Te Karanga a Ihowā ki a Āperama
1 Nā, ka mea atu a Ihowā ki a Āperama, "Haere atu i tōu whenua, i roto i ōu whanaunga, i te whare anō hoki o tōu pāpā, ki te whenua e whakaaturia e ahau ki a koe.
2 Ā, ka meinga koe e ahau hei iwi nui,
ka manaakitia anō koe e ahau,
ka whakanuia anō hoki tōu ingoa;
ā, ka waiho koe hei manaakitanga.
3 Ā, ka manaaki ahau i te hunga e manaaki ana i a koe,
ka kanga hoki i te tangata e kanga ana i a koe;
ā, māu ka manaakitia ai ngā hapū katoa o te whenua."
4 Nā, haere ana a Āperama, pērā ana me tā Ihowā i kōrero ai ki a ia; i haere tahi anō a Rota i a ia. Ā, e whitu tekau mā rima ngā tau o Āperama i tōna hekenga mai i Harana. 5 Nā, ka tango a Āperama i a Harai, i tāna wahine rāua ko Rota tama a tōna teina, i ō rātou rawa katoa i whakaemi ai, i ngā mea ora katoa i whiwhi ai rātou ki Harana; ā, whakatika ana rātou, haere ana ki te whenua o Kanaana. Nā, ka tae rātou ki te whenua o Kanaana.
6 Nā, ka tika a Āperama nā waenganui o te whenua ki te wāhi o Hekeme, ki te oki i More. I taua whenua anō te Kanaani i taua wā. 7 Nā, ka puta a Ihowā ki a Āperama, ka mea, "Ka hoatu e ahau tēnei whenua ki tōu uri." Nā, ka hangā e ia tētahi āta ki reira mā Ihowā i puta mai nei ki a ia.
8 Nā, ka neke atu ia i reira ki te maunga i te rāwhiti o Pētēre, ā, ka whakatū i tōna tēneti; ko Pētēre ki te hauāuru, ko Hai ki te rāwhiti. I hangā anō e ia tētahi āta mā Ihowā ki reira, ā, karanga ana ki te ingoa o Ihowā. 9 Nā, ka tūria atu e Āperama, me te neke haere whaka te tonga.
Āperama rāua ko Harai i Īhipa
10 Ā, he matekai tō te whenua; ā, ka haere a Āperama ki raro, ki Īhipa, ki reira noho ai; he nui hoki te matekai o te whenua. 11 Ā, i a ia ka tata te tae ki Īhipa; ka mea ia ki a Harai, ki tāna wahine, "Nanā, e mōhio ana ahau he wahine ātaahua koe ki te titiro atu; 12 nā, ākuanei kei te kitenga o ngā Īhipiana i a koe, ka mea rātou, ‘Ko tāna wahine tēnei’; ā, ka patua ahau e rātou, ka whakaora hoki i a koe. 13 Me kī koe, nē, he tuahine koe nōku? Kia whiwhi ai ahau ki te pai i a koe; ā, kia ora ai tōku wairua i a koe."
14 Ā, i te taenga o Āperama ki Īhipa, ka titiro ngā Īhipiana ki te wahine, he tino ātaahua. 15 Ka kite hoki ngā rangatira a Parao i a ia, ka kōrero whakamihi mōna ki a Parao, ā, ka kawea te wahine rā ki te whare o Parao. 16 Nā, ka atawhai ia i a Āperama, he mea hoki mō te wahine; ā, ka riro i a ia he hipi, he kau, he kāihe toa, he pononga tāne, he pononga wāhine, he kāihe uha, he kāmera.
17 Nā, ka whiua e Ihowā a Parao rātou ko tōna whare, he nui ngā pakinga, mō Harai wahine a Āperama. 18 Nā, ka karanga a Parao ki a Āperama, ka mea, "He aha tēnei mahi āu ki ahau? He aha koe tē kōrero mai ai ki ahau ko tāu wahine ia? 19 Nā te aha koe i mea ai, ‘Ko tāku tuahine ia’ i tango ai ahau i a ia hei wahine māku? Nā, tāu wahine, tangohia, haere." 20 Nā, ka whakatūpato a Parao ki ngā tāngata, kei aha atu ki a ia; ā, tukua atu ana ia e rātou, me tāna wahine, me āna mea katoa.
Abram. Son arrivée au pays de Canaan
1 L’Éternel dit à Abram: Ac 7:3.Hé 11:8.Vat’en de ton pays, de ta patrie, et de la maison de ton père, dans le pays que je te montrerai. 2 Je ferai de toi une grande nation, et je te bénirai; je rendrai ton nom grand, et tu seras une source de bénédiction. 3 Je bénirai ceux qui te béniront, et je maudirai ceux qui te maudiront; Ge 18:18;22:18;26:4.Ac 3:25.Ga 3:8.et toutes les familles de la terre seront bénies en toi. 4 Abram partit, comme l’Éternel le lui avait dit, et Lot partit avec lui. Abram était âgé de soixante-quinze ans, lorsqu’il sortit de Charan. 5 Ac 7:4.Abram prit Saraï, sa femme, et Lot, fils de son frère, avec tous les biens qu’ils possédaient et les serviteurs qu’ils avaient acquis à Charan. Ils partirent pour aller dans le pays de Canaan, et ils arrivèrent au pays de Canaan. 6 Abram parcourut le pays jusqu’au lieu nommé Sichem, jusqu’aux chênes de Moré. Ge 10:18,19;13:7.Les Cananéens étaient alors dans le pays. 7 L’Éternel apparut à Abram, et dit: Ge 13:15;15:18;17:8;24:7;26:4.De 34:4.Je donnerai ce pays à ta postérité. Et Abram bâtit là un autel à l’Éternel, qui lui était apparu. 8 Il se transporta de là vers la montagne, à l’orient de Béthel, et il dressa ses tentes, ayant Béthel à l’occident et Aï à l’orient. Il bâtit encore là un autel à l’Éternel, et il invoqua le nom de l’Éternel. 9 Abram continua ses marches, en s’avançant vers le midi.
Séjour en Égypte
10 Il y eut une famine dans le pays; et Abram descendit en Égypte pour y séjourner, car la famine était grande dans le pays. 11 Comme il était près d’entrer en Égypte, il dit à Saraï, sa femme: Voici, je sais que tu es une femme belle de figure. 12 Quand les Égyptiens te verront, ils diront: C’est sa femme! Et ils me tueront, et te laisseront la vie. 13 Ge 20:12;26:7.Dis, je te prie, que tu es ma sœur, afin que je sois bien traité à cause de toi, et que mon âme vive grâce à toi. 14 Lorsque Abram fut arrivé en Égypte, les Égyptiens virent que la femme était fort belle. 15 Les grands de Pharaon la virent aussi et la vantèrent à Pharaon; et la femme fut emmenée dans la maison de Pharaon. 16 Il traita bien Abram à cause d’elle; et Abram reçut des brebis, des bœufs, des ânes, des serviteurs et des servantes, des ânesses, et des chameaux. 17 Mais Ps 105:14.l’Éternel frappa de grandes plaies Pharaon et sa maison, au sujet de Saraï, femme d’Abram. 18 Alors Pharaon appela Abram, et dit: Qu’est-ce que tu m’as fait? Pourquoi ne m’as-tu pas déclaré que c’est ta femme? 19 Pourquoi as-tu dit: C’est ma sœur? Aussi l’ai-je prise pour ma femme. Maintenant, voici ta femme, prends-la, et va-t’en! 20 Et Pharaon donna ordre à ses gens de le renvoyer, lui et sa femme, avec tout ce qui lui appartenait.