Te Tārukenga o ngā Tama a Āhapa
1 Nā, e whitu tekau ngā tama a Āhapa i Hamaria. Nā, ka tuhituhi pukapuka a Iehu, ā, ungā ana e ia kia kawea ki Hamaria ki ngā rangatira o Ietereere, arā ki ngā kaumātua, ā, ki ngā tāngata nāna i atawhai ngā tama a Āhapa. I mea ia, 2 "Nā āianei, i te taenga atu anō o tēnei pukapuka ki a koutou, i te mea kei a koutou nā ngā tama a tō tātou ariki, ā, kei a koutou ngā hāriata me ngā hōiho, me te pā kua oti te taiepa, me ngā mea whawhai; 3 tirohia e koutou te tangata pai, te tangata tika rawa o ngā tama a tō koutou ariki, ka whakanoho i a ia ki te torōna o tōna pāpā, ka whawhai mō te whare o tō koutou ariki."
4 Otiia i tino nui tō rātou wehi, i mea hoki, "Nanā, kīhai ngā kīngi tokorua rā i tū ki tōna aroaro; nā, me pēhea tātou ka tū ai?"
5 Nā, ka unga tāngata te rangatira o te whare, me te rangatira o te pā, ngā kaumātua hoki, me te hunga nāna i atawhai ngā tamariki, ki a Iehu, hei mea, "Ko mātou āu pononga, ā, ka meinga e mātou ngā mea katoa e whakahaua mai e koe. E kore mātou e whakakīngi i tētahi; māu e mea tā tōu kanohi i whakapai ai."
6 Nā, ka tuhituhi pukapuka anō ia ki a rātou, ka mea, "Ki te mea kei ahau koutou, ā, ka rongo koutou ki tōku reo, tangohia ngā upoko o aua tāngata, o ngā tama a tō koutou ariki, ka haere mai ki ahau ki Ietereere i tēnei takiwā āpōpō."
Nā, ko ngā tama a te kīngi, ko tōna whitu tekau tāngata, i ngā tāngata nunui o te pā, nāna rā rātou i whakatuputupu. 7 Nā, i te taenga o taua pukapuka ki a rātou, ka mau rātou ki ngā tama a te kīngi, ā, patua iho, arā te whitu tekau tāngata, whaowhina ana ō rātou upoko ki te kete, ā, tukua ana rātou ki a ia ki Ietereere. 8 Nā, ka tae mai tētahi karere, ka kōrero ki a ia, "Kua kawea mai e rātou ngā upoko o ngā tama a te kīngi."
Anō rā ko ia, "Whakatakotoria kia rua ngā pūranga i te tomokanga o te kūwaha, ā te ata rā anō."
9 Nā, i te ata ka puta ia ki waho, ka tū, ka kōrero ki te iwi katoa, "He tika koutou. Nanā, i whakatupu ahau i te hē mō tōku ariki, ā, patua iho ia e ahau; engari, nā wai ēnei katoa i whakamate? 10 Nā, kia mōhio, e kore e taka ki te whenua tētahi wāhi o te kupu a Ihowā, i kōrero ai a Ihowā mō te whare o Āhapa; kua tutuki hoki i a Ihowā tāna i kōrero ai, nā tāna pononga nā Irāia." 11 Heoi, patua ana e Iehu ngā mōrehu katoa o te whare o Āhapa i Ietereere, āna tāngata rarahi, ōna hoa i matatau ai ia, me āna tohunga; ā, kore noa iho tētahi mōrehu ōna i waiho e ia.
Ka Patua ngā Whanaunga o Kīngi Ahatia
12 Nā, whakatika ana ia, tūria atu ana, ā, haere ana ki Hamaria. Ā, i a ia i te whare kutikuti o ngā hēpara i te ara, 13 ka tūtaki a Iehu ki ngā tēina o Ahatia kīngi o Hūrā, ā, ka mea, "Ko wai koutou?"
Anō rā ko rātou, "He tēina mātou nō Ahatia; ā, e haere ana mātou ki raro, ki te oha ki ngā tama a te kīngi, ki ngā tama hoki a te kuīni."
14 Anō rā ko ia, "Hopukia oratia rātou." Nā, hopukia oratia ana e rātou, ā, patua iho ki te rua i te whare kutikuti hipi, tōna whā tekau mā rua tāngata; kīhai hoki tētahi o rātou i waiho e ia.
Ka Patua ngā Whanaunga i Toenga o Āhapa
15 Nā, i tōna haerenga atu i reira, ka tūpono ia ki a Ionārapa, ki te tama a Rekapa, e haere ana mai ki te whakatau i a ia; heoi ka oha ki a ia, ka mea ki a ia, "Kei te tika rānei tōu ngākau, kei te rite rānei ki tōku ngākau e mea nei ki tōu ngākau?"
Anō rā ko Ionārapa, "Kei te pēnā."
"Ki te mea ko te tikanga tēnā, hōmai tōu ringa ki ahau." Nā, hoatu ana e ia tōna ringa; ā, ka meinga e tērā kia eke ki a ia ki runga ki te hāriata. 16 Nā, ka mea tērā, "Haere mai tāua, kia kite ai koe i tōku ngākau nui ki a Ihowā." Heoi, ka meinga ia kia rere i runga i tōna hāriata.
17 Ā, i tōna taenga ki Hamaria, patua iho e ia te hunga katoa o Āhapa i mahue ki Hamaria, ā poto noa ia i a ia; pērātia ana me tā Ihowā kupu i kōrero ai ki a Irāia.
Ka Whakamatea ngā Kaikoropiko o Paara
18 Nā, ka huihuia te iwi katoa e Iehu, ka mea ia ki a rātou, "He iti tā Āhapa mahi ki a Paara; ka nui atu ia tā Iehu mahi ki a ia. 19 Nā, karangatia āianei ki ahau ngā poropiti katoa a Paara, āna tāngata katoa, me āna tohunga katoa; kei ngaro tētahi; he whakahere nui hoki tāku ki a Paara; ko te tangata e ngaro atu ana, e kore e ora." Otiia he mahi mūrere tā Iehu, kia whakangaromia ai e ia ngā tāngata a Paara.
20 Nā, ka mea a Iehu, "Whakatapua he huihui nui ki a Paara." Nā, karangatia ana e rātou. 21 Nā, ka unga tāngata a Iehu puta noa i a Īharaira; ā, haere katoa mai ana ngā tāngata a Paara, kīhai tētahi tangata i mahue, i kore te haere mai. Nā, haere ana rātou ki te whare o Paara, ā, kikī ana te whare o Paara i tētahi pito ki tētahi. 22 Nā, ka mea atu ia ki te kaitiaki kākahu, "Mauria mai he kākahu mō ngā tāngata katoa a Paara." Nā, mauria ana mai e ia he kākahu mō rātou.
23 Nā, haere ana a Iehu rāua ko Ionārapa tama a Rekapa ki te whare o Paara; ā, ka mea atu ia ki ngā tāngata a Paara, "Rapua, tirohia, kei noho ki konei ki a koutou tētahi o ngā tāngata a Ihowā, engari ko ngā tāngata anake a Paara." 24 Nā, haere ana rātou ki te mea i ngā whakahere, i ngā tahunga tinana. Nā, tērā kua whakaritea e Iehu ki waho ētahi tāngata māna, e waru tekau, ā, i mea ia, "Ki te puta tētahi o ngā tāngata i kawea mai nei e ahau ki ō koutou ringa, ko te tangata nāna ia i tuku, ko tōna matenga hei utu mō tō tērā matenga."
25 Nā, i te mutunga o tāna whakahere i te tahunga tinana, ka mea a Iehu ki ngā kaitiaki rātou ko ngā rangatira: "Haere ki roto, patua rātou; kei puta tētahi ki waho." Nā, patua iho e rātou ki te mata o te hoari; ā, makā ana rātou e ngā kaitiaki rātou ko ngā rangatira ki waho, ā, haere ana rātou ki te pā o te whare o Paara. 26 Nā, whakaputaina ana e rātou ngā whakapakoko o te whare o Paara, ā, tahuna ana ki te ahi. 27 I wāhia hoki e rātou te whakapakoko o Paara, i wāhia anō te whare o Paara, ā, meinga ana hei whare paru tae noa ki tēnei rā.
28 Ko te whakamōtītanga tēnei a Iehu i a Paara i roto i a Īharaira. 29 Ko ngā hara ia o Ieropoama tama a Nēpata i hara ai a Īharaira, kīhai ērā i mahue i a Iehu te whai, arā ngā kūao kau kōura i Pētēre, i Rāna.
30 Nā, ka mea a Ihowā ki a Iehu, "Kua pai nei tāu, kua mahia e koe te tika ki tōku aroaro, ā, kua meatia e koe ki te whare o Āhapa rite tonu ki ngā mea katoa i tōku ngākau, nā, e whā ngā whakatupuranga o āu tama e noho ki te torōna o Īharaira."
31 Otiia kīhai a Iehu i aro nui ki te haere i runga i te ture a Ihowā, a te Atua o Īharaira, kīhai i mahue i a ia ngā hara o Ieropoama i hara ai a Īharaira.
Te Matenga o Iehu
32 I aua rā ka tīmata a Ihowā te tapahi i ngā taha o Īharaira; i patua hoki rātou e Hataere i ngā rohe katoa o Īharaira: 33 i Horano atu whaka te rāwhiti, ko te whenua katoa o Kireara, ko ngā Kari, ko ngā Reupeni, ko ngā Mānahi; i Aroere atu, i te awa o Aranona, arā a Kireara, a Pahana.
34 Nā, ko ērā atu meatanga a Iehu me āna mahi katoa, me āna mahi toa katoa, kāhore ianei i tuhituhia ki te Pukapuka o ngā meatanga o Ngā Rā o Ngā Kīngi o Īharaira?
35 Nā, ka moe a Iehu ki ōna mātua, ā, tanumia iho ki Hamaria. Ā, ko tāna tama, ko Iehoahata te kīngi i muri i a ia. 36 Ā, ko ngā rā i kīngi ai a Iehu ki a Īharaira i Hamaria e rua tekau mā waru ngā tau.
Jéhu, roi d’Israël
1 Il y avait dans Samarie soixante-dix fils d’Achab. Jéhu écrivit des lettres qu’il envoya à Samarie aux chefs de Jizreel, aux anciens, et aux gouverneurs des enfants d’Achab. Il y était dit: 2 Maintenant, quand cette lettre vous sera parvenue, puisque vous avez avec vous les fils de votre maître, avec vous les chars et les chevaux, une ville forte et les armes, 3 voyez lequel des fils de votre maître est le meilleur et convient le mieux, mettez-le sur le trône de son père, et combattez pour la maison de votre maître! 4 Ils eurent une très grande peur, et ils dirent: Voici, deux rois n’ont pu lui résister; comment résisterions-nous? 5 Et le chef de la maison, le chef de la ville, les anciens, et les gouverneurs des enfants, envoyèrent dire à Jéhu: Nous sommes tes serviteurs, et nous ferons tout ce que tu nous diras; nous n’établirons personne roi, fais ce qui te semble bon. 6 Jéhu leur écrivit une seconde lettre où il était dit: Si vous êtes à moi et si vous obéissez à ma voix, prenez les têtes de ces hommes, fils de votre maître, et venez auprès de moi demain à cette heure, à Jizreel. Or les soixante-dix fils du roi étaient chez les grands de la ville, qui les élevaient. 7 Quand la lettre leur fut parvenue, ils prirent les fils du roi, et ils égorgèrent ces soixante-dix hommes; puis ils mirent leurs têtes dans des corbeilles, et les envoyèrent à Jéhu, à Jizreel. 8 Le messager vint l’en informer, en disant: Ils ont apporté les têtes des fils du roi. Et il dit: Mettez-les en deux tas à l’entrée de la porte, jusqu’au matin. 9 Le matin, il sortit; et se présentant à tout le peuple, il dit: Vous êtes justes! Voici, moi, j’ai conspiré contre mon maître et je l’ai tué; mais qui a frappé tous ceux-ci? 10 Sachez donc qu’il ne tombera rien à terre de la parole de l’Éternel, de la parole que l’Éternel a prononcée contre la maison d’Achab; l’Éternel accomplit 1 R 21:19,21,29.ce qu’il a déclaré par son serviteur Élie. 11 Et Jéhu frappa tous ceux qui restaient de la maison d’Achab à Jizreel, tous ses grands, ses familiers et ses ministres, sans en laisser échapper un seul. 12 Puis il se leva, et partit pour aller à Samarie. Arrivé à une maison de réunion des bergers, sur le chemin, 13 2 Ch 22:8.Jéhu trouva les frères d’Achazia, roi de Juda, et il dit: Qui êtes-vous? Ils répondirent: Nous sommes les frères d’Achazia, et nous descendons pour saluer les fils du roi et les fils de la reine. 14 Jéhu dit: Saisissez-les vivants. Et ils les saisirent vivants, et les égorgèrent au nombre de quarante-deux, à la citerne de la maison de réunion; Jéhu n’en laissa échapper aucun. 15 Étant parti de là, il rencontra Jonadab, fils de Récab, qui venait au-devant de lui. Il le salua, et lui dit: Ton cœur est-il sincère, comme mon cœur l’est envers le tien? Et Jonadab répondit: Il l’est. S’il l’est, répliqua Jéhu, donne-moi ta main. Jonadab lui donna la main. Et Jéhu le fit monter auprès de lui dans son char, 16 et dit: Viens avec moi, et tu verras mon zèle pour l’Éternel. Il l’emmena ainsi dans son char.
La famille d’Achab et les prophètes de Baal exterminés
17 Lorsque Jéhu fut arrivé à Samarie, 2 Ch 22:8.il frappa tous ceux qui restaient d’Achab à Samarie, et il les détruisit entièrement, selon la parole que l’Éternel avait dite à Élie. 18 Puis il assembla tout le peuple, et leur dit: Achab a peu servi Baal, Jéhu le servira beaucoup. 19 Maintenant convoquez auprès de moi tous les prophètes de Baal, tous ses serviteurs et tous ses prêtres, sans qu’il en manque un seul, car je veux offrir un grand sacrifice à Baal: quiconque manquera ne vivra pas. Jéhu agissait avec ruse, pour faire périr les serviteurs de Baal. 20 Il dit: Publiez une fête en l’honneur de Baal. Et ils la publièrent. 21 Il envoya des messagers dans tout Israël; et tous les serviteurs de Baal arrivèrent, il n’y en eut pas un qui ne vînt; ils entrèrent dans la maison de Baal, et la maison de Baal fut remplie d’un bout à l’autre. 22 Jéhu dit à celui qui avait la garde du vestiaire: Sors des vêtements pour tous les serviteurs de Baal. Et cet homme sortit des vêtements pour eux. 23 Alors Jéhu vint à la maison de Baal avec Jonadab, fils de Récab, et il dit aux serviteurs de Baal: Cherchez et regardez, afin qu’il n’y ait pas ici des serviteurs de l’Éternel, mais qu’il y ait seulement des serviteurs de Baal. 24 Et ils entrèrent pour offrir des sacrifices et des holocaustes. Jéhu avait placé dehors quatre-vingts hommes, en leur disant: Celui qui laissera échapper quelqu’un des hommes que je remets entre vos mains, sa vie répondra de la sienne. 25 Lorsqu’on eut achevé d’offrir les holocaustes, Jéhu dit aux coureurs et aux officiers: Entrez, frappez-les, que pas un ne sorte. Et ils les frappèrent du tranchant de l’épée. Les coureurs et les officiers les jetèrent là, et ils allèrent jusqu’à la ville de la maison de Baal. 26 Ils tirèrent dehors les statues de la maison de Baal, et les brûlèrent. 27 Ils renversèrent la statue de Baal, ils renversèrent aussi la maison de Baal, et ils en firent un cloaque, qui a subsisté jusqu’à ce jour.
28 Jéhu extermina Baal du milieu d’Israël; 29 mais il ne se détourna point des péchés de Jéroboam, fils de Nebath, qui avait fait pécher Israël, il n’abandonna point 1 R 12:28.les veaux d’or qui étaient à Béthel et à Dan. 30 L’Éternel dit à Jéhu: Parce que tu as bien exécuté ce qui était droit à mes yeux, et que tu as fait à la maison d’Achab tout ce qui était conforme à ma volonté, 2 R 15:12.tes fils jusqu’à la quatrième génération seront assis sur le trône d’Israël. 31 Toutefois Jéhu ne prit point garde à marcher de tout son cœur dans la loi de l’Éternel, le Dieu d’Israël; il ne se détourna point des péchés que Jéroboam avait fait commettre à Israël. 32 Dans ce temps-là, l’Éternel commença à entamer le territoire d’Israël; et Hazaël les battit sur toute la frontière d’Israël. 33 Depuis le Jourdain, vers le soleil levant, il battit tout le pays de Galaad, les Gadites, les Rubénites et les Manassites, depuis Aroër sur le torrent de l’Arnon jusqu’à Galaad et à Basan. 34 Le reste des actions de Jéhu, tout ce qu’il a fait, et tous ses exploits, cela n’est-il pas écrit dans le livre des Chroniques des rois d’Israël? 35 Jéhu se coucha avec ses pères, et on l’enterra à Samarie. Et Joachaz, son fils, régna à sa place. 36 Jéhu avait régné vingt-huit ans sur Israël à Samarie.