Pular para o conteúdo
Publicidade

Gênesis 21

LSG

Te Whānautanga o Īhaka

1 , ka tirohia mai a Hara e Ihowā, ka pērātia me tāna i kōrero ai, ā, rite tonu ki tāna kupu Ihowā i mea ai ki a Hara. 2 , ka hapū a Hara, ā, ka whānau he tama Āperahama i tōna koroheketanga i te anō i whakaritea e te Atua ki a ia. 3 , ka huaina e Āperahama te ingoa o tāna tama i whānau nei māna, i whānau mai nei i a Hara, ko Īhaka. 4 Ā, ka waru ōna , ka kotia e Āperahama a Īhaka, tāna tama, ka pērātia me te Atua i whakahau ai ki a ia. 5 Ā, kotahi rau ngā tau o Āperahama i te whānautanga o tāna tama, o Īhaka.

6 , ka mea a Hara, "Kua meinga ahau e te Atua kia kata; ā, ka kata tahi mātou ko ngā tāngata e rongo mai ana." 7 Ā, i mea anō ia, "Ko wai ō mua hei mea ki a Āperahama, tērā e whakangote tamariki a Hara? Kua whānau nei i ahau he tama māna, i a ia kua koroheketia."

I Tonoa atu a Hakara rāua ko Ihimaera

8 , ka tupu te tamaiti , ā, ka whakamutua tāna kai ū; , ka tukua e Āperahama tētahi hākari nui i te i whakamutua ai te ngote ū a Īhaka. 9 Ā, ka kite a Hara i te tama a Hakara, a te wahine o Īhipa, i whānau nei i a rāua ko Āperahama, e kata whakahāwea ana. 10 , ka mea ia ki a Āperahama, "Peia atu tēnei pononga me tāna tama. E kore rawa te tama a tēnei wahine pononga e tahi me tāku tama, me Īhaka, i ngā whakarerenga iho."

11 Ā, ko taua mea he rawa ki te titiro a Āperahama, ko tāna tama hoki ia. 12 Ka mea te Atua ki a Āperahama, "Kei kino tēnā ki tāu titiro, kaua e whakaaro ki te tamaiti rāua ko tāu pononga wahine. Engari, i ngā mea katoa i kōrero ai a Hara ki a koe, whakarongo atu ki tōna reo; kei a Īhaka hoki te karangatanga tōu uri. 13 , ko te tama a te pononga wahine, ka meinga ia e ahau hei iwi, te mea he uri ia nōu."

14 , ka maranga wawe a Āperahama i te ata, ka mau ki tētahi taro, ki tētahi tahā wai, ā, hoatu ana e ia ki a Hakara, whakawahā ana ki tōna pokohiwi, me te tamaiti hoki, ā, tonoa atu ana. , ka haere ia, ka kōpikopiko i te koraha o Peerehepa.

15 Ā, ka pau te wai i roto i te tahā, , whakarērea iho e ia te tamaiti i raro i tētahi rākau iti. 16 , ka haere ia, ā, ka noho mai i tawhiti, me te anga nui mai anō ki a ia, he pērā te matara me te taunga pere; i mea hoki ia, "Kei kite ahau i te matenga o te tamaiti." , ka noho ia me te aronui mai anō ki a ia, ā, ka puaki tōna reo, ka tangi.

17 Ā, i rongo te Atua ki te reo o te tamaiti, ā, ka karanga mai te anahera a te Atua ki a Hakara i runga i te rangi, ka mea ki a ia, "He aha kei a koe, e Hakara? Kaua e wehi; kua rongo hoki te Atua ki te reo o te tamaiti i a ia e takoto . 18 Whakatika, hāpainga ake te tamaiti, puritia hoki ki tōu ringa; te mea ka meinga ia e ahau hei iwi nui."

19 , ka whakatirohia e te Atua ōna kanohi, ā, ka kite ia i tētahi puna wai. , ka haere ia, ka whakakī i te tahā ki te wai, ā, whakainumia ana te tamaiti.

20 Ā, i noho te Atua ki te tamaiti, ā, ka tupu ia; i noho ia i te koraha, ā, ka mōhio ki te kōpere. 21 , ka noho ia ki te koraha o Parana; ā, ka tīkina atu e tōna whaea he wahine māna i te whenua o Īhipa.

Te Kawenata i Waenga i a Āperahama me Apīmereke

22 Ā, i taua anō ka kōrero a Apīmereke rāua ko Pikora, ko te rangatira o tāna ope, ki a Āperahama, ka mea, ", kei a koe te Atua i ngā mea katoa e mea ai koe; 23 tēnā oatitia mai te Atua ki ahau, e kore koe e teka ki ahau, ki tāku tama, ki te tama rānei a tāku tama. Engari ka rite ki te aroha i whakaputaina e ahau ki a koe tāu mahi ki ahau, ki te whenua anō hoki i noho nei koe."

24 , ka mea a Āperahama, "Ka oati ahau."

25 , ka whakawā a Āperahama i a Apīmereke tētahi puna wai i murua e ngā tāngata a Apīmereke. 26 , ka mea a Apīmereke, "Kāhore ahau e mōhio wai rānei tēnei mahi. Kīhai hoki koe i kōrero mai ki ahau, ā, kīhai ahau i rongo, tēnei tonu."

27 , ka tīkina e Āperahama he hipi, he kau, ka hoatu ki a Apīmereke; , ka whakarite kawenata rāua. 28 , ka wehea e Āperahama ki tahaki e whitu ngā reme uha o ngā hipi. 29 Ā, ka mea a Apīmereke ki a Āperahama, "He aha te tikanga o ēnei reme uha e whitu i wehea nei e koe ki tahaki?"

30 Ka mea ia, "Ko ēnei reme uha e whitu me tango e koe i tōku ringa, kia ai ēnei mea hei whakaatu māku, nāku i keri tēnei poka."

31 , reira i huaina ai e ia taua wāhi ko Peerehepa; rāua hoki i oati ki reira.

32 Heoi, whakaritea ana e rāua te kawenata i Peerehepa. Ā, ka whakatika a Apīmereke rāua ko Pikora, ko te rangatira o tāna ope, ā, hoki ana ki te whenua o ngā Pirihitini. 33 , ka whakatōkia e Āperahama he rākau, he tamarihi, ki Peerehepa, ā, ka karanga i reira ki te ingoa o Ihowā, o te Atua ora tonu. 34 Ā, ka noho a Āperahama ki te whenua o ngā Pirihitini ngā maha.

Naissance d’Isaac

1 L’Éternel se souvint de ce qu’il avait dit à Sara, et l’Éternel accomplit pour Sara Ge 17:19;18:10.ce qu’il avait promis. 2 Ga 4:23.Hé 11:11.Sara devint enceinte, et elle enfanta un fils à Abraham dans sa vieillesse, Ge 18:10,14.au temps fixé dont Dieu lui avait parlé. 3 Abraham donna le nom d’Isaac au fils qui lui était , que Sara lui avait enfanté. 4 Abraham circoncit son fils Isaac, âgé de huit jours, Ge 17:10.comme Dieu le lui avait ordonné. 5 Abraham était âgé de cent ans, à la naissance d’Isaac, son fils. 6 Et Sara dit: Dieu m’a fait un sujet de rire; quiconque l’apprendra rira de moi. 7 Elle ajouta: Qui aurait dit à Abraham: Sara allaitera des enfants? Cependant je lui ai enfanté un fils dans sa vieillesse.

Agar dans le désert

8 L’enfant grandit, et fut sevré; et Abraham fit un grand festin le jour Isaac fut sevré. 9 Sara vit rire le fils qu’Agar, l’Égyptienne, avait enfanté à Abraham; 10 et elle dit à Abraham: Ga 4:30.Chasse cette servante et son fils, car le fils de cette servante n’héritera pas avec mon fils, avec Isaac. 11 Cette parole déplut fort aux yeux d’Abraham, à cause de son fils. 12 Mais Dieu dit à Abraham: Que cela ne déplaise pas à tes yeux, à cause de l’enfant et de ta servante. Accorde à Sara tout ce qu’elle te demandera; Ro 9:7.Hé 11:18.car c’est d’Isaac que sortira une postérité qui te sera propre. 13 Ge 16:10;17:20.Je ferai aussi une nation du fils de ta servante; car il est ta postérité. 14 Abraham se leva de bon matin; il prit du pain et une outre d’eau, qu’il donna à Agar et plaça sur son épaule; il lui remit aussi l’enfant, et la renvoya. Elle s’en alla, et s’égara dans le désert de Beer-Schéba. 15 Quand l’eau de l’outre fut épuisée, elle laissa l’enfant sous un des arbrisseaux, 16 et alla s’asseoir vis-à-vis, à une portée d’arc; car elle disait: Que je ne voie pas mourir mon enfant! Elle s’assit donc vis-à-vis de lui, éleva la voix et pleura. 17 Dieu entendit la voix de l’enfant; et l’ange de Dieu appela du ciel Agar, et lui dit: Qu’as-tu, Agar? Ne crains point, car Dieu a entendu la voix de l’enfant dans le lieu il est. 18 Lève-toi, prends l’enfant, saisis-le de ta main; Ge 16:10;17:20.car je ferai de lui une grande nation. 19 Et Dieu lui ouvrit les yeux, et elle vit un puits d’eau; elle alla remplir d’eau l’outre, et donna à boire à l’enfant. 20 Dieu fut avec l’enfant, qui grandit, habita dans le désert, et devint tireur d’arc. 21 Il habita dans le désert de Paran, et sa mère lui prit une femme du pays d’Égypte.

Alliance d’Abraham avec Abimélec

22 En ce temps-là, Abimélec, accompagné de Picol, chef de son armée, parla ainsi à Abraham: Dieu est avec toi dans tout ce que tu fais. 23 Jure-moi maintenant ici, par le nom de Dieu, que tu ne tromperas ni moi, ni mes enfants, ni mes petits-enfants, et Ge 14:23.que tu auras pour moi et le pays tu séjournes la même bienveillance que j’ai eue pour toi. 24 Abraham dit: Je le jurerai. 25 Mais Abraham fit des reproches à Abimélec, au sujet d’un puits d’eau, dont s’étaient emparés de force les serviteurs d’Abimélec. 26 Abimélec répondit: J’ignore qui a fait cette chose-là; tu ne m’en as point informé, et moi, je ne l’apprends qu’aujourdhui. 27 Et Abraham prit des brebis et des bœufs, qu’il donna à Abimélec; et ils firent tous deux alliance. 28 Abraham mit à part sept jeunes brebis. 29 Et Abimélec dit à Abraham: Qu’est-ce que ces sept jeunes brebis, que tu as mises à part? 30 Il répondit: Tu accepteras de ma main ces sept brebis, afin que cela me serve de témoignage que j’ai creusé ce puits. 31 C’est pourquoi on appelle ce lieu Beer-Schéba; car c’est qu’ils jurèrent l’un et l’autre. 32 Ils firent donc alliance à Beer-Schéba. Après quoi, Abimélec se leva, avec Picol, chef de son armée; et ils retournèrent au pays des Philistins. 33 Abraham planta des tamaris à Beer-Schéba; et Ge 4:26.il invoqua le nom de l’Éternel, Dieu de l’éternité. 34 Abraham séjourna longtemps dans le pays des Philistins.

Veja também