Takatakahi ā-Tangata
1 Nā, ko te nākahi he mōhio rawa i ngā kīrehe katoa o te pārae i hangā nei e Ihowā, e te Atua. Nā, ko tāna meatanga ki te wahine, "Koia, i mea anō te Atua, ‘Kaua e kainga e kōrua ngā hua o tētahi rākau o te kāri’?"
2 Ā, ka mea te wahine ki te nākahi, "E kai anō māua i ngā hua o ngā rākau o te kāri. 3 Ko ngā hua ia o te rākau i waenganui o te kāri, kua mea mai te Atua, ‘Kaua kōrua e kai i tētahi o ōna hua, kaua anō hoki e pā ki reira, kei mate kōrua.’ "
4 Nā, ko te meatanga a te nākahi ki te wahine, "E kore kōrua e mate rawa. 5 Erangi, e mōhio ana te Atua ko te rā e kai ai kōrua i tētahi o ōna hua, kātahi ka mārama ō kōrua kanohi, ā, ka rite kōrua ki te Atua, ka mōhio ki te pai, ki te kino."
6 Ā, i te kitenga o te wahine he pai te rākau rā hei kai, he āhuareka ki te titiro atu, he rākau hoki e minaminatia hei whakamōhio, nā, ka tango ia i ētahi o ōna hua, ka kai, ka hoatu hoki ki tāna tahu i tōna taha; ā, kai ana ia. 7 Nā, ka mārama ō rāua kanohi tahi, ka mōhio rāua kei te tū tahanga rāua; nā, ka tuia e rāua ētahi rau piki, meatia ana hei rāpaki mō rāua.
8 Ā, ka rongo rāua i te reo o Ihowā, o te Atua, e hāereere ana i te kāri i te hauhautanga o te rā; ā, ka piri a Ārama rāua ko tāna wahine i te aroaro o Ihowā, o te Atua, ki roto ki ngā rākau o te kāri. 9 Nā, ka karanga a Ihowā, te Atua, ki a Ārama, ka mea ki a ia, "Kei hea koe?"
10 Ā, ka mea ia, "I rongo ahau ki tōu reo i te kāri, ā, wehi ana ahau, nōku i tū tahanga; nā piri ana ahau."
11 Nā, ka mea ia, "Nā wai i mea ki a koe e tū tahanga ana koe? Kua kainga rānei e koe ētahi o ngā hua o te rākau i kīia atu rā e ahau ki a koe, ‘Kaua ōna hua e kainga’?"
12 Nā, ka mea te tangata rā, "Nā te wahine i hōmai nei e koe hei hoa mōku, nāna i hōmai ētahi o ngā hua o te rākau ki ahau, ā, kainga ana e ahau."
13 Nā, ka mea a Ihowā, te Atua, ki te wahine, "He aha tēnei kua meatia nei e koe?"
Ka mea te wahine, "Nā te nākahi ahau i māminga, ā, kai ana ahau."
14 Nā, ka mea a Ihowā, te Atua, ki te nākahi,
"Mō tēnei mahi āu
nui atu te kanga mōu i ō ngā kararehe katoa,
i ō ngā kīrehe katoa o te pārae;
ko tōu kōpū hei haere mōu,
ko te puehu hei kai māu
i ngā rā katoa e ora ai koe.
15 Ka whakatupuria hoki e ahau he pakanga
mā kōrua ko te wahine,
mā tōu uri rātou ko tōna uri;
ka marū tōu mātenga i a ia,
ka marū i a koe tōna rekereke."
16 Ka mea ia ki te wahine,
"Ka whakanuia rawatia e ahau tōu mamae, me tōu hapūtanga;
ka mamae koe ina whānau tamariki;
ka hiahia koe ki tō tahu,
ko ia anō hoki hei rangatira mōu."
17 Ā, ka mea ia ki a Ārama, "Mō tōu rongonga ki te reo o tāu wahine, mō tāu kainga hoki i te hua o te rākau i kīia atu e ahau ki a koe, i meatia atu rā, ‘Kaua e kainga ētahi o ōna hua.’
Ka oti te oneone te kanga mō tāu mahi;
ka kainga e koe ōna hua i runga i te mamae
i ngā rā katoa e ora ai koe.
18 He tātarāmoa anō hoki, he tūmatakuru āna e whakatupu ake ai māu;
ā, ka kai koe i te otaota o te pārae.
19 Mā te werawera o tōu mata e kai ai koe i te taro,
ā hoki noa koe ki te oneone;
i tangohia mai nei hoki koe i reira;
he puehu hoki koe, ā, ka hoki anō ki te puehu."
20 Ā, i huaina e Ārama te ingoa o tāna wahine ko Iwi; nō te mea ko te whaea ia o ngā mea ora katoa.
21 Nā, ka hangā e Ihowā, e te Atua, ētahi kākahu hiako mō Ārama rāua ko tāna wahine, ā, whakakākahuria ana rāua. 22 Nā, ka mea a Ihowā, te Atua, "Nanā, kua rite nei te tangata ki tētahi o tātou, te mōhio ki te pai, ki te kino; nā, kei totoro atu tōna ringa āianei, kei tango i tētahi o ngā hua o te rākau o te ora, kei kai, ā, ka ora tonu." 23 Koia i tonoa atu ai ia e Ihowā, e te Atua, i te kāri o Erene hei ngaki i te oneone i tangohia mai nei ia i reira. 24 Heoi, peia ana e ia te tangata; ā, whakanohoia ana ki te taha ki te rāwhiti o te kāri o Erene tētahi kerupima, me tētahi hoari mura, he mea piupiu tonu ki tētahi taha, ki tētahi taha, hei tiaki i te huarahi ki te rākau o te ora.
1 Le serpent était le plus rusé de tous les animaux des champs, que l’Éternel Dieu avait faits. Il dit à la femme: Dieu a-t-il réellement dit: Vous ne mangerez pas de tous les arbres du jardin? 2 La femme répondit au serpent: Nous mangeons du fruit des arbres du jardin. 3 Mais quant au fruit de l’arbre qui est au milieu du jardin, Dieu a dit: Vous n’en mangerez point et vous n’y toucherez point, de peur que vous ne mouriez. 4 Alors le serpent dit 2 Co 11:3.à la femme: Vous ne mourrez point; 5 mais Jn 8:44.Dieu sait que, le jour où vous en mangerez, vos yeux s’ouvriront, et que vous serez comme des dieux, connaissant le bien et le mal. 6 La femme vit que l’arbre était bon à manger et agréable à la vue, et qu’il était précieux pour ouvrir l’intelligence; elle prit de son fruit, et en mangea; elle en donna aussi à son mari, qui était auprès d’elle, Ro 5:12, 14, 15, etc.1 Ti 2:14.et il en mangea.
7 Les yeux de l’un et de l’autre s’ouvrirent, ils connurent qu’ils étaient Ge 2:25.nus, et ayant cousu des feuilles de figuier, ils s’en firent des ceintures. 8 Alors ils entendirent la voix de l’Éternel Dieu, qui parcourait le jardin vers le soir, et l’homme et sa femme se cachèrent loin de la face de l’Éternel Dieu, au milieu des arbres du jardin. 9 Mais l’Éternel Dieu appela l’homme, et lui dit: Où es-tu? 10 Il répondit: J’ai entendu ta voix dans le jardin, et j’ai eu peur, parce que je suis nu, et je me suis caché. 11 Et l’Éternel Dieu dit: Qui t’a appris que tu es nu? Est-ce que tu as mangé de l’arbre dont je t’avais défendu de manger? 12 L’homme répondit: La femme que tu as mise auprès de moi m’a donné de l’arbre, et j’en ai mangé. 13 Et l’Éternel Dieu dit à la femme: Pourquoi as-tu fait cela? La femme répondit: Ap 12:13.Le serpent m’a séduite, et j’en ai mangé. 14 L’Éternel Dieu dit au serpent: Puisque tu as fait cela, tu seras maudit entre tout le bétail et entre tous les animaux des champs, tu marcheras sur ton ventre, et tu mangeras de la poussière tous les jours de ta vie. 15 Je mettrai Mt 4:1.inimitié entre toi et la femme, entre ta postérité et sa postérité: Col 2:15.celle-ci t’écrasera la tête, et tu lui blesseras le talon. 16 Il dit à la femme: J’augmenterai la souffrance de tes grossesses, tu enfanteras avec douleur, et tes désirs se porteront vers ton mari, 1 Co 14:34.1 Ti 2:11,12.Tit 2:5.1 Pi 3:6.mais il dominera sur toi. 17 Il dit à l’homme: Puisque tu as écouté la voix de ta femme, et que tu as mangé de l’arbre au sujet duquel je t’avais donné cet ordre: Tu n’en mangeras point! Le sol sera maudit à cause de toi. C’est à force de peine que tu en tireras ta nourriture tous les jours de ta vie, 18 il te produira des épines et des ronces, et tu mangeras de l’herbe des champs. 19 C’est à la sueur de ton visage que tu mangeras du pain, jusqu’à ce que tu retournes dans la terre, d’où tu as été pris; car tu es poussière, et tu retourneras dans la poussière. 20 Adam donna à sa femme le nom d’Ève: car elle a été la mère de tous les vivants. 21 L’Éternel Dieu fit à Adam et à sa femme des habits de peau, et il les en revêtit. 22 L’Éternel Dieu dit: Voici, l’homme est devenu comme l’un de nous, pour la connaissance du bien et du mal. Empêchons-le maintenant d’avancer sa main, de prendre de l’arbre de vie, d’en manger, et de vivre éternellement. 23 Et l’Éternel Dieu le chassa du jardin d’Éden, pour qu’il cultivât la terre, d’où il avait été pris. 24 C’est ainsi qu’il chassa Adam; et il mit à l’orient du jardin d’Éden les chérubins qui agitent une épée flamboyante, pour garder le chemin de l’arbre de vie.