Pular para o conteúdo
Publicidade

2 Reis 2

LSG

Ka Tangohia a Irāia ki te Rangi

1 , i te meatanga a Ihowā kia tangohia atu a Irāia ki te rangi i roto i te tūkauati, ka haere atu a Irāia rāua ko Eriha i Kirikara. 2 , ka mea atu a Irāia ki a Eriha, "Hei konei koe noho ai, kua ungā hoki ahau e Ihowā ki Pētēre."

Anō ko Eriha, "E ora ana a Ihowā, e ora ana hoki tōu wairua, e kore ahau e whakarere i a koe." Heoi, haere tahi ana rāua ki raro, ki Pētēre.

3 , ka puta mai ngā tama a ngā poropiti i Pētēre ki a Eriha, ā, ka mea ki a ia, "E mōhio ana rānei koe ko āianei tangohia ai e Ihowā tōu ariki i runga i tōu upoko?"

Anō ko ia, "E mōhio ana anō ahau; whakarongoa."

4 , ka mea a Irāia ki a ia, "E Eriha, hei konei koe noho ai; kua ungā hoki ahau e Ihowā ki Heriko."

Anō ko tērā, "E ora ana a Ihowā, e ora ana hoki tōu wairua, e kore ahau e whakarere i a koe." Heoi, haere ana rāua ki Heriko.

5 , ka whakatata mai ngā tama a ngā poropiti i Heriko ki a Eriha, ā, ka mea ki a ia, "E mōhio ana rānei koe ko āianei tangohia ai e Ihowā tōu ariki i runga i tōu upoko?"

Anō ko ia, "E mōhio ana anō ahau; whakarongoa."

6 , ka mea a Irāia ki a ia, "Hei konei koe noho ai; kua ungā hoki ahau e Ihowā ki Horano."

Anō ko tērā, "E ora ana a Ihowā, e ora ana anō hoki tōu wairua, e kore ahau e whakarere i a koe." , haere ana rāua tokorua.

7 , ka haere ētahi tāngata e rima tekau, he tama ngā poropiti, ā, atu ana i tawhiti; me te anō rāua tokorua i te taha o Horano. 8 , ka mau a Irāia ki tōna koroka, whakakopaia ana e ia, patua ana ki ngā wai, ā, ka wehea ki tētahi taha, ki tētahi taha, ā, whiti ana rāua i te wāhi maroke.

9 Ā, rāua whitinga, ka mea a Irāia ki a Eriha, "Tonoa mai, ko te aha e meatia e ahau māu i ahau kīanō kia wehea noatia i a koe."

Anō ko Eriha, "Kia rereruatia mai ki ahau te wāhi wairua i a koe ."

10 , ka mea tērā, "He mea pakeke tāu i tono mai ; he ahakoa , ki te kite koe i ahau e tangohia atu ana i a koe, ka rite ki tāu ; ki te kāhore, ka kore e pēnā."

11 , i a rāua e haere ana, me te kōrero haere, ka puta mai tētahi hāriata ahi me ngā hōiho ahi, ā, wehea ana rāua tokorua; ā, kake ana a Irāia i roto i te tūkauati ki te rangi. 12 Ā, ka kite a Eriha, ka karanga ia, "E tōku pāpā, e tōku pāpā, e ngā hāriata o Īharaira, e ōna kaieke hōiho!" Ā, kīhai ia i kite i a ia i muri. , ka mau ia ki ōna kākahu ake, ā, haea iho kia rua ngā wāhi.

13 I tangohia ake hoki e ia te koroka o Irāia i marere i runga i a ia, ā, hoki ana, ana i te pareparenga o Horano. 14 , ka mau ia ki te koroka o Irāia i marere nei i runga i a ia, ā, patua iho ki ngā wai, me te anō, "Kei hea a Ihowā, te Atua o Irāia?" , ka patua e ia ngā wai, wehe ana ki tētahi taha, ki tētahi taha; ā, whiti ana a Eriha.

15 Ā, te kitenga o ngā tama a ngā poropiti, o ērā o Heriko i te ritenga mai ki a ia, ka mea rātou, "Kua tau te wairua o Irāia ki runga ki a Eriha."

, haere ana mai rātou ki te whakatau i a ia, piko ana ki tōna aroaro ki te whenua. 16 , ka mea rātou ki a ia, "Nanā, tēnei ētahi tāngata e rima tekau kei āu pononga, he mārohirohi; tukua rātou kia haere ki te rapu i tōu ariki; kei tūpono kua kāhakina atu ia e te Wairua o Ihowā, kua makā ki runga ki tētahi maunga, ki roto rānei ki tētahi awaawa."

, ka mea ia, "Kaua e ungā."

17 Ā, i rātou tohenga ā whakamā noa ia, ka atu ia, "Ungā." , ungā ana e rātou e rima tekau ngā tāngata; ā, e toru ngā i rapu ai rātou, heoi kīhai kitea. 18 , hoki ana rātou ki a ia, (i Heriko hoki ia e noho ana); ā, ka mea ia ki a rātou, "Kīhai ianei ahau i atu ki a koutou, Kaua e haere?"

Ngā Merekara a Eriha

19 , ka mea ngā tāngata o te ki a Eriha, "Nanā, he pai te tūranga o tēnei , e kite nei hoki tōku ariki; engari ko te wai he kino, ā, ko te whenua he whakatahe."

20 , ka mea ia, "Maua mai he oko hou ki ahau, ka mea he tote ki roto." , ka kawea mai e rātou ki a ia.

21 , haere ana ia ki te mātāpuna o te wai, ā, makā ana te tote ki roto, me te anō, "Ko te kupu tēnei a Ihowā: Kua ora tēnei wai i ahau; heoi anō o konei mate, o konei whakatahe." 22 , ora tonu ake taua wai ā mohoa noa nei, pērā tonu me Eriha kupu i kōrero ai.

23 , ka haere atu ia i reira ki Pētēre; ā, i a ia e haere ana i te ara, ka puta mai ētahi tamariki ririki i te , ka taunu ki a ia, ka mea, "Pākira, haere ki runga; pākira, haere ki runga."

24 , ka tahuri ake ia, ka titiro ki a rātou, ā, kangā iho rātou i runga i te ingoa o Ihowā. , ko te putanga mai o ngā pea uha e rua i te ngahere, ā, haehaea ana ētahi o rātou, e whā tekau rua ngā tamariki.

25 , haere atu ana ia i reira ki Maunga Karamere, ā, hoki ana i reira ki Hamaria.

Élie enlevé au ciel. Élisée

1 Lorsque l’Éternel fit monter Élie au ciel dans un tourbillon, Élie partait de Guilgal avec Élisée. 2 Élie dit à Élisée: Reste ici, je te prie, car l’Éternel m’envoie jusqu’à Béthel. Élisée répondit: L’Éternel est vivant et ton âme est vivante! Je ne te quitterai point. Et ils descendirent à Béthel. 3 Les fils des prophètes qui étaient à Béthel sortirent vers Élisée, et lui dirent: Sais-tu que l’Éternel enlève aujourd’hui ton maître au-dessus de ta tête? Et il répondit: Je le sais aussi; taisez-vous. 4 Élie lui dit: Élisée, reste ici, je te prie, car l’Éternel m’envoie à Jéricho. Il répondit: L’Éternel est vivant et ton âme est vivante! Je ne te quitterai point. Et ils arrivèrent à Jéricho. 5 Les fils des prophètes qui étaient à Jéricho s’approchèrent d’Élisée, et lui dirent: Sais-tu que l’Éternel enlève aujourd’hui ton maître au-dessus de ta tête? Et il répondit: Je le sais aussi; taisez-vous. 6 Élie lui dit: Reste ici, je te prie, car l’Éternel m’envoie au Jourdain. Il répondit: L’Éternel est vivant et ton âme est vivante! Je ne te quitterai point. Et ils poursuivirent tous deux leur chemin. 7 Cinquante hommes d’entre les fils des prophètes arrivèrent et s’arrêtèrent à distance vis-à-vis, et eux deux s’arrêtèrent au bord du Jourdain. 8 Alors Élie prit son manteau, le roula, et en frappa les eaux, qui se partagèrent çà et , et ils passèrent tous deux à sec. 9 Lorsqu’ils eurent passé, Élie dit à Élisée: Demande ce que tu veux que je fasse pour toi, avant que je sois enlevé d’avec toi. Élisée répondit: Qu’il y ait sur moi, je te prie, une double portion de ton esprit! 10 Élie dit: Tu demandes une chose difficile. Mais si tu me vois pendant que je serai enlevé d’avec toi, cela t’arrivera ainsi; sinon, cela n’arrivera pas. 11 Comme ils continuaient à marcher en parlant, voici, un char de feu et des chevaux de feu les séparèrent l’un de l’autre, et Élie monta au ciel dans un tourbillon. 12 Élisée regardait et criait: 2 R 13:14.Mon père! Mon père! Char d’Israël et sa cavalerie! Et il ne le vit plus. Saisissant alors ses vêtements, il les déchira en deux morceaux, 13 et il releva le manteau qu’Élie avait laissé tomber. Puis il retourna, et s’arrêta au bord du Jourdain; 14 il prit le manteau qu’Élie avait laissé tomber, et il en frappa les eaux, et dit: est l’Éternel, le Dieu d’Élie? Lui aussi, il frappa les eaux, qui se partagèrent çà et , et Élisée passa.

15 Les fils des prophètes qui étaient à Jéricho, vis-à-vis, l’ayant vu, dirent: L’esprit d’Élie repose sur Élisée! Et ils allèrent à sa rencontre, et se prosternèrent contre terre devant lui. 16 Ils lui dirent: Voici, il y a parmi tes serviteurs cinquante hommes vaillants; veux-tu qu’ils aillent chercher ton maître? Peut-être que l’esprit de l’Éternel l’a emporté et l’a jeté sur quelque montagne ou dans quelque vallée. Il répondit: Ne les envoyez pas. 17 Mais ils le pressèrent longtemps; et il dit: Envoyez-les. Ils envoyèrent les cinquante hommes, qui cherchèrent Élie pendant trois jours et ne le trouvèrent point. 18 Lorsqu’ils furent de retour auprès d’Élisée, qui était à Jéricho, il leur dit: Ne vous avais-je pas dit: N’allez pas?

Les eaux de Jéricho

19 Les gens de la ville dirent à Élisée: Voici, le séjour de la ville est bon, comme le voit mon seigneur; mais les eaux sont mauvaises, et le pays est stérile. 20 Il dit: Apportez-moi un plat neuf, et mettez-y du sel. Et ils le lui apportèrent. 21 Il alla vers la source des eaux, et il y jeta du sel, et dit: Ainsi parle l’Éternel: J’assainis ces eaux; il n’en proviendra plus ni mort, ni stérilité. 22 Et les eaux furent assainies, jusqu’à ce jour, selon la parole qu’Élisée avait prononcée.

Les petits garçons de Béthel

23 Il monta de à Béthel; et comme il cheminait à la montée, des petits garçons sortirent de la ville, et se moquèrent de lui. Ils lui disaient: Monte, chauve! Monte, chauve! 24 Il se retourna pour les regarder, et il les maudit au nom de l’Éternel. Alors deux ours sortirent de la forêt, et déchirèrent quarante-deux de ces enfants. 25 De il alla sur la montagne du Carmel, d’où il retourna à Samarie.

Veja também