Pular para o conteúdo
Publicidade

2 Reis 4

LSG

Ko Eriha me te Hinu o te Pouaru

1 , i tangi tētahi o ngā wāhine a ngā tama a ngā poropiti ki a Eriha, i mea, "Kua mate tāu pononga, tāku tahu; ā, e mōhio ana koe i wehi tāu pononga i a Ihowā. , kua tae mai te kaiwhakatārewa moni ki te tango i āku tama tokorua hei pononga māna."

2 , ka mea a Eriha ki a ia, "Ko te aha kia meatia e ahau māu? Whakaaturia mai; he aha tāu i roto i te whare?"

Anō ko tērā, "Kāhore he mea a tāu pononga i roto i te whare, heoti rawa he pāta hinu."

3 Kātahi ia ka mea, "Haere, tonoa ētahi oko māu i waho, i ōu hoa tata katoa, hei ngā oko tahanga; kei torutoru. 4 Ā, ka haere koe ki roto, ka tūtaki i te tatau ki a koutou ko āu tama, ā, ka riringi ki aua oko katoa; ā, me waiho ake i rahaki te mea kua ."

5 , haere ana ia, ā, tūtakina ana te tatau ki a rātou ko āna tama; ā, kawea ana mai ngā oko ki a ia, ā, ko ia hei riringi ki roto. 6 Ā, ka ngā oko, ka mea atu ia ki tāna tama, "Mauria mai anō he oko ki ahau."

Ā, ka mea tērā ki a ia, "Kāhore atu he oko." , mutu ake te hinu.

7 Kātahi ia ka haere, ka kōrero ki te tangata a te Atua. Anō ko tērā, "Haere, hokona taua hinu, ka utu i tāu moni tārewa, ā, ko te toenga hei oranga koutou ko āu tama."

Ka Whakaarahia e Eriha te Tama o te Huneme

8 , i tētahi ka haere a Eriha ki Huneme, i reira hoki tētahi wahine nui; ā, tohea ana e tērā kia kai taro ia. reira, i ōna haerenga katoa atu reira, peka ai ia ki reira ki te kai taro.

9 , ka mea tērā ki tāna tahu, "Nanā, e mōhio ana ahau he tangata tapu te Atua tēnei e kōpikopiko nei tāua wāhi. 10 Me hanga e tātou tētahi rūma nohinohi ki runga i te taiepa; ā, me whakapai he moenga mōna ki reira, he tēpu, he nohoanga, he tūranga rama; tōna haere mai ki a tātou, , ka peka ki reira."

11 , i tētahi ka tae mai ia ki reira, ā, peka ana ki taua rūma, takoto ana ki reira. 12 , ka mea ia ki tāna tangata, ki a Kehati, "Karangatia te Hunami nei." , karangatia ana e ia, ā, ana tērā ki tōna aroaro. 13 , ka mea ia ki te tangata, "Mea atu ki a ia, Nanā, nāu katoa ēnei whakaaro i whakaaro mai ki a māua; ko te aha kia meatia māu? E mea ana rānei koe kia kōrerotia koe ki te kīngi, ki te rangatira ope rānei?"

Anō ko tērā, "Kei waenganui nei ahau i tōku iwi e noho ana."

14 , ka mea ia, "Ko te aha kia meatia māna?"

Anō ko Kehati, "Hore rawa āna tama, he koroheke anō hoki tāna tahu."

15 , ka mea ake ia, "Karangatia ia." , karangatia ana ia e ia, ā, ana tērā i te kūwaha. 16 , ka mea ia, "Kei tēnei , kia taka mai anō te , ka awhi koe i te tama."

Anō ko tērā, "Kaua, e tōku ariki, e te tangata a te Atua, kaua e teka ki tāu pononga wahine."

17 Ā, ka hapū te wahine , ā, ka whānau he tama i taua , i te takanga mai anō, i Eriha i kōrero ai ki a ia.

18 Ā, ka kaumātua te tamaiti, i tētahi ka haere ia ki tōna pāpā ki ngā kaikotikoti. 19 , ka mea ia ki tōna pāpā, "Tōku mātenga, tōku mātenga!"

, ka mea tērā ki tētahi taitama, "Kawea ki tōna whaea." 20 Ā, tāna mauranga i a ia, ā, ka tae ki tōna whaea, ka noho ia i runga i ōna turi, ā, poutūmārō noa te ; kātahi ka mate. 21 , haere ana ia ki runga, whakatakotoria ana ia ki te moenga o te tangata a te Atua, ā, tūtakina ana tērā e ia ki roto, puta ana ki waho.

22 , ka karanga ia ki tāna tahu, ka mea, "Tēnā, ungā mai tētahi o ngā taitama ki ahau, me tētahi o ngā kāihe, kia rere ai ahau ki te tangata a te Atua, ka hoki mai ai."

23 Anō ko tērā, "He aha koe i haere ai ki a ia ināianei? Ehara nei hoki i te kōwhititanga marama, i te hāpati rānei."

Ka mea ia, "He pai."

24 Kātahi ka whakanohoia e ia te kāihe, ā, ka mea ki tāna tangata, "Ārahina atu, haere tonu; kaua e whakangāwaritia tāu rere mōku, kia mea atu anō ahau ki a koe." 25 , haere ana ia, ā, ka tae ki te tangata a te Atua, ki Maunga Karamere.

Ā, te kitenga atu o te tangata a te Atua i a ia i tawhiti, ka mea ia ki tāna tangata ki a Kehati, "Nanā, ko te Hunami . 26 , rere atu ki te whakatau i a ia. Ka mea ki a ia, Kei te pai rānei koe? Kei te pai tāu tahu? Kei te pai rānei te tamaiti?"

Anō ko ia, "Kei te pai."

27 Ā, tōna taenga ki te tangata a te Atua, ki te puke, hopukia ana e ia ōna waewae. , ka haere a Kehati ki te pana i a ia. Otiia ka mea te tangata a te Atua, "Waiho , e mamae ana hoki tōna ngākau; i hunā hoki tēnei e Ihowā i ahau, kīhai i whakaaturia ki ahau."

28 Kātahi ka mea tērā, "I tonoa rānei e ahau tētahi tama i tōku ariki? Kīhai ianei ahau i mea, Kaua ahau e tinihangatia?"

29 Kātahi ia ka mea ki a Kehati, "Whītikiria tōu hope, maua atu hoki tāku tokotoko i tōu ringa, ā, haere. Ki te tūtaki koe ki te tangata, kaua e owha ki a ia; ki te owha tētahi ki a koe, kaua e whakahoki kupu ki a ia; ā, whakatakotoria tāku tokotoko ki te mata o te tamaiti."

30 , ka mea te whaea o te tamaiti, "E ora ana a Ihowā, e ora ana hoki tōu wairua, e kore ahau e whakarere i a koe." , whakatika ana ia, haere ana, i muri i te wahine.

31 , ko Kehati kua pahemo i mua i a rāua, ā, whakatakotoria ana e ia te tokotoko ki te mata o te tamaiti; otiia kāhore he reo, kāhore hoki he ohonga ake. Heoi, hoki ana ia ki te whakatau i a ia, ā, ka kōrero ki a ia, ka mea, "Kīhai i korikori te tamaiti."

32 Ā, te taenga o Eriha ki te whare, , kua mate te tamaiti, e takoto ana i tōna moenga. 33 Heoi, haere ana ia ki roto, tūtakina ana mai te tatau ki ā rāua tokorua, kei te īnoi ki a Ihowā. 34 , piki ana ia ki runga, ā, takoto ana ki runga ki te tamaiti, ā, meatia iho ana tōna māngai ki tērā, ōna kanohi ki runga ki o tērā kanohi, ōna ringa ki runga ki o tērā ringa; , whārōrō ana ia ki runga ki a ia. , kua mahana haere ngā kiko o te tamaiti. 35 Kātahi ia ka hoki iho, ka haere i roto i te whare, kotahi kōpikotanga; ā, ka piki ki runga, ka whārōrō ki runga ki a ia; , kua tihe te tamaiti, e whitu ngā tihetanga, kua titiro ngā kanohi o te tamaiti.

36 Kātahi tērā ka karanga ki a Kehati, ka mea, "Karangatia te Hunami nei. Heoi, karangatia ana e ia." te taenga mai o tērā ki a ia, ka mea ia, "Tangohia tāu tama."

37 Kātahi ka haere mai tērā, ka hinga ki ōna waewae, piko ana ki te whenua. , hāpainga ana e ia tāna tama, puta atu ana.

Ētahi atu Merekara e rua

38 , ka tae anō a Eriha ki Kirikara; ā, he matekai i te whenua; ā, i tōna aroaro ngā tama a ngā poropiti e noho ana; ā, ka mea ia ki tāna tangata, "Whakaekea te kōhua nui, kōhuatia he kai ngā tama a ngā poropiti."

39 , ka haere tētahi ki te pārae ki te kohi pūwhā, ka kite i te hue māori, ka kohia e ia he hue māori, tonu tōna kākahu; haere ana, katokatohia ana ki roto ki te kōhua, ki ngā mea i kōhuatia ; kīhai hoki i mōhiotia e rātou.

40 Heoi, ringihia ana e rātou hei kai ngā tāngata. Heoi, i a rātou e kai ana i te mea i kōhuatia , ka karanga rātou, ka mea, "He mate kei roto i te kōhua, e te tangata a te Atua!" , kīhai i taea te kai.

41 Otiia i mea ia, "Tēnā, kawea mai he parāoa." , makā ana e ia ki roto ki te kōhua; ā, ka mea ia, "Ringihia te hunga nei, kia kai rātou." , kua kore he i roto i te kōhua.

Ka Whāngaia e Eriha ngā Tāngata Kotahi Rau

42 , ka tae mai tētahi tangata o Paara-Hariha, ka mauria mai he taro mātāmua te tangata a te Atua, e rua tekau ngā taro, he mea pārei, me ētahi hua wīti i roto i tāna kōpaki. Ā, ka mea ia, "Hoatu ki te hunga nei, kia kai rātou."

43 Anō ko tāna tuari, "Ha, me hoatu rānei tēnei e ahau ngā tāngata kotahi rau?"

Anō ko ia, "Hoatu te iwi, kia kai rātou; ko Ihowā kupu hoki tēnei, Ka kai rātou, ā, toe ake."

44 Heoi, hoatu ana e ia ki rātou aroaro, ā, kainga ana e rātou, ā, toe ake; i rite tonu ki Ihowā kupu.

Miracles d’Élisée. L’huile de la veuve

1 Une femme d’entre les femmes des fils des prophètes cria à Élisée, en disant: Ton serviteur mon mari est mort, et tu sais que ton serviteur craignait l’Éternel; or le créancier est venu Lé 25:39.pour prendre mes deux enfants et en faire ses esclaves. 2 Élisée lui dit: Que puis-je faire pour toi? Dis-moi, qu’as-tu à la maison? Elle répondit: Ta servante n’a rien du tout à la maison qu’un vase d’huile. 3 Et il dit: Va demander au-dehors des vases chez tous tes voisins, des vases vides, et n’en demande pas un petit nombre. 4 Quand tu seras rentrée, tu fermeras la porte sur toi et sur tes enfants; tu verseras dans tous ces vases, et tu mettras de côté ceux qui seront pleins. 5 Alors elle le quitta. Elle ferma la porte sur elle et sur ses enfants; ils lui présentaient les vases, et elle versait. 6 Lorsque les vases furent pleins, elle dit à son fils: Présente-moi encore un vase. Mais il lui répondit: Il n’y a plus de vase. Et l’huile s’arrêta. 7 Elle alla le rapporter à l’homme de Dieu, et il dit: Va vendre l’huile, et paie ta dette; et tu vivras, toi et tes fils, de ce qui restera.

Le fils de la Sunamite

8 Un jour Élisée passait par Sunem. Il y avait une femme de distinction, qui le pressa d’accepter à manger. Et toutes les fois qu’il passait, il se rendait chez elle pour manger. 9 Elle dit à son mari: Voici, je sais que cet homme qui passe toujours chez nous est un saint homme de Dieu. 10 Faisons une petite chambre haute avec des murs, et mettons-y pour lui un lit, une table, un siège et un chandelier, afin qu’il s’y retire quand il viendra chez nous. 11 Élisée, étant revenu à Sunem, se retira dans la chambre haute et y coucha. 12 Il dit à Guéhazi, son serviteur: Appelle cette Sunamite. Guéhazi l’appela, et elle se présenta devant lui. 13 Et Élisée dit à Guéhazi: Dis-lui: Voici, tu nous as montré tout cet empressement; que peut-on faire pour toi? Faut-il parler pour toi au roi ou au chef de l’armée? Elle répondit: J’habite au milieu de mon peuple. 14 Et il dit: Que faire pour elle? Guéhazi répondit: Mais, elle n’a point de fils, et son mari est vieux. 15 Et il dit: Appelle-la. Guéhazi l’appela, et elle se présenta à la porte. 16 Élisée lui dit: Ge 18:10,14.A cette même époque, l’année prochaine, tu embrasseras un fils. Et elle dit: Non! Mon seigneur, homme de Dieu, ne trompe pas ta servante! 17 Cette femme devint enceinte, et elle enfanta un fils à la même époque, l’année suivante, comme Élisée lui avait dit. 18 L’enfant grandit. Et un jour qu’il était allé trouver son père vers les moissonneurs, 19 il dit à son père: Ma tête! Ma tête! Le père dit à son serviteur: Porte-le à sa mère. 20 Le serviteur l’emporta et l’amena à sa mère. Et l’enfant resta sur les genoux de sa mère jusqu’à midi, puis il mourut. 21 Elle monta, le coucha sur le lit de l’homme de Dieu, ferma la porte sur lui, et sortit. 22 Elle appela son mari, et dit: Envoie-moi, je te prie, un des serviteurs et une des ânesses; je veux aller en hâte vers l’homme de Dieu, et je reviendrai. 23 Et il dit: Pourquoi veux-tu aller aujourd’hui vers lui? Ce n’est ni nouvelle lune ni sabbat. Elle répondit: Tout va bien. 24 Puis elle fit seller l’ânesse, et dit à son serviteur: Mène et pars; ne m’arrête pas en route sans que je te le dise. 25 Elle partit donc et se rendit vers l’homme de Dieu sur la montagne du Carmel. L’homme de Dieu, l’ayant aperçue de loin, dit à Guéhazi, son serviteur: Voici cette Sunamite! 26 Maintenant, cours donc à sa rencontre, et dis-lui: Te portes-tu bien? Ton mari et ton enfant se portent-ils bien? Elle répondit: Bien. 27 Et dès qu’elle fut arrivée auprès de l’homme de Dieu sur la montagne, elle embrassa ses pieds. Guéhazi s’approcha pour la repousser. Mais l’homme de Dieu dit: Laisse-la, car son âme est dans l’amertume, et l’Éternel me l’a caché et ne me l’a point fait connaître. 28 Alors elle dit: Ai-je demandé un fils à mon seigneur? 2 R 4:16.N’ai-je pas dit: Ne me trompe pas? 29 Et Élisée dit à Guéhazi: Ceins tes reins, prends mon bâton dans ta main, et pars. Lu 10:4.Si tu rencontres quelqu’un, ne le salue pas; et si quelqu’un te salue, ne lui réponds pas. Tu mettras mon bâton sur le visage de l’enfant. 30 La mère de l’enfant dit: L’Éternel est vivant et ton âme est vivante! Je ne te quitterai point. Et il se leva et la suivit. 31 Guéhazi les avait devancés, et il avait mis le bâton sur le visage de l’enfant; mais il n’y eut ni voix ni signe d’attention. Il s’en retourna à la rencontre d’Élisée, et lui rapporta la chose, en disant: L’enfant ne s’est pas réveillé. 32 Lorsque Élisée arriva dans la maison, voici, l’enfant était mort, couché sur son lit. 33 Élisée entra et Mt 6:6.ferma la porte sur eux deux, et il pria l’Éternel. 34 Il monta, et se coucha sur l’enfant; il mit sa bouche sur sa bouche, ses yeux sur ses yeux, ses mains sur ses mains, et il s’étendit sur lui. Et la chair de l’enfant se réchauffa. 35 Élisée s’éloigna, alla çà et par la maison, puis remonta et s’étendit sur l’enfant. 1 R 17:21.2 R 8:1.Ac 20:10.Et l’enfant éternua sept fois, et il ouvrit les yeux. 36 Élisée appela Guéhazi, et dit: Appelle cette Sunamite. Guéhazi l’appela, et elle vint vers Élisée, qui dit: Prends ton fils! 37 Elle alla se jeter à ses pieds, et se prosterna contre terre. Et elle prit son fils, et sortit.

La mort dans le pot

38 Élisée revint à Guilgal, et il y avait une famine dans le pays. Comme les fils des prophètes étaient assis devant lui, il dit à son serviteur: Mets le grand pot, et fais cuire un potage pour les fils des prophètes. 39 L’un d’eux sortit dans les champs pour cueillir des herbes; il trouva de la vigne sauvage et il y cueillit des coloquintes sauvages, plein son vêtement. Quand il rentra, il les coupa en morceaux dans le pot était le potage, car on ne les connaissait pas. 40 On servit à manger à ces hommes; mais dès qu’ils eurent mangé du potage, ils s’écrièrent: La mort est dans le pot, homme de Dieu! Et ils ne purent manger. 41 Élisée dit: Prenez de la farine. Il en jeta Ex 15:25.dans le pot, et dit: Sers à ces gens, et qu’ils mangent. Et il n’y avait plus rien de mauvais dans le pot.

Les vingt pains d’orge

42 Un homme arriva de Baal-Schalischa. Il apporta du pain des prémices à l’homme de Dieu, vingt pains d’orge, et des épis nouveaux dans son sac. Élisée dit: Donne à ces gens, et qu’ils mangent. 43 Son serviteur répondit: Jn 6:9.Comment pourrais-je en donner à cent personnes? Mais Élisée dit: Donne à ces gens, et qu’ils mangent; car ainsi parle l’Éternel: Jn 6:11.On mangera, et on en aura de reste. 44 Il mit alors les pains devant eux; et ils mangèrent et en eurent de reste, selon la parole de l’Éternel.

Veja também