Pular para o conteúdo
Publicidade

Gênesis 30

LSG

1 Ā, te kitenga o Rahera kāhore i whānau tētahi tama rāua ko Hākopa, ka hae a Rahera ki tōna tuakana; ā, ka mea ia ki a Hākopa, "Kia whai tamariki ahau, ki te kāhore, ka mate ahau."

2 , ka mura ake te riri a Hākopa ki a Rahera; ka mea ia, "Ko te Atua rānei ahau e kaiponu atu nei i te hua tōu kōpū?"

3 Ā, ka mea tērā, ", tāku pononga wahine, a Piriha, haere ki roto, ki a ia; kia whānau ai ia ki runga ki ōku turi, ā, māna ka whai tamariki ai ahau."

4 , ka hōmai e ia a Piriha, tāna pononga wahine, ki a ia hei wahine, ā, ka haere atu a Hākopa ki roto, ki a ia. 5 , ka hapū a Piriha, ā, ka whānau rāua tama ko Hākopa. 6 , ka mea a Rahera, "Kua whakarite te Atua i tāku whakawākanga, kua rongo anō ki tōku reo, kua hōmai hoki e ia tētahi tama ki ahau." reira i huaina ai e ia tōna ingoa ko Rāna.

7 , ka hapū anō a Piriha, te pononga wahine a Rahera, ā, ka whānau te rua o ā rāua tama ko Hākopa. 8 , ka mea a Rahera, "Nui whakaharahara ngā nōnoketanga i nōnoke ai māua ko tōku tuakana, ā, taea ana ia e ahau." , huaina iho e ia tōna ingoa ko Napatari.

9 I te kitenga o Rea ka mutu ia te whānau, ka tango ia i a Tiripa, i tāna pononga wahine, ā, hoatu ana e ia ki a Hākopa hei wahine. 10 , ka whānau te tama a Hākopa rāua ko Tiripa, pononga a Rea. 11 Ā, ka mea a Rea, "He waimarie!" , huaina ana e ia tōna ingoa ko Kara.

12 , ka whānau te rua o ngā tama a Hākopa rāua ko Tiripa, pononga a Rea. 13 Ā, ka mea a Rea, "E hari ana ahau, ka kīia nei hoki ahau e ngā tamāhine he mea hari"; ā, huaina ana e ia tōna ingoa ko Āhera.

14 , ka haere a Reupena i ngā o te kotinga wīti, ā, ka kite i ētahi manitareki i te koraha, ā, kawea ana e ia ki a Rea, ki tōna whaea. Ā, ka mea atu a Rahera ki a Rea, "Tēnā koa māku ētahi o ngā manitareki a tāu tama."

15 , ko te meatanga a tērā ki a ia, "He mea nohinohi ianei tāu tangohanga i tāku tahu? Ā, me tango anō koe i ngā manitareki a tāku tama?"

Ā, ka mea atu a Rahera, ", me takoto ia ki a koe i tēnei hei utu ngā manitareki a tāu tama."

16 Ā, i te ahiahi ka haere mai a Hākopa i te māra, , ka puta atu a Rea ki te whakatau i a ia, ka mea, "Me haere mai koe ki ahau; kua oti hoki koe te hoko e ahau ki ngā manitareki a tāku tama." , ka takoto ia ki a ia i taua .

17 I whakarongo hoki te Atua ki a Rea, ā, ka hapū ia, ā, ka whānau te tokorima o ā rāua tama ko Hākopa. 18 , ka mea a Rea, "Kua hōmai e te Atua tōku utu, mōku i hoatu i tāku pononga ki tāku tahu"; ā, huaina ana e ia tōna ingoa ko Ihākara.

19 , ka hapū anō a Rea, ā, ka whānau te tokoono o ā rāua tama ko Hākopa. 20 , ka mea a Rea, "He pai te hākari i hōmai nei e te Atua ki ahau; kātahi tāku tahu ka noho ki ahau, te whānautanga o ā māua tama tokoono"; ā, huaina ana e ia tōna ingoa ko Hepurona.

21 Ā muri iho ka whānau he kōtiro, ā, huaina ana e ia tōna ingoa ko Rina.

22 Ā, i mahara te Atua ki a Rahera, i whakarongo hoki te Atua ki a ia, ā, whakatuwheratia ana e ia tōna kōpū. 23 , ka hapū ia, ā, ka whānau he tama. Ā, ka mea ia, "Kua whakamutua e te Atua tōku tāwainga." 24 , huaina ana e ia tōna ingoa ko Hōhepa; ā, ka mea, "Ka tāpiritia mai e Ihowā tētahi atu tama māku."

Ka Whai Nunui ngā Kāhui a Hākopa

25 , ka whānau a Hōhepa i a Rahera, ka mea a Hākopa ki a Rāpana, "Tukua ahau, kia haere ai ahau ki tōku ake wāhi, ki tōku whenua. 26 Hōmai āku wāhine me āku tamariki i mahi ai ahau ki a koe, ā, ka haere ahau. E mōhio ana hoki koe ki tāku mahi i mahi ai ahau ki a koe."

27 , ka mea a Rāpana ki a ia, "Ki te mea e manakohia ana ahau e koe, e noho; kua kite hoki ahau nāu i manaakitia ai ahau e Ihowā." 28 I mea anō ia, "Whakaritea ki ahau te utu mōu, ā ka hoatu e ahau."

29 Ā, ka mea ia ki a ia, "E mōhio ana koe ki tāku mahinga ki a koe, ki āu kararehe hoki i ahau, rātou pēheatanga. 30 I mua atu hoki i ahau he iti āu mea, , kua nui noa atu tēnei; ā, kua manaakitia koe e Ihowā ahakoa tahuri ahau ki hea, ki hea. , ināianei āhea rānei ahau mea ai hoki i tētahi mea tōku ake whare?"

31 Ā, ka mea tērā, "Ko te aha tāku e hoatu ai ki a koe?"

Ā, ka mea a Hākopa, "Kaua e hōmai tētahi mea ki ahau. Ki te meatia mai e koe tēnei mea āku, ka whāngai anō ahau, ka tiaki i āu hipi. 32 Ka tika ahau waenganui i tāu kāhui katoa ākuanei, ā, ka wehea i reira ngā mea whai tongitongi katoa, ngā mea purepure, me ngā mea pākākā katoa i roto i ngā hipi, me ngā purepure, me ngā mea whai tongitongi i roto i ngā koati; ā, ko ērā hei utu mōku. 33 Pēnei ka whakatikaia ahau e tōku tika āpōpō ake nei, ina tae atu ki tōu aroaro ki te utu mōku. Ko ngā mea i roto i ngā koati kāhore nei he tongitongi, kāhore he purepure, me ngā mea kāhore e pākākā i roto i ngā hipi, he mea tāhae tēnā nāku."

34 , ka mea a Rāpana, "Āe, pai tonu kia pēnā me tāu i mai ." 35 , ka wehea e ia i taua rangi ngā koati toa, ngā mea whakahekeheke, me ngā mea purepure, me ngā koati uha e whai tongitongi ana, me ngā mea purepure, ngā mea he tētahi wāhi, me ngā mea pākākā o ngā hipi, ā, hoatu ana ki ngā ringa o āna tama. 36 , ka whakatakiwātia e ia he takiwā i waenganui i a ia, i a Hākopa, kia toru ngā e haerea ai; ā, ka whāngai a Hākopa i ngā hipi a Rāpana i mahue iho.

37 Kātahi ka tīkina e Hākopa ētahi rākau māna, he pāpara mata, he aramona, he pereni; ā, tīhorea ana e ia ētahi tīhorenga i aua mea, ā, ka meinga kia āta kitea te wāhi o ngā rākau. 38 Ā, i whakatūria e ia aua rākau i tīhorea ki roto ki ngā hake, ki roto ki ngā waka wai, kia taurite mai ki ngā hipi, ina haere ngā hipi ki te inu; i whakahapūtia hoki i te haerenga ki te inu. 39 , ka whakahapūtia ngā kāhui ki mua i ngā rākau, ā, he whakahekeheke, he mea tongitongi, he purepure ngā kūao i whānau.

40 , ka wehea atu ngā reme e Hākopa, ā, whakaangahia ana e ia ngā kanohi o ngā kāhui ki ngā mea whakahekeheke, ki ngā mea pākākā katoa i roto i te kāhui a Rāpana. , ko āna ake kāhui i wehea e ia ki te whanga, kīhai hoki i tukua ki roto ki te kāhui a Rāpana.

41 , i ngā katoa e whakahapūtia ai ngā mea kaha o te kāhui ka whakatūria e Hākopa ngā rākau ki te tirohanga a te kāhui, ki roto ki ngā hake, kia whakahapūtia ai rātou ki waenga i ngā rākau; 42 ā, ki te mea he ngoikore te kāhui, kīhai i whakatūria e ia. , i a Rāpana ngā mea ngoikore, ā, i a Hākopa ngā mea kaha. 43 , ka tino nui haere rawa taua tangata, ā, ka whai kāhui nunui anō ia, me ngā pononga wāhine, me ngā pononga tāne, me ngā kāmera, me ngā kāihe.

1 Lorsque Rachel vit qu’elle ne donnait point d’enfants à Jacob, elle porta envie à sa sœur, et elle dit à Jacob: Donne-moi des enfants, ou je meurs! 2 La colère de Jacob s’enflamma contre Rachel, et il dit: Suis-je à la place de Dieu, qui t’empêche d’être féconde? 3 Elle dit: Voici ma servante Bilha; va vers elle; qu’elle enfante sur mes genoux, et que par elle j’aie aussi des fils. 4 Et elle lui donna pour femme Bilha, sa servante; et Jacob alla vers elle. 5 Bilha devint enceinte, et enfanta un fils à Jacob. 6 Rachel dit: Dieu m’a rendu justice, il a entendu ma voix, et il m’a donné un fils. C’est pourquoi elle l’appela du nom de Dan. 7 Bilha, servante de Rachel, devint encore enceinte, et enfanta un second fils à Jacob. 8 Rachel dit: J’ai lutté divinement contre ma sœur, et j’ai vaincu. Et elle l’appela du nom de Nephthali. 9 Léa voyant qu’elle avait cessé d’enfanter, prit Zilpa, sa servante, et la donna pour femme à Jacob. 10 Zilpa, servante de Léa, enfanta un fils à Jacob. 11 Léa dit: Quel bonheur! Et elle l’appela du nom de Gad. 12 Zilpa, servante de Léa, enfanta un second fils à Jacob. 13 Léa dit: Que je suis heureuse! Car les filles me diront heureuse. Et elle l’appela du nom d’Aser. 14 Ruben sortit au temps de la moisson des blés, et trouva des mandragores dans les champs. Il les apporta à Léa, sa mère. Alors Rachel dit à Léa: Donne-moi, je te prie, des mandragores de ton fils. 15 Elle lui répondit: Est-ce peu que tu aies pris mon mari, pour que tu prennes aussi les mandragores de mon fils? Et Rachel dit: Eh bien! Il couchera avec toi cette nuit pour les mandragores de ton fils. 16 Le soir, comme Jacob revenait des champs, Léa sortit à sa rencontre, et dit: C’est vers moi que tu viendras, car je t’ai acheté pour les mandragores de mon fils. Et il coucha avec elle cette nuit. 17 Dieu exauça Léa, qui devint enceinte, et enfanta un cinquième fils à Jacob. 18 Léa dit: Dieu m’a donné mon salaire parce que j’ai donné ma servante à mon mari. Et elle l’appela du nom d’Issacar. 19 Léa devint encore enceinte, et enfanta un sixième fils à Jacob. 20 Léa dit: Dieu m’a fait un beau don; cette fois, mon mari habitera avec moi, car je lui ai enfanté six fils. Et elle l’appela du nom de Zabulon. 21 Ensuite, elle enfanta une fille, qu’elle appela du nom de Dina. 22 Dieu se souvint de Rachel, il l’exauça, et il la rendit féconde. 23 Elle devint enceinte, et enfanta un fils, et elle dit: Dieu a enlevé mon opprobre. 24 Et elle lui donna le nom de Joseph, en disant: Que l’Éternel m’ajoute un autre fils!

25 Lorsque Rachel eut enfanté Joseph, Jacob dit à Laban: Laisse-moi partir, pour que je m’en aille chez moi, dans mon pays. 26 Donne-moi mes femmes et mes enfants, pour lesquels je t’ai servi, et je m’en irai; car tu sais quel service j’ai fait pour toi. 27 Laban lui dit: Puissé-je trouver grâce à tes yeux! Je vois bien que l’Éternel m’a béni à cause de toi; 28 fixe-moi ton salaire, et je te le donnerai. 29 Jacob lui dit: Tu sais comment je t’ai servi, et ce qu’est devenu ton troupeau avec moi; 30 car le peu que tu avais avant moi s’est beaucoup accru, et l’Éternel t’a béni sur mes pas. Maintenant, quand travaillerai-je aussi pour ma maison? 31 Laban dit: Que te donnerai-je? Et Jacob répondit: Tu ne me donneras rien. Si tu consens à ce que je vais te dire, je ferai paître encore ton troupeau, et je le garderai. 32 Je parcourrai aujourd’hui tout ton troupeau; mets à part parmi les brebis tout agneau tacheté et marqueté et tout agneau noir, et parmi les chèvres tout ce qui est marqueté et tacheté. Ce sera mon salaire. 33 Ma droiture répondra pour moi demain, quand tu viendras voir mon salaire; tout ce qui ne sera pas tacheté et marqueté parmi les chèvres, et noir parmi les agneaux, ce sera de ma part un vol. 34 Laban dit: Eh bien! Qu’il en soit selon ta parole. 35 Ce même jour, il mit à part les boucs rayés et marquetés, toutes les chèvres tachetées et marquetées, toutes celles il y avait du blanc, et tout ce qui était noir parmi les brebis. Il les remit entre les mains de ses fils. 36 Puis il mit l’espace de trois journées de chemin entre lui et Jacob; et Jacob fit paître le reste du troupeau de Laban. 37 Jacob prit des branches vertes de peuplier, d’amandier et de platane; il y pela des bandes blanches, mettant à nu le blanc qui était sur les branches. 38 Puis il plaça les branches, qu’il avait pelées, dans les auges, dans les abreuvoirs, sous les yeux des brebis qui venaient boire, pour qu’elles entrassent en chaleur en venant boire. 39 Les brebis entraient en chaleur près des branches, et elles faisaient des petits rayés, tachetés et marquetés. 40 Jacob séparait les agneaux, et il mettait ensemble ce qui était rayé et tout ce qui était noir dans le troupeau de Laban. Il se fit ainsi des troupeaux à part, qu’il ne réunit point au troupeau de Laban. 41 Toutes les fois que les brebis vigoureuses entraient en chaleur, Jacob plaçait les branches dans les auges, sous les yeux des brebis, pour qu’elles entrassent en chaleur près des branches. 42 Quand les brebis étaient chétives, il ne les plaçait point; de sorte que les chétives étaient pour Laban, et les vigoureuses pour Jacob. 43 Cet homme devint de plus en plus riche; il eut du menu bétail en abondance, des servantes et des serviteurs, des chameaux et des ânes.

Veja também