Pular para o conteúdo
Publicidade

Gênesis 26

LSG

Te Tinihanga a Apīmereke e Īhaka

1 , ka matekai te whenua, hāunga te matekai tuatahi i puta mai i ngā o Āperahama. Ā, ka haere a Īhaka ki a Apīmereke, kīngi o ngā Pirihitini, ki Kerara. 2 , ka puta mai a Ihowā ki a ia, ka mea, "Kaua e haere ki raro, ki Īhipa; e noho ki te whenua e kōrero ai ahau ki a koe. 3 E noho i tēnei whenua, ā, ka tata ahau ki a koe, ka manaaki hoki i a koe; ka hoatu nei hoki e ahau ēnei whenua katoa ki a koutou ko ōu uri, ā, ka whakapūmautia te oati i oati ai ahau ki a Āperahama, ki tōu pāpā. 4 Ā, ka whakanuia e ahau ōu uri kia pērā me ngā whetū o te rangi, ka hoatu hoki e ahau ēnei whenua katoa ki ōu uri; ā, tōu uri ka manaakitia ai ngā iwi katoa o te whenua; 5 te mea i rongo a Āperahama ki tōku reo, i mau ki āku ako, ki āku whakahau, ki āku tikanga, ki āku ture."

6 , ka noho a Īhaka i Kerara. 7 Ā, ka ui ngā tāngata o taua wāhi ki tāna wahine, ā, ka mea ia, "Ko tōku tuahine ia," i wehi hoki ia, te mea ai, "Ko tāku wahine," i mea hoki, "Kei patua ahau e ngā tāngata o tēnei wāhi Ripeka, he ātaahua hoki ia ki te titiro atu."

8 Ā, ka maha ōna ki reira, ka titiro atu a Apīmereke, kīngi o ngā Pirihitini, i te matapihi, ā, ka kite, , ko Īhaka e tākaro ana ki a Ripeka, ki tāna wahine. 9 , ka karangatia e Apīmereke a Īhaka, ka mea atu, "Koia anō, ko tāu wahine tonu ia. te aha koe i mea ai, Ko tāku tuahine ia?"

Ka mea a Īhaka ki a ia, "I mea hoki ahau, Kei mate ahau mōna."

10 , ka mea a Apīmereke, "He aha tēnei mahi āu ki a mātou? Wāhi iti kua takoto tētahi o te iwi nei ki tāu wahine, ā, kua tākina mai e koe he hara ki runga ki a mātou."

11 , ka whakatūpato a Apīmereke ki tōna iwi katoa, ka mea, "Ko te tangata e ki tēnei tangata, ki tāna wahine rānei, he pono ka mate ia."

12 Ā, i rui a Īhaka ki taua whenua, ā, maea ake i taua tau anō kotahi rau. I manaakitia hoki ia e Ihowā, 13 , ka kake taua tangata, ka tino nui haere, ka nui noa ake ia. 14 Ā, ka whiwhi ia i ngā kāhui hipi, i ngā kāhui kau, i te tini o te pononga, ā, ka hae ngā Pirihitini ki a ia. 15 , ko ngā poka katoa i keria e ngā pononga a tōna pāpā i ngā o Āperahama, o tōna pāpā, i tanumia ērā e ngā Pirihitini, i whakakīia hoki ki te oneone.

16 , ka mea a Apīmereke ki a Īhaka, "Haere atu i roto i a mātou; he kaha rawa hoki koe i a mātou."

17 , haere atu ana a Īhaka i reira, ā, whakatūria ana tōna puni ki te awaawa o Kerara, ā, noho ana i reira. 18 , ka keria anō e Īhaka ngā poka wai i keria i ngā o Āperahama, o tōna pāpā; i tanumia hoki e ngā Pirihitini i muri i te matenga o Āperahama. Ā, huaina ana e ia hei ingoa aua poka ko ngā ingoa i huaina iho e tōna pāpā.

19 , ka keri ngā pononga a Īhaka ki te awaawa, ā, ka kitea e rātou i reira he puna manawa-whenua. 20 , ka tautohe ngā hēpara o Kerara ki ngā hēpara a Īhaka, ka mea, "mātou tēnei wai." Ā, huaina ana e ia te ingoa o te poka ko Ēheke; rātou hoki i whakatetete ki a ia. 21 , ka keri rātou i tētahi atu poka, ka tautohetia anō tērā e rātou; ā, huaina iho e ia tōna ingoa ko Hitina. 22 , ka neke atu ia i reira, ā, ka keri i tētahi atu poka. Kīhai tērā i tautohetia e rātou; , ka huaina e ia tōna ingoa ko Rehopoto; i mea hoki ia, "Kātahi nei hoki a Ihowā ka whakawātea i tētahi nohoanga tātou, ā, ka hua tātou ki runga ki te whenua."

23 , ka haere atu ia i reira ki runga, ki Peerehepa. 24 Ā, ka puta mai a Ihowā ki a ia i taua anō, ka mea, "Ko ahau te Atua o Āperahama, o tōu pāpā. Kaua e wehi, kei a koe nei hoki ahau, ā, ka manaaki ahau i a koe, ka whakanui hoki i ōu uri, he whakaaro ki a Āperahama, ki tāku pononga."

25 , ka hangā e ia he āta ki reira, ā, ka karanga ki te ingoa o Ihowā, ā, whakatūria ana hoki e ia tōna tēneti ki reira. Ā, ka keria tētahi poka ki reira e ngā pononga a Īhaka.

26 , ka haere mai a Apīmereke i Kerara ki a ia, rātou ko Ahutata ko tētahi o ōna hoa, ko Pikora hoki, ko te rangatira o tāna ope. 27 Ā, ka mea a Īhaka ki a rātou, "I haere mai koutou ki ahau ki te aha, inā hoki kua kino koutou ki ahau, kua pei hoki i ahau i roto i a koutou?"

28 Ā, ka mea rātou, "I kite mārama mātou, kei a koe a Ihowā; koia mātou i mea ai, Kia takoto āianei he oati ki waenganui i a tātou, ki waenganui o mātou,ōu, kia whakarite kawenata hoki mātou ki a koe; 29 kia kaua koe e tūkino i a mātou, kia pēnei me mātou kīhai nei i ki a koe, kīhai hoki i aha ki a koe, heoi ko te pai anake, i āta tuku anō i a koe. Ināianei ko koe te manaakitanga a Ihowā."

30 , ka tukua e ia he hākari rātou, ā, ka kai rātou, ka inu. 31 , ka maranga wawe rātou i te ata, ka oati rātou tētahi ki tētahi; ā, tukua ana rātou e Īhaka kia haere, ā, hoki mārie atu ana rātou i a ia.

32 Ā, i taua rangi anō ka haere mai ngā pononga a Īhaka, ka kōrero ki a ia i te poka i keria e rātou, ā, ka mea ki a ia, "Kua kitea e mātou he wai." 33 Ā, huaina iho e ia taua poka ko Hepaha. konā te ingoa o tēnā , o Peerehepa, ā mohoa noa nei.

Ngā Wāhine Tauiwi a Ēhau

34 Ā, ka whā tekau ngā tau o Ēhau, ka tango ia i a Iuriti tamāhine a Peeri Hiti, hei wahine māna, rāua ko Pahemata tamāhine a Erona Hiti; 35 ā, ka waiho rāua hei mea pōuri ki ngā ngākau o Īhaka, rāua ko Ripeka.

Isaac dans le pays des Philistins

1 Il y eut une famine dans le pays, outre la première famine qui eut lieu du temps d’Abraham; et Isaac alla vers Abimélec, roi des Philistins, à Guérar. 2 L’Éternel lui apparut, et dit: Ne descends pas en Égypte, demeure dans le pays que je te dirai. 3 Séjourne dans ce pays-ci: je Ge 13:15;15:18.serai avec toi, et je te bénirai, car je donnerai toutes ces contrées à toi et à ta postérité, et je tiendrai le serment que j’ai fait à Abraham, ton père. 4 Ge 12:3;18:18;22:18.Je multiplierai ta postérité comme les étoiles du ciel; je donnerai à ta postérité toutes ces contrées; et toutes les nations de la terre seront bénies en ta postérité, 5 parce qu’Abraham a obéi à ma voix, et qu’il a observé mes ordres, mes commandements, mes statuts et mes lois. 6 Et Isaac resta à Guérar. 7 Lorsque les gens du lieu faisaient des questions sur sa femme, il disait: C’est ma sœur; car il craignait, en disant ma femme, que les gens du lieu ne le tuassent, parce que Rebecca était belle de figure. 8 Comme son séjour se prolongeait, il arriva qu’Abimélec, roi des Philistins, regardant par la fenêtre, vit Isaac qui plaisantait avec Rebecca, sa femme. 9 Abimélec fit appeler Isaac, et dit: Certainement, c’est ta femme. Comment as-tu pu dire: C’est ma sœur? Isaac lui répondit: J’ai parlé ainsi, de peur de mourir à cause d’elle. 10 Et Abimélec dit: Qu’est-ce que tu nous as fait? Peu s’en est fallu que quelqu’un du peuple n’ait couché avec ta femme, et tu nous aurais rendus coupables. 11 Alors Abimélec fit cette ordonnance pour tout le peuple: Celui qui touchera à cet homme ou à sa femme sera mis à mort.

Alliance avec Abimélec

12 Isaac sema dans ce pays, et il recueillit cette année le centuple; car l’Éternel le bénit. 13 Cet homme devint riche, et il alla s’enrichissant de plus en plus, jusqu’à ce qu’il devint fort riche. 14 Il avait des troupeaux de menu bétail et des troupeaux de gros bétail, et un grand nombre de serviteurs: aussi les Philistins lui portèrent envie. 15 Tous les puits qu’avaient creusés les serviteurs de son père, du temps d’Abraham, son père, les Philistins les comblèrent et les remplirent de poussière. 16 Et Abimélec dit à Isaac: Va-ten de chez nous, car tu es beaucoup plus puissant que nous. 17 Isaac partit de , et campa dans la vallée de Guérar, il s’établit. 18 Isaac creusa de nouveau les puits d’eau qu’on avait creusés du temps d’Abraham, son père, et qu’avaient comblés les Philistins après la mort d’Abraham; et il leur donna les mêmes noms que son père leur avait donnés. 19 Les serviteurs d’Isaac creusèrent encore dans la vallée, et y trouvèrent un puits d’eau vive. 20 Les bergers de Guérar querellèrent les bergers d’Isaac, en disant: L’eau est à nous. Et il donna au puits le nom d’Ések, parce qu’ils s’étaient disputés avec lui. 21 Ses serviteurs creusèrent un autre puits, au sujet duquel on chercha aussi une querelle; et il l’appela Sitna. 22 Il se transporta de , et creusa un autre puits, pour lequel on ne chercha pas querelle; et il l’appela Rehoboth, car, dit-il, l’Éternel nous a maintenant mis au large, et nous prospérerons dans le pays. 23 Il remonta de à Beer-Schéba. 24 L’Éternel lui apparut dans la nuit, et dit: Je suis le Dieu d’Abraham, ton père; ne crains point, car je suis avec toi; je te bénirai, et je multiplierai ta postérité, à cause d’Abraham, mon serviteur. 25 Il bâtit un autel, invoqua le nom de l’Éternel, et y dressa sa tente. Et les serviteurs d’Isaac y creusèrent un puits. 26 Abimélec vint de Guérar auprès de lui, avec Ahuzath, son ami, et Picol, chef de son armée. 27 Isaac leur dit: Pourquoi venez-vous vers moi, puisque vous me haïssez et que vous m’avez renvoyé de chez vous? 28 Ils répondirent: Nous voyons que l’Éternel est avec toi. C’est pourquoi nous disons: Qu’il y ait un serment entre nous, entre nous et toi, et que nous fassions alliance avec toi! 29 Jure que tu ne nous feras aucun mal, de même que nous ne t’avons point maltraité, que nous t’avons fait seulement du bien, et que nous t’avons laissé partir en paix. Tu es maintenant béni de l’Éternel. 30 Isaac leur fit un festin, et ils mangèrent et burent. 31 Ils se levèrent de bon matin, et se lièrent l’un à l’autre par un serment. Isaac les laissa partir, et ils le quittèrent en paix. 32 Ce même jour, des serviteurs d’Isaac vinrent lui parler du puits qu’ils creusaient, et lui dirent: Nous avons trouvé de l’eau. 33 Et il l’appela Schiba. C’est pourquoi on a donné à la ville le nom de Beer-Schéba, jusqu’à ce jour.

34 Ésaü, âgé de quarante ans, prit pour femmes Judith, fille de Beéri, le Héthien, et Basmath, fille d’Élon, le Héthien. 35 Ge 27:46.Elles furent un sujet d’amertume pour le cœur d’Isaac et de Rebecca.

Veja também