Pular para o conteúdo
Publicidade

Gênesis 27

LSG

Ka Manaakitia a Hākopa e Īhaka

1 , i a Īhaka kua koroheketia, kua atarua hoki ngā kanohi, i kore ai ia e kite, ka karangatia e ia a Ēhau, tāna tama mātāmua, ka mea ki a ia, "E tāku tama!"

Ā, ka mea ia ki a ia, "Tēnei ahau."

2 , ka mea ia, "Nanā, kua koroheke ahau, kāhore hoki ahau e mōhio ki te e mate ai ahau. 3 reira mauria e koe āu rākau tāu papa pere me tāu kōpere, ka haere ki te koraha ki te hopu kai māku. 4 Ka taka ai i tētahi kai reka māku, hei tāku i pai ai, ka mau mai ai ki ahau kia kai ahau; kia manaaki ai tōku wairua i a koe i mua o tōku matenga."

5 Ā, i rongo a Ripeka i te kōrerotanga Īhaka ki a Ēhau, ki tāna tama. , ko te haerenga o Ēhau ki te koraha ki te hopu kai hei maunga mai māna. 6 , ka kōrero a Ripeka ki a Hākopa, ki tāna tama, ka mea, "Nanā, kua rongo ahau i tōu pāpā e kōrero ana ki a Ēhau, ki tōu tuakana, e mea ana, 7 Mauria mai tētahi kai māku, ka taka ai i tētahi kai reka māku, kia kai ahau, kia manaaki ai ahau i a koe i te aroaro o Ihowā, keiwhā mate ahau.8 , whakarongo ki tōku reo, e tāku tama, kia rite ki tāku e whakahau nei ki a koe. 9 Haere ināianei ki te kāhui, ka mau mai ki ahau i reira kia rua ngā kūao papai o ngā koati; ā, māku ēnā e taka hei kai reka tōu pāpā, hei pērā me tāna e pai ai. 10 Ā, māu e kawe ki tōu pāpā, kia kai ia, kia manaaki ai ia i a koe keiwhā mate ia."

11 , ka mea a Hākopa ki a Ripeka, ki tōna whaea, ", ko Ēhau, ko tōku tuakana, he tangata pūhuruhuru, ko ahau ia he kiri maheni. 12 Tērā pea tōku pāpā e whāwhā i ahau, ā, ki tāna ka rite ahau ki te tangata tinihanga; ā, he kanga te mea e riro mai i ahau, kāhore he manaaki."

13 , ko te meatanga a tōna whaea ki a ia, "Hei runga i ahau tōu kanga, e tāku tama; whakarongo mai ia ki tōku reo, haere, tīkina aua mea ki ahau."

14 , ka haere ia, ka tīkina, ka mauria mai ki tōna whaea, ā, ka takā e tōna whaea he kai reka, he pērā me tōna pāpā i pai ai. 15 , ka tīkina e Ripeka ngā kākahu papai o Ēhau, o tāna tama ō mua, i a ia hoki aua mea i roto i te whare; ā, whakakākahuria ana e ia ki a Hākopa, ki tāna tama ō muri. 16 Ā, ka whakapiritia e ia ngā hiako o ngā kūao koati ki ōna ringa, ki te wāhi māeneene hoki o tōna kakī. 17 , ka hoatu e ia te kai reka me te taro i hangā e ia ki te ringa o Hākopa, o tāna tama.

18 , ka tae ia ki tōna pāpā, ka mea, "E tōku matua!"

Ā, ka mea ia, "Tēnei ahau; ko wai koe, e tāku tama?"

19 , ka mea a Hākopa ki tōna pāpā, "Ko Ēhau ahau, ko tāu mātāmua; kua oti i ahau tāu i mai ai ki ahau. , maranga ake, e noho ki te kai i te kai i hopukia nei e ahau, kia manaaki ai tōu wairua i ahau."

20 Ā, ka mea a Īhaka ki tāna tama, "te aha i hohoro ai te kitea e koe, e tāku tama?"

Ka mea ia, "Ihowā hoki, tōu Atua, i hōmai kia hohoro."

21 Ā, ka mea a Īhaka ki a Hākopa, "Nuku mai nei , kia whāwhā ahau ki a koe, e tāku tama, ko tāku tama tonu rānei koe, ko Ēhau, kāhore rānei."

22 , ka neke atu a Hākopa ki a Īhaka, ki tōna pāpā, ā, ka whāwhā tērā i a ia, ka mea, "Ko te reo, Hākopa te reo, ko ngā ringa ia, Ēhau ngā ringaringa." 23 Ā, kīhai ia i mōhio ki a ia, te mea he huruhuru ōna ringa, i rite ki ngā ringa o Ēhau, o tōna tuakana; , ka manaaki ia i a ia. 24 Ā, ka mea, "Ko tāku tama rānei koe, ko Ēhau?"

Ā, ka mea ia, "Ko ahau tēnei."

25 , ka mea ia, "Kawea mai kia tata ki ahau, kia kai ahau i te kai i hopukia e tāku tama, kia manaaki ai tōku wairua i a koe."

, kawea atu ana e ia ki a ia, ā, ka kai ia. I mauria atu anō e ia he wāina ki a ia, ā, inu ana ia. 26 Kātahi ka mea a Īhaka, tōna pāpā, ki a ia, "Nuku mai nei, ka kihi i ahau, e tāku tama."

27 , ka neke atu ia, ā, ka kihi ia i a ia; ā, ka hongi ia i te haunga o ōna kākahu, ka manaaki i a ia, ka mea,

"Titiro hoki, rite tahi te haunga o tāku tama

ki te haunga o te pārae i manaakitia e Ihowā.

28 Kia hōmai anō e te Atua ki a koe te tōmairangi o te rangi,

me te mōmonatanga o te whenua,

kia nui anō hoki te wīti me te wāina!

29 Kia mahi ngā iwi ki a koe,

kia piko iho hoki ngā tauiwi ki a koe.

Kia waiho koe hei rangatira ōu tēina,

ā, kia piko iho ki a koe ngā tama a tōu whaea.

Kia kangā te tangata e kanga ana i a koe,

ā, kia manaakitia te tangata e manaaki ana i a koe."

Ka Īnoi a Ēhau te Manaakitanga o Īhaka

30 Ā, mutu ana te manaaki a Īhaka i a Hākopa, puta kau atu anō a Hākopa i te aroaro o Īhaka, o tōna pāpā, , ka tae mai a Ēhau, tōna tuakana, i tāna hopu kīrehe mohoao. 31 Kua oti anō hoki i a ia tētahi kai reka te taka, ā, kawea ana ki tōna pāpā, , ka mea ki tōna pāpā, "Kia ara ake tōku pāpā ki te kai i te mea i hopukia mai e tāna tama, kia manaaki ai tōu wairua i ahau."

32 , ka mea a Īhaka, tōna pāpā, ki a ia, "Ko wai koe?"

Ā, ka mea ia, "Ko tāu tama ahau, ko Ēhau, ko tāu mātāmua."

33 , tino wiri rawa ana a Īhaka, ā, ka mea, "Ha, ko wai tēnei i hopukia nei e ia he kai, ā, kawea ana mai ki ahau, ā, kainga katoatia ana e ahau i te mea kāhore anō koe i tae mai, ā, manaakitia ana ia e ahau? Āe , ka manaakitia anō ia."

34 Ā, i te rongonga o Ēhau i ngā kupu a tōna pāpā, ka tangi ia, he tangi nui, he tangi tīwerawera, ā, ka mea ki tōna pāpā, "Manaakitia ahau, āe , ahau anō hoki, e tōku pāpā."

35 Ā, ka mea ia, "I haere tinihanga mai tōu teina, ā, riro ana tōu manaaki i a ia."

36 , ka mea ia, "Ka tika ha te tapanga i a ia ko Hākopa? Kua rua nei hoki ōku māmingatanga e ia. Ko tōku mātāmuatanga kua riro i a ia; ā, ināianei kua riro tōku manaaki i a ia." Ka mea anō ia, "Kāhore rānei i mahue atu ki a koe tētahi manaaki mōku?"

37 , ka whakahoki a Īhaka, ka mea ki a Ēhau, ", kua waiho ia e ahau hei rangatira mōu, kua hoatu hoki ōna tuākana katoa ki a ia hei apa; kua whakaūkia hoki ia e ahau ki te wīti, ki te wāina. Ā, he aha māu hei meatanga māku, e tāku tama?"

38 , ka mea a Ēhau ki tōna pāpā, "Kotahi tonu ia tāu manaaki, e tōku pāpā? Manaakitia ahau, āe , ahau anō hoki, e tōku pāpā." , nui atu te reo o Ēhau ki te tangi.

39 , ka whakahoki a Īhaka, tōna pāpā, ka mea ki a ia:

", te mōmonatanga o te whenua te nohoanga mōu,

te tōmairangi hoki o te rangi i runga.

40 tāu hoari hoki e ora ai koe,

me mahi anō koe ki tōu teina;

ā, tēnei ake, kei tōu kakenga hei rangatira,

, ka wāhia atu e koe tāna ioka i tōu kakī."

Ka Rere a Hākopa i te Riri o Ēhau

41 , ka mauāhara a Ēhau ki a Hākopa te manaaki i manaakitia ai ia e tōna pāpā, ā, ka mea a Ēhau i roto i tōna ngākau, "E tata ana ngā e uhungatia ai tōku pāpā; ko reira ahau patu ai i tōku teina, i a Hākopa."

42 , ka kōrerotia ki a Ripeka ngā kupu a Ēhau, a tāna tama ō mua. Ā, ka tono tangata ia ki te karanga i a Hākopa, i tāna tama ō muri, ka mea ki a ia, ", tēnei tōu tuakana, a Ēhau, te wāhi ki a koe, te whakamārie nei i a ia, te mea nei ki te patu i a koe. 43 konei, e tāku tama, whakarongo ki tōku reo; whakatika, e rere ki a Rāpana, ki tōku tungāne, ki Harana, 44 hei a ia koe noho ai ētahi rangi, kia tahuri atu anō te āritarita o tōu tuakana 45 kia tahuri atu anō i a koe te riri a tōu tuakana, kia wareware hoki i a ia tāu i mea ai ki a ia. Kātahi ahau ka tono tangata ki te tiki atu i a koe i reira. He aha kia tangohia atu ai kōrua tokorua i ahau i te rangi kotahi?"

46 , ka mea a Ripeka ki a Īhaka, "Kei te hōhā ahau ki te ora i ngā tamāhine a Hete. Ki te tango a Hākopa i tētahi wahine māna i roto i ngā tamāhine a Hete, i tētahi e pēnei ana me ēnei tamāhine o te whenua nei, hei aha ake mōku te ora?"

Jacob béni par son père Isaac

1 Isaac devenait vieux, et ses yeux s’étaient affaiblis au point qu’il ne voyait plus. Alors il appela Ésaü, son fils aîné, et lui dit: Mon fils! Et il lui répondit: Me voici! 2 Isaac dit: Voici donc, je suis vieux, je ne connais pas le jour de ma mort. 3 Maintenant donc, je te prie, prends tes armes, ton carquois et ton arc, va dans les champs, et chasse-moi du gibier. 4 Fais-moi un mets comme j’aime, et apporte-le-moi à manger, afin que mon âme te bénisse avant que je meure. 5 Rebecca écouta ce qu’Isaac disait à Ésaü, son fils. Et Ésaü s’en alla dans les champs, pour chasser du gibier et pour le rapporter. 6 Puis Rebecca dit à Jacob, son fils: Voici, j’ai entendu ton père qui parlait ainsi à Ésaü, ton frère: 7 Apporte-moi du gibier et fais-moi un mets que je mangerai; et je te bénirai devant l’Éternel avant ma mort. 8 Maintenant, mon fils, écoute ma voix à l’égard de ce que je te commande. 9 Va me prendre au troupeau deux bons chevreaux; j’en ferai pour ton père un mets comme il aime; 10 et tu le porteras à manger à ton père, afin qu’il te bénisse avant sa mort. 11 Jacob répondit à sa mère: Voici, Ésaü, mon frère, est velu, et je n’ai point de poil. 12 Peut-être mon père me touchera-t-il, et je passerai à ses yeux pour un menteur, et je ferai venir sur moi la malédiction, et non la bénédiction. 13 Sa mère lui dit: Que cette malédiction, mon fils, retombe sur moi! Écoute seulement ma voix, et va me les prendre. 14 Jacob alla les prendre, et les apporta à sa mère, qui fit un mets comme son père aimait. 15 Ensuite, Rebecca prit les vêtements d’Ésaü, son fils aîné, les plus beaux qui se trouvaient à la maison, et elle les fit mettre à Jacob, son fils cadet. 16 Elle couvrit ses mains de la peau des chevreaux, et son cou qui était sans poil. 17 Et elle plaça dans la main de Jacob, son fils, le mets et le pain qu’elle avait préparés. 18 Il vint vers son père, et dit: Mon père! Et Isaac dit: Me voici! Qui es-tu, mon fils? 19 Jacob répondit à son père: Je suis Ésaü, ton fils aîné; j’ai fait ce que tu m’as dit. Lève-toi, je te prie, assieds-toi, et mange de mon gibier, afin que ton âme me bénisse. 20 Isaac dit à son fils: Eh quoi! Tu en as déjà trouvé, mon fils! Et Jacob répondit: C’est que l’Éternel, ton Dieu, l’a fait venir devant moi. 21 Isaac dit à Jacob: Approche donc, et que je te touche, mon fils, pour savoir si tu es mon fils Ésaü, ou non. 22 Jacob s’approcha d’Isaac, son père, qui le toucha, et dit: La voix est la voix de Jacob, mais les mains sont les mains d’Ésaü. 23 Il ne le reconnut pas, parce que ses mains étaient velues, comme les mains d’Ésaü, son frère; et il le bénit. 24 Il dit: C’est toi qui es mon fils Ésaü? Et Jacob répondit: C’est moi. 25 Isaac dit: Sers-moi, et que je mange du gibier de mon fils, afin que mon âme te bénisse. Jacob le servit, et il mangea; il lui apporta aussi du vin, et il but. 26 Alors Isaac, son père, lui dit: Approche donc, et baise-moi, mon fils. 27 Jacob s’approcha, et le baisa. Isaac sentit l’odeur de ses vêtements; puis il le bénit, et dit:

Voici, l’odeur de mon fils est comme l’odeur d’un champ que l’Éternel a béni.

28 Hé 11:20.Que Dieu te donne de la rosée du ciel

Et de la graisse de la terre,

Du blé et du vin en abondance!

29 Que des peuples te soient soumis,

Et que des nations se prosternent devant toi!

Sois le maître de tes frères,

Et que les fils de ta mère se prosternent devant toi!

Ge 12:3.Maudit soit quiconque te maudira,

Et béni soit quiconque te bénira.

30 Isaac avait fini de bénir Jacob, et Jacob avait à peine quitté son père Isaac, qu’Ésaü, son frère, revint de la chasse. 31 Il fit aussi un mets, qu’il porta à son père; et il dit à son père: Que mon père se lève et mange du gibier de son fils, afin que ton âme me bénisse! 32 Isaac, son père, lui dit: Qui es-tu? Et il répondit: Je suis ton fils aîné, Ésaü. 33 Isaac fut saisi d’une grande, d’une violente émotion, et il dit: Qui est donc celui qui a chassé du gibier, et me l’a apporté? J’ai mangé de tout avant que tu vinsses, et je l’ai béni. Aussi sera-t-il béni. 34 Hé 12:17.Lorsque Ésaü entendit les paroles de son père, il poussa de forts cris, pleins d’amertume, et il dit à son père: Bénis-moi aussi, mon père! 35 Isaac dit: Ton frère est venu avec ruse, et il a enlevé ta bénédiction. 36 Ésaü dit: Est-ce parce qu’on l’a appelé du nom de Jacob qu’il m’a supplanté deux fois? Ge 25:33.Il a enlevé mon droit d’aînesse, et voici maintenant qu’il vient d’enlever ma bénédiction. Et il dit: N’as-tu point réservé de bénédiction pour moi? 37 Isaac répondit, et dit à Ésaü: Voici, je l’ai établi ton maître, et je lui ai donné tous ses frères pour serviteurs, je l’ai pourvu de blé et de vin: que puis-je donc faire pour toi, mon fils? 38 Ésaü dit à son père: N’as-tu que cette seule bénédiction, mon père? Bénis-moi aussi, mon père! Hé 12:17.Et Ésaü éleva la voix, et pleura. 39 Isaac, son père, répondit, et lui dit:

Voici!

Ta demeure sera privée de la graisse de la terre

Et de la rosée du ciel, d’en haut.

40 Tu vivras de ton épée,

Et tu seras asservi à ton frère;

Mais en errant librement çà et ,

Tu briseras son joug de dessus ton cou.

41 Ésaü conçut de la haine contre Jacob, à cause de la bénédiction dont son père l’avait béni; et Ésaü disait en son cœur: Les jours du deuil de mon père vont approcher, et je tuerai Jacob, mon frère. 42 On rapporta à Rebecca les paroles d’Ésaü, son fils aîné. Elle fit alors appeler Jacob, son fils cadet, et elle lui dit: Voici, Ésaü, ton frère, veut tirer vengeance de toi, en te tuant. 43 Maintenant, mon fils, écoute ma voix! Lève-toi, fuis chez Laban, mon frère, à Charan; 44 et reste auprès de lui quelque temps, jusqu’à ce que la fureur de ton frère s’apaise, 45 jusqu’à ce que la colère de ton frère se détourne de toi, et qu’il oublie ce que tu lui as fait. Alors je te ferai revenir. Pourquoi serais-je privée de vous deux en un même jour? 46 Ge 26:35.Rebecca dit à Isaac: Je suis dégoûtée de la vie, à cause des filles de Heth. Si Jacob prend une femme, comme celles-ci, parmi les filles de Heth, parmi les filles du pays, à quoi me sert la vie?

Veja também