Pular para o conteúdo
Publicidade

Gênesis 32

LSG

Ka Whakariterite a Hākopa hei Tūtaki i a Ēhau

1 , haere ana a Hākopa i tōna huarahi, ā, ka tūtaki ki a ia ngā anahera a te Atua. 2 Ā, ka mea a Hākopa i tōna kitenga i a rātou, "Ko te ope tēnei a te Atua!" , huaina iho e ia te ingoa o tēnā wāhi ko Mahanaima.

3 , ka tono tāngata atu a Hākopa ki mua i a ia ki a Ēhau, ki tōna tuakana, ki te whenua o Heira, ki te whenua o Ēroma. 4 Ka ako hoki ia ki a rātou, ka mea, "Kia pēnei he kōrero atu koutou ki tōku ariki, ki a Ēhau: E pēnei ana te kupu a tāu pononga, a Hākopa, i a Rāpana ahau e noho ana ā tae mai ki tēnei ; 5 he kau anō āku, he kāihe, he hipi, he pononga tāne, he pononga wāhine. Ā, kua tono tāngata nei ahau ki te kōrero ki tōku ariki, kia manakohia ai ahau e koe."

6 , ka hoki mai ngā karere ki a Hākopa, ka mea, "I tae atu mātou ki tōu tuakana, ki a Ēhau, ā, tēnei anō ia te haere mai nei ki te whakatau i a koe, rātou tahi ko ngā tāngata e whā rau."

7 , he nui te wehi o Hākopa, ka mānukanuka; , ka wehea e ia ōna tāngata, me ngā hipi, me ngā kau, me ngā kāmera, kia rua ngā rōpū; 8 i mea hoki ia, "Ki te tae mai a Ēhau ki te rōpū tuatahi, ā, ka patua e ia, , ka mawhiti te rōpū i mahue."

9 , ka mea a Hākopa, "E te Atua o tōku pāpā, o Āperahama, e te Atua o tōku pāpā, o Īhaka, e Ihowā, nāu nei te kupu ki ahau, Hoki atu ki tōu whenua, ki ōu whanaunga hoki, ā, ka pai tāku mahi ki a koe.10 He iti rawa ahau, he nui āu arohatanga katoa, me te pono katoa hoki i whakaputaina mai e koe ki tāu pononga; i whiti mai hoki ahau me tōku tokotoko i tēnei Horano; ā, ka rua nei ōku rōpū. 11 Tēnā , whakaorangia ahau i te ringa o tōku tuakana, i te ringa o Ēhau; e wehi ana hoki ahau i a ia, kei haere mai ia ki te patu i ahau, i te whaea rātou tahi ko ngā tamariki. 12 I mea mai nei hoki koe, Inā, ka pai tāku mahi ki a koe, ā, ka meinga e ahau ōu uri kia rite ki te onepū o te moana, e kore nei e taea te tatau i te tini."

13 Ā, i moe ia ki reira i taua ; ā, i tangohia e ia i roto i ngā mea i pono ki tōna ringa he hākari Ēhau, tōna tuakana: 14 e rua rau ngā koati uha, e rua tekau hoki ngā koati toa, e rua rau ngā hipi uha, e rua tekau ngā hipi toa, 15 e toru tekau ngā kāmera whai waiū, me ā rātou kūao, e whā tekau ngā kau, kotahi tekau hoki ngā pūru, e rua tekau ngā kāihe uha, me ngā kūao hoki kotahi tekau. 16 Ā, ka hoatu e ia ki ngā ringa o āna pononga tēnei kāhui, tēnei kāhui, motumotu rawa; ka mea ia ki āna pononga, "Haere i mua i ahau, kia whai takiwā tētahi kāhui, tētahi kāhui."

17 I ako anō ia i te tuatahi, i mea: "E tūtaki a Ēhau, tōku tuakana, i a koe, e mea, wai koe? Ā, e haere ana koe ki hea? Ā, wai ēnei mea i tōu aroaro?18 , ka mea atu koe, tāu pononga, Hākopa; i hōmai e ia hei hākari tōku ariki, Ēhau, ā, tēnei anō hoki ia kei muri i a mātou."

19 He pērā anō tāna ako ki te tuarua, ki te tuatoru hoki, ki ngā tāngata katoa anō hoki i haere i muri i ngā kāhui, i mea ia: "Ko te tikanga tēnei ngā kupu e kōrero ai koutou ki a Ēhau, ina tūtaki ki a ia, 20 ā, me atu e koutou, , tēnei anō hoki tāu pononga, a Hākopa, kei muri i a mātou." I mea hoki ia, "Me whakamārie ia e ahau ki te hākari e haere ana i mua i ahau, ā muri iho ka kite ahau i tōna kanohi; tērā pea ia e manako ki ahau." 21 , ka haere atu te hākari i mua i a ia; ā, ko ia i moe i taua i te puni.

Ka Nōnoke a Hākopa i Peniere

22 Ā, i whakatika ia i taua , i tango hoki i āna wāhine tokorua, me āna wāhine pononga tokorua, me āna tamariki tekau tahi, ā, ka whiti i te whitinga i Iapoko. 23 Ā, i tango ia i a rātou, i mea hoki kia whiti i te awa, ā, i tukua atu e ia kia whiti ngā mea i a ia. 24 Ā, i mahue iho a Hākopa ko ia anake; ā, nōnoke ana rāua ko tētahi tangata, ā, tākiri noa te ata. 25 Ā, te kitenga o tērā kīhai ia i taea e ia, ka ia ki te ateatenga o tōna hūhā; ā, ka takoki te ateatenga o te hūhā o Hākopa i a rāua e nōnoke ana. 26 , ka mea ia, "Tukua ahau, kua tākiri hoki te ata."

Ā, ka mea ia, "E kore koe e tukua e ahau, kia manaakitia anō ahau e koe."

27 Ā, ka mea ia, "Ko wai tōu ingoa?"

Ā, ka mea ia, "Ko Hākopa."

28 Ā, ka mea ia, "Heoi anō kīanga ko Hākopa tōu ingoa, engari ko Īharaira. te mea kua tohe koe ki te Atua, ki te tangata hoki, ā, i a koe anō te mutunga."

29 , ka ui a Hākopa, ka mea, "Tēnā koa, kōrerotia mai tōu ingoa."

Anō ko ia, "He aha tōku ingoa i uia ai e koe?" Ā, ka manaaki ia i a ia i reira.

30 , huaina ana e Hākopa te ingoa o taua wāhi ko Peniere, i mea hoki ia, "Mōku i titiro ki te Atua, he kanohi, he kanohi, ā, kei te ora nei ahau."

31 Ā, i tara mai te ki a ia i a ia ka whiti i Penuere, kei te totitoti anō tōna hūhā. 32 Koia ngā tama a Īharaira kai ai i te uaua i memenge, arā i tērā i te ateatenga o te hūhā, ā tae noa ki tēnei . te mea hoki i ia ki te ateatenga o te hūhā o Hākopa, ki te uaua i memenge.

Envoi d’un message à Ésaü

1 Jacob poursuivit son chemin; et Ge 48:16.des anges de Dieu le rencontrèrent. 2 En les voyant, Jacob dit: C’est le camp de Dieu! Et il donna à ce lieu le nom de Mahanaïm. 3 Jacob envoya devant lui des messagers à Ésaü, son frère, au pays de Séir, dans le territoire d’Édom. 4 Il leur donna cet ordre: Voici ce que vous direz à mon seigneur Ésaü: Ainsi parle ton serviteur Jacob: J’ai séjourné chez Laban, et j’y suis resté jusqu’à présent; 5 j’ai des bœufs, des ânes, des brebis, des serviteurs et des servantes, et j’envoie l’annoncer à mon seigneur, pour trouver grâce à tes yeux. 6 Les messagers revinrent auprès de Jacob, en disant: Nous sommes allés vers ton frère Ésaü; et il marche à ta rencontre, avec quatre cents hommes. 7 Jacob fut très effrayé, et saisi d’angoisse. Il partagea en deux camps les gens qui étaient avec lui, les brebis, les bœufs et les chameaux; 8 et il dit: Si Ésaü vient contre l’un des camps et le bat, le camp qui restera pourra se sauver.

9 Jacob dit: Dieu de mon père Abraham, Dieu de mon père Isaac, Éternel, qui m’as dit: Ge 31:13.Retourne dans ton pays et dans ton lieu de naissance, et je te ferai du bien! 10 Je suis trop petit pour toutes les grâces et pour toute la fidélité dont tu as usé envers ton serviteur; car j’ai passé ce Jourdain avec mon bâton, et maintenant je forme deux camps. 11 Délivre-moi, je te prie, de la main de mon frère, de la main d’Ésaü! Car je crains qu’il ne vienne, et qu’il ne me frappe, avec la mère et les enfants. 12 Et toi, tu as dit: Ge 18:13.Je te ferai du bien, et je rendrai ta postérité comme le sable de la mer, si abondant qu’on ne saurait le compter.

13 C’est dans ce lieu-là que Jacob passa la nuit. Il prit de ce qu’il avait sous la main, pour faire un présent à Ésaü, son frère: 14 deux cents chèvres et vingt boucs, deux cents brebis et vingt béliers, 15 trente femelles de chameaux avec leurs petits qu’elles allaitaient, quarante vaches et dix taureaux, vingt ânesses et dix ânes. 16 Il les remit à ses serviteurs, troupeau par troupeau séparément, et il dit à ses serviteurs: Passez devant moi, et mettez un intervalle entre chaque troupeau. 17 Il donna cet ordre au premier: Quand Ésaü, mon frère, te rencontrera, et te demandera: A qui es-tu? vas-tu? Et à qui appartient ce troupeau devant toi? 18 tu répondras: A ton serviteur Jacob; c’est un présent envoyé à mon seigneur Ésaü; et voici, il vient lui-même derrière nous. 19 Il donna le même ordre au second, au troisième, et à tous ceux qui suivaient les troupeaux: C’est ainsi que vous parlerez à mon seigneur Ésaü, quand vous le rencontrerez. 20 Vous direz: Voici, ton serviteur Jacob vient aussi derrière nous. Car il se disait: Je l’apaiserai par ce présent qui va devant moi; ensuite je le verrai en face, et peut-être m’accueillera-t-il favorablement. 21 Le présent passa devant lui; et il resta cette nuit-là dans le camp. 22 Il se leva la même nuit, prit ses deux femmes, ses deux servantes, et ses onze enfants, et passa le gué de Jabbok. 23 Il les prit, leur fit passer le torrent, et le fit passer à tout ce qui lui appartenait.

Lutte de Jacob

24 Jacob demeura seul. Alors un homme lutta avec lui jusqu’au lever de l’aurore. 25 Voyant qu’il ne pouvait le vaincre, cet homme le frappa à l’emboîture de la hanche; et l’emboîture de la hanche de Jacob se démit pendant qu’il luttait avec lui. 26 Os 12:4.Il dit: Laisse-moi aller, car l’aurore se lève. Et Jacob répondit: Je ne te laisserai point aller, que tu ne m’aies béni. 27 Il lui dit: Quel est ton nom? Et il répondit: Jacob. 28 Il dit encore: Ge 35:10.Ton nom ne sera plus Jacob, mais tu seras appelé Israël; car tu as lutté avec Dieu et avec des hommes, et tu as été vainqueur. 29 Jacob l’interrogea, en disant: Fais-moi je te prie, connaître ton nom. Il répondit: Pourquoi demandes-tu mon nom? Et il le bénit . 30 Jacob appela ce lieu du nom de Peniel: car, dit-il, j’ai vu Dieu face à face, et mon âme a été sauvée. 31 Le soleil se levait, lorsqu’il passa Peniel. Jacob boitait de la hanche. 32 C’est pourquoi jusqu’à ce jour, les enfants d’Israël ne mangent point le tendon qui est à l’emboîture de la hanche; car Dieu frappa Jacob à l’emboîture de la hanche, au tendon.

Veja também