Pular para o conteúdo
Publicidade

2 Reis 3

LSG

Ko Iehorama kīngi o Īharaira

1 , i tīmata a Iehorama tama a Āhapa hei kīngi Īharaira i Hamaria i te tekau waru o ngā tau o Iehohāpata kīngi o Hūrā, ā, kotahi tekau rua ngā tau i kīngi ai ia. 2 Ā, i mahi kino ia i te aroaro o Ihowā; otiia kīhai i rite ki tōna pāpā, ki tōna whaea; i whakakāhoretia hoki e ia te pou o Paara i hangā e tōna pāpā. 3 Heoi, i piri ia ki ngā hara o Ieropoama tama a Nēpata i hara ai a Īharaira; kīhai ērā i whakarērea e ia.

He Pakanga i waenganui a Īharaira me Moapa

4 , he kaitiaki hipi a Meha kīngi o Moapa; ā, ko tāna takoha ki te kīngi o Īharaira, ko ngā huruhuru o ngā reme kotahi rau mano, o ngā hipi toa kotahi rau mano. 5 I te matenga ia o Āhapa, ka whakakeke te kīngi o Moapa ki te kīngi o Īharaira.

6 , haere atu ana a Kīngi Iehorama i taua i Hamaria, ā, taua ana e ia a Īharaira katoa. 7 , haere ana ia, ā, unga tāngata ana ki a Iehohāpata kīngi o Hūrā, hei atu: "Kua whakakeke te kīngi o Moapa ki ahau; tērā rānei koe e haere i ahau ki te whawhai ki a Moapa?"

, ka mea tērā, "Ka haere ahau; he rite tonu ahau ki a koe, tōku iwi ki tōu iwi, āku hōiho ki āu hōiho."

8 I mea anō ia, "tēhea ara tāua?"

Ā, ka mea tērā, "te ara i te koraha o Ēroma."

9 Heoi, haere ana te kīngi o Īharaira, me te kīngi o Hūrā, me te kīngi o Ēroma; ā, i haere taiāwhio rātou, e whitu ngā . , kāhore he wai te ope, ngā kararehe rānei e whai ana i a rātou.

10 , ka mea te kīngi o Īharaira, "Auē, kua karangatia nei e Ihowā ēnei kīngi tokotoru kia hoatu ki te ringa o Moapa!"

11 , ka mea a Iehohāpata, "Kāhore ianei i konei tētahi poropiti a Ihowā hei uinga tātou i Ihowā?"

, ka whakahoki tētahi o ngā tāngata a te kīngi o Īharaira, ka mea, "Kei konei a Eriha tama a Hāpata, nāna i riringi te wai ki ngā ringa o Irāia."

12 , ka mea a Iehohāpata, "Kei a ia te kupu a Ihowā." , haere ana te kīngi o Īharaira rātou ko Iehohāpata, ko te kīngi o Ēroma ki a ia.

13 , ka mea a Eriha ki te kīngi o Īharaira, "He aha tāku ki a koe? Haere ki ngā poropiti a tōu pāpā, ki ngā poropiti a tōu whaea."

Ā, ka mea te kīngi o Īharaira ki a ia, "Kāti ; kua karangatia hoki ēnei kīngi e toru e Ihowā kia hoatu ki te ringa o Moapa."

14 Anō ko Eriha, "E ora ana a Ihowā o ngā mano e nei ahau ki tōna aroaro, inā, me i kāhore tōku whakaaro ki te mata o Iehohāpata kīngi o Hūrā, e kore ahau e titiro ki a koe, e kore anō e kite i a koe. 15 Otirā, tīkina atu ki ahau āianei tētahi kaiwhakatangi hāpa."

Ā, i te whakatangihanga a te kaiwhakatangi, , kua tae mai ki a ia te ringa o Ihowā. 16 , ka mea ia, "Ko te kupu tēnei a Ihowā, Meinga tēnei raorao kia kapi i te waikeri.17 Ko te kupu hoki tēnei a Ihowā, E kore koutou e kite i te hau, e kore e kite i te ua, otirā ka tēnei raorao i te wai; ā, ka inu koutou, ā, koutou kāhui, me ā koutou kararehe.18 , he mea iti noa tēnei ki Ihowā titiro; ka hōmai anō hoki e ia ngā Moapi ki koutou ringa. 19 Ā, ka patua e koutou ngā taiepa katoa, me ngā pai katoa, ka tuaina hoki ngā rākau pai katoa, ka tanumia ngā poka wai katoa, ā, ko ngā māra pai hoki ka takakinotia ki te kōhatu."

20 , i te ata, i te tāpaenga o te whakahere totokore, he wai te puta ana i te ara o Ēroma, ā, kapi ana te whenua i te wai.

21 Ā, te rongonga o ngā Moapi katoa kua tae ake aua kīngi ki te whawhai ki a rātou, ka huihui rātou, ngā mea e āhei te whītiki, me te hunga i kaumātua ake, ā, ana i te rohe. 22 Ā, ka maranga wawe rātou i te ata ka whiti te ki runga ki te wai, ā, ka kite ngā Moapi i te wai i te ritenga atu ki a rātou, ura tonu me he toto. 23 Ā, ka mea rātou, "He toto tēnei; koia rawa anō kua tukitukia ngā kīngi kua patua rātou e rātou anō. Hoatu āianei, e Moapa, ki te muru taonga!"

24 , i rātou taenga ki te puni o Īharaira, ko te whakatikanga o Īharaira, patua iho ngā Moapi, ā, rere ana rātou i rātou aroaro. , haere tonu rātou ki roto ki te whenua me te patu haere i ngā Moapi. 25 , tukitukia ana e rātou ngā ; makā ana e rātou tāna kōhatu, tāna kōhatu, ki ngā wāhi pai katoa ā kapi noa. Tanumia ana ngā puna wai katoa; tuaina ana hoki ngā rākau pai katoa; kei Kiriharehete rawa anake ka waiho e rātou ō reira kōhatu; otiia, i taiāwhiotia tērā e ngā kaipiu kōhatu, patua iho.

26 Ā, te kitenga o te kīngi o Moapa, kua pakeke rawa te whawhai māna, ka mau ia ki ētahi tāngata e whitu rau, he hunga unu hoari, hei hoa mōna, hei wāhi atu ki te kīngi o Ēroma. Otiia, kīhai i taea. 27 Kātahi ia ka mau ki tāna mātāmua, ko ia nei hei kīngi i muri i a ia, ā, tāpaea ana hei whakahere ki runga ki te taiepa. Ā, nui atu te mōrikarika ki a Īharaira; , ka mahue ia i a rātou, ā, hoki ana ki rātou whenua.

Joram, roi d’Israël. Guerre contre les Moabites

1 Joram, fils d’Achab, régna sur Israël à Samarie, la dix-huitième année de Josaphat, roi de Juda. Il régna douze ans. 2 Il fit ce qui est mal aux yeux de l’Éternel, non pas toutefois comme son père et sa mère. 1 R 16:32.Il renversa les statues de Baal que son père avait faites; 3 mais il se livra aux péchés de Jéroboam, fils de Nebath, qui avait fait pécher Israël, et il ne s’en détourna point. 4 Méscha, roi de Moab, possédait des troupeaux, et il payait au roi d’Israël un tribut de cent mille agneaux et de cent mille béliers avec leur laine. 5 A la mort d’Achab, 2 R 1:1.le roi de Moab se révolta contre le roi d’Israël. 6 Le roi Joram sortit alors de Samarie, et passa en revue tout Israël. 7 Il se mit en marche, et il fit dire à Josaphat, roi de Juda: Le roi de Moab s’est révolté contre moi; veux-tu venir avec moi attaquer Moab? Josaphat répondit: J’irai, 1 R 22:4.moi comme toi, mon peuple comme ton peuple, mes chevaux comme tes chevaux. 8 Et il dit: Par quel chemin monterons-nous? Joram dit: Par le chemin du désert d’Édom. 9 Le roi d’Israël, le roi de Juda et le roi d’Édom, partirent; et après une marche de sept jours, ils manquèrent d’eau pour l’armée et pour les bêtes qui la suivaient. 10 Alors le roi d’Israël dit: Hélas! L’Éternel a appelé ces trois rois pour les livrer entre les mains de Moab. 11 Mais Josaphat dit: 1 R 22:7.N’y a-t-il ici aucun prophète de l’Éternel, par qui nous puissions consulter l’Éternel? L’un des serviteurs du roi d’Israël répondit: Il y a ici Élisée, fils de Schaphath, qui versait l’eau sur les mains d’Élie. 12 Et Josaphat dit: La parole de l’Éternel est avec lui. Le roi d’Israël, Josaphat et le roi d’Édom, descendirent auprès de lui. 13 Élisée dit au roi d’Israël: Qu’y a-t-il entre moi et toi? 1 R 18:19.Va vers les prophètes de ton père et vers les prophètes de ta mère. Et le roi d’Israël lui dit: Non! Car l’Éternel a appelé ces trois rois pour les livrer entre les mains de Moab. 14 Élisée dit: L’Éternel des armées, 1 R 17:1.dont je suis le serviteur, est vivant! Si je n’avais égard à Josaphat, roi de Juda, je ne ferais aucune attention à toi et je ne te regarderais pas. 15 Maintenant, amenez-moi un joueur de harpe. Et comme le joueur de harpe jouait, la main de l’Éternel fut sur Élisée. 16 Et il dit: Ainsi parle l’Éternel: Faites dans cette vallée des fosses, des fosses! 17 Car ainsi parle l’Éternel: Vous n’apercevrez point de vent et vous ne verrez point de pluie, et cette vallée se remplira d’eau, et vous boirez, vous, vos troupeaux et votre bétail. 18 Mais cela est peu de chose aux yeux de l’Éternel. Il livrera Moab entre vos mains; 19 vous frapperez toutes les villes fortes et toutes les villes d’élite, vous abattrez tous les bons arbres, vous boucherez toutes les sources d’eau, et vous ruinerez avec des pierres tous les meilleurs champs. 20 Or le matin, au moment de la présentation de l’offrande, voici, l’eau arriva du chemin d’Édom, et le pays fut rempli d’eau. 21 Cependant, tous les Moabites ayant appris que les rois montaient pour les attaquer, on convoqua tous ceux en âge de porter les armes et même au-dessus, et ils se tinrent sur la frontière. 22 Ils se levèrent de bon matin, et quand le soleil brilla sur les eaux, les Moabites virent en face d’eux les eaux rouges comme du sang. 23 Ils dirent: C’est du sang! Les rois ont tiré l’épée entre eux, ils se sont frappés les uns les autres; maintenant, Moabites, au pillage! 24 Et ils marchèrent contre le camp d’Israël. Mais Israël se leva, et frappa Moab, qui prit la fuite devant eux. Ils pénétrèrent dans le pays, et frappèrent Moab. 25 Ils renversèrent les villes, ils jetèrent chacun des pierres dans tous les meilleurs champs et les en remplirent, ils bouchèrent toutes les sources d’eau, et ils abattirent tous les bons arbres; et les frondeurs enveloppèrent et battirent Kir-Haréseth, dont on ne laissa que les pierres. 26 Le roi de Moab, voyant qu’il avait le dessous dans le combat, prit avec lui sept cents hommes tirant l’épée pour se frayer un passage jusqu’au roi d’Édom; mais ils ne purent pas. 27 Il prit alors son fils premier-né, qui devait régner à sa place, et il l’offrit en holocauste sur la muraille. Et une grande indignation s’empara d’Israël, qui s’éloigna du roi de Moab et retourna dans son pays.

Veja também