneur Abraham, fais-moi, je te prie, rencontrer aujourd’hui ce que je désire, et use de bonté envers mon seigneur Abraham! 13 Voici, je me tiens près de la source d’eau, et les filles des gens de la ville vont sortir pour puiser de l’eau. 14 Que la jeune fille à laquelle je dirai: Penche ta cruche, je te prie, pour que je boive, et qui répondra: Bois, et je donnerai aussi à boire à tes chameaux, soit celle que tu as destinée à ton serviteur Isaac! Et par là je connaîtrai que tu uses de bonté envers mon seigneur. 15 Il n’avait pas encore fini de parler que sortit, sa cruche sur l’épaule, Rebecca, Ge 22:23.née de Bethuel, fils de Milca, femme de Nachor, frère d’Abraham. 16 C’était une jeune fille très belle de figure; elle était vierge, et aucun homme ne l’avait connue. Elle descendit à la source, remplit sa cruche, et remonta. 17 Le serviteur courut au-devant d’elle, et dit: Laisse-moi boire, je te prie, un peu d’eau de ta cruche. 18 Elle répondit: Bois, mon seigneur. Et elle s’empressa d’abaisser sa cruche sur sa main, et de lui donner à boire. 19 Quand elle eut achevé de lui donner à boire, elle dit: Je puiserai aussi pour tes chameaux, jusqu’à ce qu’ils aient assez bu. 20 Et elle s’empressa de vider sa cruche dans l’abreuvoir, et courut encore au puits pour puiser; et elle puisa pour tous les chameaux. 21 L’homme la regardait avec étonnement et sans rien dire, pour voir si l’Éternel faisait réussir son voyage, ou non. 22 Quand les chameaux eurent fini de boire, l’homme prit un anneau d’or, du poids d’un demi-sicle, et deux bracelets, du poids de dix sicles d’or. 23 Et il dit: De qui es-tu fille? Dis-le moi, je te prie. Y a-t-il dans la maison de ton père de la place pour passer la nuit? 24 Elle répondit: Ge 22:23.Je suis fille de Bethuel, fils de Milca et de Nachor. 25 Elle lui dit encore: Il y a chez nous de la paille et du fourrage en abondance, et aussi de la place pour passer la nuit. 26 Alors l’homme s’inclina et se prosterna devant l’Éternel, 27 en disant: Béni soit l’Éternel, le Dieu de mon seigneur Abraham, qui n’a pas renoncé à sa miséricorde et à sa fidélité envers mon seigneur! Moi-même, l’Éternel m’a conduit à la maison des frères de mon seigneur. 28 La jeune fille courut raconter ces choses à la maison de sa mère. 29 Rebecca avait un frère, nommé Laban. Et Laban courut dehors vers l’homme, près de la source. 30 Il avait vu l’anneau et les bracelets aux mains de sa sœur, et il avait entendu les paroles de Rebecca, sa sœur, disant: Ainsi m’a parlé l’homme. Il vint donc à cet homme qui se tenait auprès des chameaux, vers la source, 31 et il dit: Viens, béni de l’Éternel! Pourquoi resterais-tu dehors? J’ai préparé la maison, et une place pour les chameaux. 32 L’homme arriva à la maison. Laban fit décharger les chameaux, et il donna de la paille et du fourrage aux chameaux, et de l’eau pour laver les pieds de l’homme et les pieds des gens qui étaient avec lui. 33 Puis, il lui servit à manger. Mais il dit: Je ne mangerai point, avant d’avoir dit ce que j’ai à dire. Parle! Dit Laban. 34 Alors il dit: Je suis serviteur d’Abraham. 35 L’Éternel a comblé de bénédictions mon seigneur, qui est devenu puissant. Il lui a donné des brebis et des bœufs, de l’argent et de l’or, des serviteurs et des servantes, des chameaux et des ânes. 36 Sara, la femme de mon seigneur, a enfanté dans sa vieillesse un fils à mon seigneur; et il lui a donné tout ce qu’il possède. 37 Mon seigneur m’a fait jurer, en disant: Tu ne prendras pas pour mon fils une femme parmi les filles des Cananéens, dans le pays desquels j’habite; 38 mais tu iras dans la maison de mon père et de ma famille prendre une femme pour mon fils. 39 J’ai dit à mon seigneur: Peut-être la femme ne voudra-t-elle pas me suivre. 40 Et il m’a répondu: L’Éternel, devant qui j’ai marché, enverra son ange avec toi, et fera réussir ton voyage; et tu prendras pour mon fils une femme de la famille et de la maison de mon père. 41 Tu seras dégagé du serment que tu me fais, quand tu auras été vers ma famille; si on ne te l’accorde pas, tu seras dégagé du serment que tu me fais. 42 Je suis arrivé aujourd’hui à la source, et j’ai dit: Éternel, Dieu de mon seigneur Abraham, si tu daignes faire réussir le voyage que j’accomplis, 43 voici, je me tiens près de la source d’eau, et que la jeune fille qui sortira pour puiser, à qui je dirai: Laisse-moi boire, je te prie, un peu d’eau de ta cruche, et qui me répondra: 44 Bois toi-même, et je puiserai aussi pour tes chameaux, que cette jeune fille soit la femme que l’Éternel a destinée au fils de mon seigneur! 45 Avant que j’eusse fini de parler en mon cœur, voici, Rebecca est sortie, sa cruche sur l’épaule; elle est descendue à la source, et a puisé. Je lui ai dit: Donne-moi à boire, je te prie. 46 Elle s’est empressée d’abaisser sa cruche de dessus son épaule, et elle a dit: Bois, et je donnerai aussi à boire à tes chameaux. J’ai bu, et elle a aussi donné à boire à mes chameaux. 47 Je l’ai interrogée, et j’ai dit: De qui es-tu fille? Elle a répondu: Je suis fille de Bethuel, fils de Nachor et de Milca. J’ai mis l’anneau à son nez, et les bracelets à ses mains. 48 Puis je me suis incliné et prosterné devant l’Éternel, et j’ai béni l’Éternel, le Dieu de mon seigneur Abraham, qui m’a conduit fidèlement, afin que je prisse la fille du frère de mon seigneur pour son fils. 49 Maintenant, si vous voulez user de bienveillance et de fidélité envers mon seigneur, déclarez-le-moi; sinon, déclarez-le-moi, et je me tournerai à droite ou à gauche. 50 Laban et Bethuel répondirent, et dirent: C’est de l’Éternel que la chose vient; nous ne pouvons te parler ni en mal ni en bien. 51 Voici Rebecca devant toi; prends et va, et qu’elle soit la femme du fils de ton seigneur, comme l’Éternel l’a dit. 52 Lorsque le serviteur d’Abraham eut entendu leurs paroles, il se prosterna en terre devant l’Éternel. 53 Et le serviteur sortit des objets d’argent, des objets d’or, et des vêtements, qu’il donna à Rebecca; il fit aussi de riches présents à son frère et à sa mère. 54 Après quoi, ils mangèrent et burent, lui et les gens qui étaient avec lui, et ils passèrent la nuit. Le matin, quand ils furent levés, le serviteur dit: Laissez-moi retourner vers mon seigneur. 55 Le frère et la mère dirent: Que la jeune fille reste avec nous quelque temps encore, une dizaine de jours; ensuite, tu partiras. 56 Il leur répondit: Ne me retardez pas, puisque l’Éternel a fait réussir mon voyage; laissez-moi partir, et que j’aille vers mon seigneur. 57 Alors ils répondirent: Appelons la jeune fille et consultons-la. 58 Ils appelèrent donc Rebecca, et lui dirent: Veux-tu aller avec cet homme? Elle répondit: J’irai. 59 Et ils laissèrent partir Rebecca, leur sœur, et sa nourrice, avec le serviteur d’Abraham et ses gens. 60 Ils bénirent Rebecca, et lui dirent: O notre sœur, puisses-tu devenir des milliers de myriades, et que ta postérité possède la porte de ses ennemis! 61 Rebecca se leva, avec ses servantes; elles montèrent sur les chameaux, et suivirent l’homme. Et le serviteur emmena Rebecca, et partit. 62 Cependant Isaac était revenu du Ge 16:14;25:11.puits de Lachaï-roï, et il habitait dans le pays du midi. 63 Un soir qu’Isaac était sorti pour méditer dans les champs, il leva les yeux, et regarda; et voici, des chameaux arrivaient. 64 Rebecca leva aussi les yeux, vit Isaac, et descendit de son chameau. 65 Elle dit au serviteur: Qui est cet homme, qui vient dans les champs à notre rencontre? Et le serviteur répondit: C’est mon seigneur. Alors elle prit son voile, et se couvrit. 66 Le serviteur raconta à Isaac toutes les choses qu’il avait faites. 67 Isaac conduisit Rebecca dans la tente de Sara, sa mère; il prit Rebecca, qui devint sa femme, et il l’aima. Ainsi fut consolé Isaac, après avoir perdu sa mère.